Mangolassi

Juttu ei ole, seekord kõnelegu vaikus enda eest. Põhimõtteliselt ei ole ka retsepti, sest nii väheste koostisosade loetelu ja kahelauselist valmistusviisi ei paindu keel üldse retseptiks nimetama. Aga vähemalt on see jogurtijook maitsev ja kosutavalt kollast värvi.

Muusika: Billy Joel “Matter of Trust”

Mangolassi
(allikas: Oma Maitse retseptiraamat)

4 dl kvaliteetset mangopüreed
4 dl maitsestamata jogurtit
soovi korral suhkrut ja kardemoni

Mikserda mangopüree ja jogurt kokku, soovi korral maitsesta suhkru ja kardemoniga. Võid lisada ka jääkuubikuid, melissi- või piparmündilehti. Serveeri kohe. Mangopüree võib ka ise valmistada, kui õnnestub kuskilt hankida piisavalt küps ja mahlane mango – aga ka mangokompott sobib.

Mustika-jõhvikajogurti panna cotta

 Minu lemmikmarjad on murakad. Aga mustikatega on mul isesugune suhe. Nostalgiline, võiks öelda. Mustikad tähendavad mustika-klimbisuppi, lapsepõlve metsa, täpsemalt öeldes – seda metsa. Mustikad tähendavad ka lapsepõlve korilusretki kogu perega, kus enne metsast välja ei saanud, kui korv oli täis (mitte et nii mõnelgi korral poleks ema seetõttu pidanud ka laste korve lõpuni korjama). Ja koju jõudes tuli kokku ahnitsetud saak veel ka ära puhastada. Loomulikult on ka praegu neid, kes viitsivad korjata nii palju mustikaid, et teha 20 purki mustikakompotti ja teist sama palju moosi, ning au ja kiitus neile. Mina, laisk inimene, nii palju ei viitsi. Aga vähemalt viis kuni kümme karpi oma korjatud mustikaid peab sügavkülmas raudpoltkindlalt olema.

Retseptikatsetuste sarja teises köites valmistasin mustika-jõhvikajogurti panna cottat, Itaalia juurtega kooredesserti. Võtmesõnaks on siinpuhul k r e e m j a s. Želatiini tuleb lisada piisavalt palju, et tegemist ei oleks enam vedelikuga, aga piisavalt vähe, et tulemuseks poleks päris tarretis. Vormist välja kummutamiseks peaks želatiini kogus olema pisut suurem kui otse vormist serveerimiseks, seetõttu eelistan mina panna cotta‘t serveerida otse magustoidupokaalidest.

Koore ja jogurti kombinatsioon on igati sümpaatne, aga mina soovitan igal juhul maitsekooslust täiendada just mustikamoosiga. Loomulikult võib kasutada ka mõnd muud jogurtit, ent siis soovitaksin samuti serveerida samast marjast tehtud (toor)moosi või püreega. Ja – last but not least – ilma vahukooreta oleks kõnealune jogurt lihtsalt liiga lahja ja maitsetu. No ei ole rasvatute piimatoodete usku, kohe kuidagi mitte, aga see võib vabalt olla minu isiklik kiiks. Üpris tõenäoliselt ongi. Või siis mitte… ma mõtlen, et – need ei saa ju ikka tegelikult eriti hästi maitseda…? Aga pange vahukoor juurde ja asjal on kohe teine mekk. Sõna otseses tähenduses. Väidetavalt on tehtud pimeteste, milles osalejad pole suutnud rasvatut jogurtit teistest eristada, aga minu meelest - no offence! - on sel juhul küll tegemist nürivõitu maitsemeelega.

Mustika-jõhvikajogurti panna cotta
(allikas: Valio)

4 želatiinilehte
3 dl vahukoort
80 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
400 g Valio Light+ mustika-jõhvikajogurtit

Serveerimiseks:
mustikatoormoosi
mustikaid ja jõhvikaid

Pane želatiinilehed külma vette pehmenema. Kuumuta kastrulis koor ja suhkur keemiseni, tõsta tulelt ja lahusta üleliigsest veest pigistatud želatiinilehed. Lase veidi jahtuda, sega juurde vanillisuhkur ja jogurt. Tõsta serveerimisnõudesse ning lase paar tundi külmkapis tarduda. Serveerimisel tõsta peale toormoosi ja kaunista marjadega.

Jogurtitarretis. Garneeritud heade soovidega

Püüaks nüüd ehk pisut rõõmsamat nägu ka teha, mh? Et see kõik päris morbiidseks kätte ei kisuks. Ma olen filoloog ja sestap ma korraga nii armastan kui kardan sõnu. Asjad saavadki mõnikord minu jaoks päris reaalsuseks alles siis, kui sõna võim on neid puudutanud, nii võtsin ma endale tänamatu ülesande panna oma lõppev aasta sõnadesse. Ja sain õige pea aru, et ma pigem ei taha seda teha, sest valitsevaks märksõnaks oleks ‘segadus’. Esimese poolaasta valu ja vaev, hää ja lihtne puhkuseaeg, pikk ja aeg-ajalt poolenisti pea-pilvedes sügis, mis lõppes varsti maa peale sadamisega. Kuni ma lõpuks kolm päeva enne aasta lõppu otsustasin lihtsalt jõuga jälle rõõmus edasi olla. Lõpp hea, kõik hea.

