Šokolaadi-peedikook

Isu šokolaadikoogi järele saatis mind juba mõnda aega ja teatavasti parim viis kiusatusest võitu saada on sellele järele anda. Piisavalt huvitav tundus šokolaadikook punapeediga, millest ma julgesin kahtlustada, et see ei ole liiga kuiv. Retsept nami-namist, kohandatud 24 cm vormile.

Šokolaadi-peedikook

100 g kakaopulbrit
250 g nisujahu
3 tl küpsetuspulbrit
250 g suhkrut (kui eelistad magusamat kooki, siis 350 g)
350 g keedetud peeti
4 suurt muna
2,75 dl maisiõli
2 tl vanillisuhkrut
tuhksuhkrut

Sõelu kaussi kakaopulber, jahu ja küpsetuspulber. Lisa suhkur ja vanillisuhkur. Pane kõrvale. Püreesta peedid köögikombainis. Lisa ükshaaval munad, seejärel õli ning sega ühtlaseks. Tee kuivainete keskele lohk ning kalla sinna peedipüree. Sega õrnalt läbi ning kalla võitatud 24 cm koogivormi. Küpseta 180-kraadises ahjus tund aega, kuni koogi keskele torgatud varras puhtaks jääb. Kui kook liialt pruunistuma kipub, kata pealt fooliumiga.

Kuigi see kook maitses hästi (ja köögiviljavihkajatele – üldsegi mitte punapeediselt), siis tuleb tunnistada, et ma olen õige pisut pettunud – väljanägemine oli ikka pisut parem kui maitse. Aga ma usun, et see on suuremalt jaolt minu isiklik kiiks, sest šokolaadikoogid ei ole ikkagi mu suurimad lemmikud. Objektiivselt võttes oli šokolaadisust ju piisavalt ja tekstuur küll võrdlemisi pudisev, aga siiski mitte kuiv.

Vaarika-mandlivorm

Loodetavasti seekord jõudsin ma sügavkülmutatud marjavarude süstemaatilisema “hävitamiseni” piisavalt vara. Muidu kipub ikka nii olema, et viimane maasikakarp saab külmikust eemaldatud uute maasikate ladustamise eelõhtul. Et eelmisel suvel sai kõige rohkem korjatud vaarikaid, siis alustasin vaarikatest. Retsept nami-namist.

Vaarika-mandlivorm

8 muna
2 dl nisujahu
100 g jahvatatud mandleid
50 g sulatatud võid
2 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
3 dl 35% rõõska koort
1 sidruni riivitud koor
500 g värskeid või külmutatud vaarikaid
serveerimiseks tuhksuhkrut

 

Sega kõik ained peale vaarikate vispliga ühtlaseks. Laota vaarikad võitatud vormi põhjale ning kalla peale mandlisegu. Küpseta 190-kraadises ahjus 45 minutit. Puista peale tuhksuhkrut, soovi korral serveeri vanillijäätise või vahukoorega.

Koostise järgi tundus, et tulemus võiks olla ahjupannkoogilaadne, kuid pigem oli ikkagi tegemist vormiga. Serveerida soovitan jahtunult, siis tuleb mandlimaitse paremini esile, soojana domineeris hoopis sidrunimaitse.

Toekas läätsesupp

Nami-nami järjekordses kooskokkamises on tähelepanu all läätsetoidud. Läätsed ei ole minu köögis üldsegi mitte igapäevaed külalised, tahaks loota, et tutvuse uuendamise tulemusena hakkame rohkem kokku puutuma. Nami-namist leitud toekas läätsesupp, mille valmistamises käsile võtsin, annab selleks küll igatahes lootust.

Toekas läätsesupp

3 dl tumerohelisi prantsuse Puy või musti beluuga läätsesid
1,25 l vett
2 sl külmpressitud oliiviõli
1 suurt hakitud sibulat
5 dl kuubikuteks lõigatud muskaatkõrvitsat
400 g purustatud tomatit
1 l vett või aedviljapuljongit
1 tl jahvatatud meresoola
noaotsatäis suitsutatud paprikat või
tšillipulbrit (või tšillihelbeid)

Serveerimiseks:
värsket basiilikut
riivitud parmesani
kvaliteetset oliiviõli

 

Kuumuta vesi keemiseni. Lisa pestud ja nõrutatud läätsed ja keeda umbes 15 minutit, kuni läätsed on pehmed. Samal ajal kuumuta õli paksupõhjalises potis mõõdukal tulel. Lisa sibul ja hauta umbes 3-5 minutit, kuni sibul hakkab pehmenema. Lisa kuubikuteks lõigatud muskaatkõrvits, tomatid, aedviljapuljong ning keeda umbes 10 minutit, kuni kõrvits on pehme. Kurna läätsed, sega koos soola ja suitsupaprika või tšilliga supi hulka. Kuumuta supp uuesti tasakesi keemiseni, siis maitsesta uuesti. Serveerimisel puista peale basiilikut ja parmesani ning nirista head oliiviõli.

