Apelsini-kookosevaht

Sa küsisid: “Kes sa oled?”

Ma vastan Sulle Alice’i sõnadega: “Ma ei tea õieti isegi, vähemalt praegu mitte – kuigi ma tean, kes ma olin, kui ma täna hommikul üles tõusin, aga mulle tundub, et ma olen sellest ajast mitu korda muutunud.”

*

Kui pilved ei pillu enam sädemeid,
kui kadunud on värvide kõnetuju,
kui kauguste laul on lakanud,
kui ritsikate riitus rohus
on lõplikus raugemisohus,
kas sind siis ei vaeva su südame süvenev vaikimine?
Puud painduvad tuultepäri.
Tugevate tunnetel on sügavad varjud.

Ära päri, miks me jälle peame puhkama…
Tahe kestab kauem kui kahetsus.

Millest see ärev värin kõrgele kerkivais sõrmedes?
Mis õigust on meil ehmuda?!
Ei ole mõistlikke mõistatusi.
Ei ole saladusi, mida saaks salata.

Aitab karedaist karjatusist!
Aitab hüübivaist hüüetest!
Aitab sajatuste sajust!
Laula leekide lõppemisse!
Loitsi tuli tagasi!
Loida kõikide meelte meeletusega!
Ära tunnista tõeks kurttummuse tumedat kurbust,
mis su helisevat heledust ümbritseb.
(Artur Alliksaar)

Apelsini-kookosvaht (neljale)
(allikas: nami-nami)

200 g toorjuustu
2 sl suhkrut
30 g kookoshelbeid
3 apelsini
2 dl vahukoort

Vahusta toorjuust suhkruga, lisa kookoshelbed ja tükeldatud apelsinid, sega juurde vahustatud koor. Jaota serveerimisnõudesse ning lase enne serveerimist mõni tund külmkapis maitsestuda.

Leivakreem apelsini ja mustade ploomidega

Aeg-ajalt tuleb ette, et kodus on liiga palju leiba. Ma ei kuulu nimelt nende hulka, kes arvavad, et kõigepealt tuleb vanem leib ära süüa ja siis võtta käsile värske (millest selleks hetkeks on ka muidugi juba saanud vanem leib). Niisiis, kuna miski ei hoia mind tagasi samal päeval küpsetatud leiva kallale asumast, siis võib juhtuda, et varasem väljalase jääbki seisma ja vajab näiteks leivakreemiks transformeerimist. Seega siis – leivakreem. Mälus sorides leidsin sealt informatsioonikillu Oma Maitses ilmunud retseptist, mis kandis nime peenem leivakreem mustade ploomidega. See peenem seal mulle ei sobinud ja apelsinile kõrvalosa andmine tundus vajalik.
Kui mul on kavas toitu pildistada (alati ei ole – mainin nii igaks juhuks ), siis on tekib tavaliselt juba valmistamise käigus nägemus, millistes nõudes seda serveerida, mismoodi kaunistada ja mismoodi pildistada. Aga mõnikord juhtub nii, et plaan on hea, aga välja tuleb nagu alati. Nagu käesoleval juhtumil. Sest serveerimiseks mõeldud suurematest apelsinipoolikutest pigistasin suurimas rahus mahla välja ja alles lõhkisi koori vaadates tuli meelde, et mahla pressimiseks olid mõeldud pisemad pooled. Ja pärast seda keeldus vahukoor vahtu minemast. Lihtsalt – ei tervita! Aga õnneks oli leivakreemi nõnda aukartustäratav kogus , et  järgmisel päeval sain oma plaani südamerahus ellu viia.

Leivakreem apelsini ja mustade ploomidega
(allikas:  Oma Maitse, jaanuar 2009)

6 dl vett
200 g kuivatatud ploome
300 g leiba
1 dl suhkrut
1 apelsini mahl ja riivitud koor
2 dl vahukoort

serveerimiseks 1 dl vahukoort

Tükelda leib ja kuivatatud ploomid, lisa vesi ja suhkur ning keeda tasasel tulel ühtlaseks pudruks. Sega juurde apelsinist pressitud mahl ja riivitud apelsinikoor. Lase pisut jahtuda ning vahusta siis mikseriga (vajadusel võid enne saumikseriga ühtlaseks püreestada). Lisa vahustamist jätkates rõõsk koor. Lase täielikult jahtuda, siis tulevad kõik maitsed esile, soojana domineerib apelsinimaitse. Serveeri vahukoorega.

