Jõhvika-kookosetrühvlid

Hing sees.

Sai natuke puhatud ja rohkem mängitud (lolli sealhulgas). Peaaegu oleks mõisa ostnud . Või vähemalt talu. (Jorh on meil ju väljaõppind põllumees!)

Põhimõtteliselt märkasin veel vana aasta sees, et olen vist ikkagi ämbrisse astunud. Millekski on see raudselt hea. Ent mis me rääkisime naljaks pööramisest – olgu see pang tsinkplekist või roostevabast terasest – uude aastasesse ei sobinud, ämber jalas, ometi sisse lennata, sellepärast tuli see kasutusele võtta (šampanja jahutusnõuna ) ja teha nägu, et meil on siin kõik jumalast normaalses korras.

Mitte et see šampanja, mida me jõime uusaastaööl kell kolm tuhandete tähtede all (on this night of a thousand stars, öelnuks Tim Rice), oleks tegelikult mingit jahutamist vajanud. Jõhvika-kookosetrühvlid sobinuksid sinna juurde muidugi suurepäraselt. Kui ma poleks neid linna külmkappi unustanud – aga et see nimelt nii juhtus, siis tuli leppida mullaga (99% kakaosisaldusega šokolaad, mis minu arusaamist mööda väga hea oli, aga kõigi teiste poolt emakeseks maaks ristitud sai).

See kõik näeb nüüd siin kuidagi hirmus talvine välja, aga sellest ei pea mitte järeldama, et mind oleks tabanud talveigatsus. Eip, riskides üleüldise pahameelega, tunnistan üles, et ma olen siiamaani täitsa rahul olnud. Olles loomu poolest poeet, pole millegi või kellegi igatsemine mulle küll kaugeltki võõras, aga t a l v e, pardon, ei igatse ma mitte. Vaadake pildi pealt!

Muusika: Doug Ashdown “Winter in America”

Jõhvika-kookosetrühvlid (~20 tk)

100 g kuivatatud jõhvikaid
4 cl heledat rummi
200 g kookosmassi (Odense)
100 g valget šokolaadi
50 g kookoshelbeid

Pane jõhvikad (veidi jäta kaunistuseks – haki peeneks ning sega kookoshelvestega) tunnikeseks rummi sisse likku (alkohol ei ole muidugi üldse kohustuslik) ning nõruta seejärel köögipaberil. Võta iga trühvli jaoks 1-2 jõhvikat, mätsi nende ümber kookosmass ja veereta peopesas palliks. Sulata valge šokolaad veevannil, kasta trühvlid šokolaadisse ning veereta seejärel kookoshelveste ja hakitud jõhvikate segus. Tõsta kommivormidesse või küpsetuspaberile tahkuma.

Mustika-jõhvikajogurti panna cotta

 Minu lemmikmarjad on murakad. Aga mustikatega on mul isesugune suhe. Nostalgiline, võiks öelda. Mustikad tähendavad mustika-klimbisuppi, lapsepõlve metsa, täpsemalt öeldes – seda metsa. Mustikad tähendavad ka lapsepõlve korilusretki kogu perega, kus enne metsast välja ei saanud, kui korv oli täis (mitte et nii mõnelgi korral poleks ema seetõttu pidanud ka laste korve lõpuni korjama). Ja koju jõudes tuli kokku ahnitsetud saak veel ka ära puhastada. Loomulikult on ka praegu neid, kes viitsivad korjata nii palju mustikaid, et teha 20 purki mustikakompotti ja teist sama palju moosi, ning au ja kiitus neile. Mina, laisk inimene, nii palju ei viitsi. Aga vähemalt viis kuni kümme karpi oma korjatud mustikaid peab sügavkülmas raudpoltkindlalt olema.

Retseptikatsetuste sarja teises köites valmistasin mustika-jõhvikajogurti panna cottat, Itaalia juurtega kooredesserti. Võtmesõnaks on siinpuhul k r e e m j a s. Želatiini tuleb lisada piisavalt palju, et tegemist ei oleks enam vedelikuga, aga piisavalt vähe, et tulemuseks poleks päris tarretis. Vormist välja kummutamiseks peaks želatiini kogus olema pisut suurem kui otse vormist serveerimiseks, seetõttu eelistan mina panna cotta‘t serveerida otse magustoidupokaalidest.