Ma soovin teile, et teie elus ja mõtteis valitseks rahu.
Kuulake aeg-ajalt vaikust, üksi või koos sellega, kellega on hea vaikida.
Ärge unustage, et kallid inimesed ei ole iseenesestmõistetavad.
Kui aega ei ole, siis võtke aega.
Õppige jälle märkama elu ilusaid pisiasju.
Kus võimalik, tehke kohustusest vabadus.
Kallistage.
Tehke mõnikord väikesi süütuid lollusi.
Kuulake muusikat, mis teid õnnelikuks teeb.
Ja otse loomulikult – nautige uusi maitseid .
Ning – last, but not least – antud juhul käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi

Jogurtitarretis (kümnele)
(allikas: Muumimamma kokaraamat)

1 l virsikujogurtit
suur purk konservvirsikuid
100 g kuivatatud ploome
8 želatiinilehte
4 dl vahukoort

Sega tükeldatud virsikud ja ploomid jogurti hulka. Pane želatiinilehed külma vette paisuma, pigista siis vesi välja ning lahusta lehed 1 dl kuumutatud virsikukompoti vedelikus. Kalla jahtunud želatiinilahus peene nirena jogurti hulka. Viimasena lisa tarduma hakkavale segule vahustatud koor. Vala tarretis vormidesse ning pane vähemalt viieks tunniks külma.

Rabarberi-jogurtimagustoit

Jätsin oma rüüstatud rabarberipõõsa mõneks ajaks rahule . Et las kosub natuke aega. Mu enda päevad venisid kah viimasel ajal öötundidesse, nii polnud aega teist kaemas käia. Eile aga leidsin, et miskit pole parata, olgu muude asjadega, kuidas on – ma tahan just nimelt  rabarberikisselli ja ei midagi muud. Ja ole lahke – rabarber tervitas mind pea vihmavarju-suuruste lehtede ning toekate vartega. Ei siis jäänud muud üle, kui kissell keema. Aga et ainult sellet piisaks – mitte mingil juhul! Rabarberi-jogurtidesserdi retsept pärineb suuremas osas raamatust “100 magustoitu”. Kaerahelveste asemel võib kasutada müslit, mul polnud seda lihtsalt parajasti käepärast, kuna ma poemüslisid ei tarvita, aga omatehtu on hetkel defitsiitne. Vanillimaitseline rabarberikissell maitseb just nii hästi nagu vanillimaitseline rabarberikissell ning kõik kokku on kerge ja mõnus.

Rabarberi-jogurtimagustoit

300 g rabarberit
4 sl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
poole sidruni mahl
1 dl vett
2 tl maisitärklist
10-12 maasikat

Serveerimiseks:
8 dl maitsestamata jogurtit
2 dl või ja suhkruga röstitud kaerahelbeid

Pane tükeldatud rabarber, suhkrud, vesi ja sidrunimahl potti, keeda paar minutit. Sega maisitärklis veega, lisa potti ning kuumuta segades keemiseni. Tõsta pott pliidilt, lisa viilutatud maasikad ning jäta jahtuma. Jaga jahtunud kissell klaasidesse ning tõsta peale maitsestamata jogurt. Puista peale kaerahelbed. Röstimiseks pane kaerahelbed ja või pannile ning kuumuta segades, kuni kaerahelbed muutuvad kuldseks. Sega juurde suhkur ning kuumuta veel. Lase jahtuda.

Banaani-kohvimagustoit

Kohv kulub minu hommikutesse üpris kindlasti. Üpris tõenäoliselt ka banaan. Ja päris kenakese sagedusega ka jogurt. Niisiis – sama hästi võiks ju kõik need kolm kokku panna. Selline retsept on nimelt ka täiesti olemas, raamatus “100 magustoitu” ja nami-namis. Tuleb tunnistada, et siiani olen ma seda küll alati serveerinud magustoiduna, aga alles hiljuti koitis, et see võiks suurepäraselt sobida ka hommikutesse. Olulised on siinpuhul kaks asja – korralik kange kohv, et kohvimaitset ikka tunda oleks, ning mõnus paks jogurt. Suhkrut lisa vastavalt oma maitse-eelistusele.

Banaani-kohvimagustoit (kahele)

2 küpset banaani
4 sl kanget kohvi
pruuni suhkrut (fariin- või demerara)
300 g maitsestamata jogurtit

Kaunistamiseks:
(röstitud) mandlilaaste

Koori banaanid ja suru kahvliga katki. Sega juurde kohv. Pane pokaali põhja banaanisegu ning raputa peale suhkrut. Tõsta peale jogurt. Korda, kuni aineid jätkub. Kaunista mandlilaastudega ning serveeri kohe.