Mandariini-ingveripuding

Kas te tuleksite täiesti iseseisvalt selle peale, et hakata valmistama mandariini-ingveripudingut? Päris ausalt kohe. Kui tuleksite, siis olete te kas eksperimendialtim kui mina või on meil lihtsalt erinev maitse. Või no hea küll, võib ka olla, et on lihtsalt jõulud. Sest ma ütlen, et kui poleks olnud vajadust seda desserti katsetada, siis oleksin ma sellise nimega retsepti kusagil kohates ta ilmselt lühikese mõtlemisaja järel välja praakinud, isegi jõuluajal. Inimkatsesse värvatud kodanikud tõstsid juba sisututvustuse peale protestikisa. Ingver??! Magustoidus? Eiiii! Aga ei olnud miskit parata, mul tuli valmistada ja neil süüa .

Roog on rammus ja täiendavat tuge pakub veelgi rammusam vanillikaste. Sestap oleks tulnud võtta sõna-sõnalt väidet, et antud kogusest saab 8 portsjonit. Aga millal olen mina midagi tõe pähe võtnud, mis mulle öeldakse? Tegelikult oli asi pigem selles, et mul puuduvad piisavalt väikesed vormid, nii ma siis kasutasin neid, mis käepärast olid ja nendes jagunes toore mängleva kergusega neljaks portsjoniks. Küpsetusaja kohandasin siis ka kenasti vormi suurusega kooskõlas olevaks. Seesugune portsjoni suurus aga oli ilma naljata liig mis liig. Pudingi maitses oli aimata nii mandariini kui ingverit (aga mitte nii palju, et see häirima hakkaks) ja vanillitäpiline kaste maitses harjumuspäraselt hea, ent kõike seda kokku oli liiga palju, mitte ainult suuruse, vaid maitsete paljususe tõttu – mandariin, pruun suhkur, mandlid, ingver, vanill, sidrun. Mnogo dobro tože ne dobro, nagu öeldakse, mulle näis, et need lambad kõik ühte lauta mahtuda ei tahtnud, vaid hakkasid üksteist segama. Klassikaline vanillikaste iseenesest on nii hea, et ta ei vaja enda kõrvale nõnda rikkalikult maitsestatud kaaslast. Kusjuures esialgu asjasse skeptiliselt suhtunud sööjad leidsid tulemuse olevat väga maitsva ja üldsegi mitte jõululiku.

Mandariini-ingveripuding (8 portsjonit)
(allikas: Valio)

3 mandariini
140 g võid
8 sl tumedat suhkrusiirupit
150 g tumedat suhkrut
3 muna
140 g nisujahu
½ tl küpsetuspulbrit
85 g jahvatatud mandleid
u 2 cm tükk ingverit

Vanillikaste:
4 munakollast
3 dl vahukoort
1 vanillikaun
50 g suhkrut
ühe sidruni koor

Koori kaks mandariini ja lõika need paksudeks ratasteks. Võta pudingivormid, aseta iga vormi põhja üks mandariinist lõigatud ratas ja vala peale lusikatäis suhkrusiirupit.
Sega kausis toasoe või ja suhkur, lisa lahti klopitud munad, jahu, jahvatatud mandlid ja pisut peeneks hakitud mandariinikoort ning sega tainas ühtlaseks. Viimasena lisa taigna hulka peenelt hakitud ingveri ja kolmandast mandariinist pressitud mahl. Jaga taigen pudingivormide vahel ühtlaselt ära, kata pealt küpsetuspaberi või fooliumiga ja aseta täidetud nõud sügavasse küpsetusvormi. Vala küpsetusvormi vett, et vormid oleks poolest saati vees ja aseta pudingid 200-kraadisesse ahju umbes 30 minutiks. Serveeri koos vanillikastmega.