Koore ja jogurti kombinatsioon on igati sümpaatne, aga mina soovitan igal juhul maitsekooslust täiendada just mustikamoosiga. Loomulikult võib kasutada ka mõnd muud jogurtit, ent siis soovitaksin samuti serveerida samast marjast tehtud (toor)moosi või püreega. Ja – last but not least – ilma vahukooreta oleks kõnealune jogurt lihtsalt liiga lahja ja maitsetu. No ei ole rasvatute piimatoodete usku, kohe kuidagi mitte, aga see võib vabalt olla minu isiklik kiiks. Üpris tõenäoliselt ongi. Või siis mitte… ma mõtlen, et – need ei saa ju ikka tegelikult eriti hästi maitseda…? Aga pange vahukoor juurde ja asjal on kohe teine mekk. Sõna otseses tähenduses. Väidetavalt on tehtud pimeteste, milles osalejad pole suutnud rasvatut jogurtit teistest eristada, aga minu meelest - no offence! - on sel juhul küll tegemist nürivõitu maitsemeelega.

Mustika-jõhvikajogurti panna cotta
(allikas: Valio)

4 želatiinilehte
3 dl vahukoort
80 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
400 g Valio Light+ mustika-jõhvikajogurtit

Serveerimiseks:
mustikatoormoosi
mustikaid ja jõhvikaid

Pane želatiinilehed külma vette pehmenema. Kuumuta kastrulis koor ja suhkur keemiseni, tõsta tulelt ja lahusta üleliigsest veest pigistatud želatiinilehed. Lase veidi jahtuda, sega juurde vanillisuhkur ja jogurt. Tõsta serveerimisnõudesse ning lase paar tundi külmkapis tarduda. Serveerimisel tõsta peale toormoosi ja kaunista marjadega.

Kõrvitsakreemikoogid jõhvikatega

Olgu teie mõtteis rahu ja te lähedal need, kes on teile kallid!

Küünlad on kustunud. Tuli kaminas vajunud madalaks sädelevaks söehunnikuks. Akende taga on jõuluöö. Vaid mina istun ärkvel, veiniklaas kõrval, ja kuulan… ei, mitte jõululaule, neid kuulan ma septembrikuus… ühte oma lemmikplaati, Bo Skovhusi “Leise flehen meine Lieder”. Lapsepõlve siirast usku jõuluimedesse ei saa parimagi tahtmise juures enam kunagi tagasi. Aga mu mõtted on tasakaalukad ja sellest piisab praegu täielikult. Või tegelikult… kas oleks liiga hullumeelne mõte võtta hea mitu aastat jõude seisnud uisud naela otsast alla ja minna lauluväljakule uisutama? Kell kaksteist jõuluöösel? Veel paar aastat tagasi poleks siin mingit küsimust tekkida saanud, nüüd… on meist saanud “korralikud” inimesed. Ja soe voodi tundub ka kahjuks liiga mõnus. Kurvastada selle üle? Pole vist ka mõtet.

Kõrvitsakreemikoogid jõhvikatega
(mugandatud siit)

Põhi:
300 g piparkooke
125 g võid

Täidis:
50 g piima
2 tl želatiini
4 munakollast
1 tl kaneeli
150 g kõrvitsapüreed
150 g suhkrut
2 spl brändit
200 g vahukoort

Kate:
200 g jõhvikaid
75 g suhkrut
50 g vett

Purusta piparkoogid ja sega sulatatud võiga. Kata puruga tartaletivormide põhjad ja küljed. Küpseta põhju 180-kraadises ahjus 15 minutit, lase täielikult jahtuda ning eemalda vormid.
Kõrvitsapüree jaoks tükelda kõrvits, keeda vees pehmeks ja püreeri. Ülejäänud püree võib panna sügavkülma. Pane želatiin piima sisse paisuma ning sulata siis kuumaveevannil. Pane kastrulisse lahti klopitud munakollased, kõrvitsapüree, suhkur, kaneel ja brändi, kuumuta keemiseni ning lase paar minutit keeda. Lisa želatiinilahus ning jäta segu jahtuma. Jahtunud ja tarduma hakkavale segule lisa kõvaks vahuks vahustatud koor. Kata piparkoogipõhjad täidisega ning lase vähemalt 5 tundi või üleöö külmkapis seista.
Jõhvikakatte jaoks kuumuta väikeses kastrulis jõhvikad, suhkur ja vesi keemiseni. Kuumuta edasi, kuni jõhvikad hakkavad katki keema. Lase jahtuda ning tõsta lusikaga kookide peale jõhvikaid ja siirupit.

