Möldrikook

Minu lapsepõlve maal kasvab üks poolmetsik õunapuu. Seda võiks lausa nimetada lapsepõlve puuks, sest niikaua, kui ma mäletan on selle õuntest parimat õunamoosi tehtud. Niisama süüa kõlbavad ka, aga ainult siis, kui on täiesti valmis ja seest natuke läbipaistvaks muutunud. Moos saab igatahes maailma parim. Õunakookidest rääkimata.

Seda kooki nimetati meil millegipärast möldrikoogiks, kust või miks, on mulle teadmata. Kuid kook on lihtne ja maitsev ja leiab ikka igal sügisel vähemalt korra tegemist.

Möldrikook

Tainas:
175 g võid
200 g hapukoort
350 g jahu

Täidis:
u 1 kg õunu
maitse järgi suhkrut
kaneeli

Sulata või ja lase veidi jahtuda. Lisa hulka hapukoor ning jahu. Sega ühtlaseks üsna sitkeks tainaks. Keera toidukilesse ja pane paariks tunniks külmkappi. Seejärel jaga tainas kaheks ning rulli kumbki pool ahjuplaadi suuruseks. Kata plaat küpsetuspaberiga ning tõsta tainarulli abil üks tainaplaat sinna peale. Koori õunad (vajadusel), eemalda südamikud ja lõika õunad pooleks. Lao õunapoolikud tainale, kumer pool ülespoole. Raputa õuntele peale suhkrut ja kaneeli ning kata teise tainapoolega. Küpseta 200 kraadi juures 35 minutit. Jahuta (kui maldad nii kaua oodata ) ning soovi korral puista peale tuhksuhkrut.

Tainas on õhuke, krõbe ja neutraalne ning jätab maitse andmise osa rohkele täidisele (mis kõnealuste, hästi pehmeks küpsevate õunte puhul kujutab endast põhimõtteliselt õunamoosi – ja seega tuleb otse ahjust tulnud koogi söömisega ettevaatlik olla )

Sellist lõhna, mis selle koogi küpsetamisega kaasas käib, ei saa mu meelest ühegi teise õunakoogiga. Aga võib-olla tuleb see ka ikka nendest konkreetsetest õuntest.