Tegemist on tõelise külma ilma supiga, nii et minu soovitus on lisada tšillit nii, et seda ikka ka tunda on. Aga maitses suurepäraselt ka praeguses soojas talveilmas.

Põldmarja-juustukook

Põldmarjadest ei oska ma tegelikult suurt midagi arvata. Minu lapsepõlvamaal neid ei kasvanud, seetõttu oskan ma rohkem hinnata ikka neid aromaatsemaid ja maitserikkamaid tegelasi – maasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid. Aga pakk külmutatud põldmarju oli külmkappi siginenud ja tuli ära kasutada. Retsept jällegi raamatust “Maru maitsev maailm”. Kes kardemoni ei salli, võib selle vabalt lisamata jätta.

Põldmarja-juustukook tibakese kardemoniga

Põhi:
200 g küpsiseid
75 g võid

Täidis:
500 g mascarpone‘t
1,5 dl riisihelbeid
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
3 muna
kardemoni
500 g (külmutatud) põldmarju

 

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ning suru lahtikäiva koogivromi põhja. Pane vorm täidise valmistamise ajaks külmikusse.
Klopi munad suhkruga lahti, lisa mascarpone, riisihelbed, vanillsuhkur ja kardemon. Vala täidis põhjale ning puista peale põldmarjad. (Tavaliselt ma külmutatud marju enne kasutamist ei sulata, siinpuhul pidasin seda tarvilikukus siiski teha ning vedeliku ära kurnata, kuna kartsin, et muidu jääb täidis vedelaks. Ilmselt poleks seda siiski juhtunud, nii et julgen soovitada siiski marjad külmunult lisada.) Küpseta 170-kraadises ahjus 50 minutit.

Tavaliselt lähevad juustukoogid seismisega paremaks, nii et neid peakski valmistama eelmisel päeval. Selle koogi kohta see pigem ei kehti. Õhtul küpetatud kook oli küll parim järgmisel hommikul, aga järgmiseks õhtuks osa oma headusest minetanud. “Süüdistada” võib siin riisihelbeid, mistõttu täidis ei olnud nii suussulav ja kreemjas kui ühel keskmisel juustukoogil.

Kõrvitsa-saiamääre

Muskaatkõrvitsa-saiamääre Maru raamatus “Maru maitsev maailm” nägi lihtsalt nii ilus välja, et ma kohe pidin seda proovima. (Raamat ise on ka ilus. Ma sirvin seda mõnikord õhtuti niisama, mitte retsepti otsides. Ja mõnikord teeb raamatu positiivsus mind paradoksaalsel kombel kurvaks ning paneb soovima, et mul oleks palju-palju rohkem aega.)

Kõrvitsa-saiamääre

500 g muskaatkõrvitsat
4 spl oliiviõli
2 dl seedermänniseemneid
150 g Parmesani juustu
0,5 tl riivitud muskaatpähklit
1 pisike küüslauguküüs
1 sidruni riivitud koor
3 spl sidrunimahla
1 tl tumedat rummi

Lõika kõrvits tükkideks, pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, piserda peale oliiviõli ning küpseta 200-kraadises ahjus, kuni viljaliha on pehme (u pool tundi).

Aseta püreerimisnõusse jahtunud kõrvitsatükid, kuival pannil või ahjus kergelt rõstitud seedermänniseemned ja kangideks lõigatud Parmesani juust. Riivi juurde sidrunikoor ning pigista mahl. Pane juurde küüslauguküüs ja riivitud muskaatpähkel ning oliiviõli ja rumm. Püreesta.

Minul ei tulnud määre küll nii ilus kollane kui Maru raamatus, aga röstsaial maitses hästi ikkagi. Kõrvits annab määrdele värvi, maitses domineerivad rohkem seedermänniseemned ja juust.