Vanillikastme valmistamiseks vala kastrulisse koor, lisa pikuti pooleks lõigatud vanillikaun ning suhkur. Kuumuta, kuni koor hakkab aurama. Eemalda vanillikaun ning kaabi seemned kooresegusse. (Kaun pese puhtaks ning pane näiteks suhkrupurki suhkrut maitsestama.) Lisa riivitud sidrunikoor ja vala pidevalt segades juurde munakollased. Kuumuta segades tasasel tulel veel umbes 5–7 minutit, kuni kaste pakseneb. Jahuta.

Rabarberi-apelsinikeeks

See küpsetis kuulub kah programmi tühjenda-sügavkülmik-enne-uut-saaki. Paljukest siis sinna enam aega on, kui aiast juba värsket rabarberit saab. Mugandus hiljuti ilmunud raamatust “Kelmikad keeksid” (rabarberikeeks). Maitses nagu vanasti – kõige paremas tähenduses, hapukad rabarberitükid olid meeldivaks lisandiks.

Rabarberi-apelsinikeeks

4 muna
2,5 dl suhkrut
3 dl jahu
1,5 dl kartulitärklist
2 tl küpsetuspulbrit
1 apelsini mahl ja riivitud koor
100 g võid
300 g rabarberit

Vahusta munad suhkruga heledaks ja tihedaks vahuks. Sega omavahel jahu, tärklis ja küpsetuspulber ning sõelu munavahu hulka. Sulata või, sega apelsinimahlaga ning lisa vedelik tainale. Viimasena sega hulka riivitud apelsinikoor ja rabarberitükid (külmutatud rabarber sulatamata). Kalla tainas võitatud ja riivisaiaga üle puistatud ümmargusse keeksivormi. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes tund (metallvormis küpseb keeks kiiremini, silikoonvormis aeglasemalt). Kontrolli küpsust tikuga. Lase 15 minutit vormis jahtuda ning kummuta välja.

Itaalia apelsinikreem

Mida lähemale jõuavad jõulud, seda enam hakkavad mu mõtted millegipärast apelsinide ümber keerlema. (Ja kui juba jutuks tuli, siis ka pohlade ja kirsside ümber - aga neist mõni teine kord). Lõhnamälu leiab üles apelsinilõhna ja silma jäävad apelsinikookide ning -magustoitude retseptid. Rääkimata nelgiga pikitud apelsinist (nö apelsinipomanderist), mille tarbeks ostsin nädalake tagasi poest 10 pakki nelki ning pälvisin sellega kassajärjekorras kaaskodaniku tähelepanu, kes tundis huvi, kui suure koguse hõõgveini tegemiseks läheb :-p. Apelsinikreemi retsept pärit nami-namist, mõne pisikese muudatusega (apelsini kogust suurendatud ning suhkru kogust vähendatud).

Itaalia apelsinikreem (kaheksale)

1 l piima
2 apelsini
2 dl suhkrut
1,25 dl nisujahu
6 munakollast
2 tervet muna

Kaunistuseks:
kakaopulbrit
apelsini(marmelaadi)lõike

Pese apelsinid, riivi kooreosa ning pressi mahl välja. Kuumuta piim potis keemiseni, lisa apelsinikoored, kuumuta koos veidi ja tõsta pliidilt kõrvale. Eralda munakollased, hõõru puulusikaga suhkruga läbi ja lisa apelsinist pressitud mahl. Klopi lahti kaks tervet muna, sega jahuga ja lisa munakollasesegule. Kurna apelsinikoored piimast välja. Seejärel vedelda munasegu vähese keedetud piimaga ja vala kõik tagasi ülejäänud keedetud piima hulka. Aseta pott uuesti pliidile ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades uuesti keemiseni. Siis vähenda veelgi kuumust, kata pott kaanega ja hauta mõned minutid, aeg-ajalt puulusikaga segades. Valmis kreem vala magustoidukaussidesse ning puista peale kakaod. Jahuta ning pane külmkappi.

Kreemi tuleks serveerida hästi külmalt, enne lausa pisut aega sügavkülmas hoituna, siis tuleb apelsinimaitse kõige paremini esile. Järele jäänud munavalgetest tee näiteks pavlovat.