Hapukoorepuding jõhvika-vahuveinikastmega

Eile lõpetasin kohustuslikud asjatoimetused juba pool kümme õhtul, lust ja lillepidu, muidugi tundus pärast seda ilmtingimata vajalik olevat veel midagi süüa teha.  Leivataina hapnema panekust ei piisanud, hapu- ja vahukoor külmkapis viitasid ilmselgelt vanale heale hapukoorepudingile raamatust “100 magustoitu” (mida süües ei ole mitte keegi ära arvanud, et see hapukoorest tehtud on). Originaalis asja juurde käiv kaste kuivatatud aprikoosidest ja valgest veinist ei tundunud situatsiooni silmas pidades piisavalt apetiitne. Veini asemel hakkas mu mõtetes sädelema hoopis vahuvein ja aprikooside asemel võtsid kuju jõhvikad. Nu mõeldud-tehtud ja puding külmkappi topitud, läksin magama, murdes pead raskete probleemide üle , mis kell peaks ärkama, et jõuaks enne tööle minekut (orjapidamine, ma ütlen!) leiva kerkima panna ja kas ma jõuan töölt tagasi ja turult jõhvikaid tuua enne, kui leib vormist välja ronib. Ja jõudsingi. Jõhvikaid püreerida õnnestus mul miskipärast nõnda, et pool kööki oli punaseid pritsmeid täis. Veri, ei mingit kahtlust, oleks öelnud Kalle Blomkvist.
Noh, ei ole häda kedagi, ainult nädal veel ja siis ongi vaba päev ja varsti jõulud. Külmkapi uksele riputatud katsetamist vajavate roogade nimekiri (ma saavutan nimekirjade koostamises varsti Punase Kääbuse triloogia Arnold Rimmeri taseme – et kogu vähene aeg kulub graafikute koostamisele ja asjade praktiliseks rakendamiseks ei jää midagi üle ) annab märku tulevikuperspektiivist – et jõulude ajal tuleb toituda ainult kookidest .

Hapukoorepuding jõhvika-vahuveinikastmega

Puding:
500 g hapukoort
2 dl vahukoort
1 sidruni mahl
150 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 tl želatiini

Kaste:
300 g jõhvikaid
suhkrut maitse järgi
3 spl vahuveini

Sega hapukoor suhkru, vanillisuhkru ja sidrunimahlaga. Sega juurde külmas vees paisutatud ja kuumaveevannil sulatatud želatiin. Vahusta vahukoor pehmeks vahuks ning lisa tarduma hakkavale hapukooresegule. Pane vähemalt neljaks tunniks või üleöö külmkappi.
Kastme jaoks püreeri jõhvikad suhkruga ja suru saadud püree läbi tiheda sõela. Enne serveerimist sega juurde vahuvein (ettevaatlikult, muidu kaovad kõik mullid). Tõsta kaste lusikaga hapukooresegu peale.

Jõhvika-toorjuustukoogid

Reede õhtul kooki tegema hakates tõotasin endale, et igasuguste sõbra ja muude kampaaniate kiuste ei tule sellele koogiteole nimelt kaunistuseks šokolaadist südameid (muul ajal ilmselt oleks, sest mu meelest need sobivad selle koogiga). Mu sõbrad on mu jaoks niikinii kogu aeg olemas (ja ma püüan, et ka mina nende jaoks), ilma et oleks tarvis neid ühel kindlal päeval kohustuslikus korras südamekujulise nänniga tunnustada.

Niisiis said koogid kaunistuseks hoopis šokolaadist liblikad. Pärast kontserti istusime kahega mu kõige kallimatest (ülejäänud olid mu mõtetes) veel südaööni kohvi, koogi ja vahuveini juures.

Jõhvika-toorjuustukoogid

 Põhi:
350 šokolaadiküpsiseid
140 g võid

Täidis:
5 tl želatiini
1 dl jõhvikamahla või vett
400 g maitsestamata toorjuustu
4 dl vahukoort
500 g jõhvikaid
1,5 dl suhkrut
1 sl vanillsuhkrut

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Vooderda neljakandiline (u 22×32 cm) vorm küpsetuspaberiga, suru küpsisesegu vormi põhja ja pane täidise valmistamise ajaks külma.
Pane želatiin jõhvikamahla või vee sisse 10 minutiks paisuma, sulata kuumaveevannil ning jäta jahtuma. Vahusta toorjuust suhkrutega. Püreeri jõhvikad (osa jäta kaunistamiseks) ning lisa jõhvikapüree toorjuustule. Nirista hulka jahtunud želatiin ning lõpuks sega ettevaatlikult juurde vahustatud koor. Vala täidis põhjale ning lase tarduda vähemalt 4-5 tundi (soovitatavalt aga järgmise päevani). Tõsta paberi abil vormist välja, lõika ruutudeks ning kaunista jõhvikatega.

Jälle üks kena maitse(rika)s kombinatsioon – hapukas jõhvikatäidis ja magus šokolaadiküpsistest põhi. Julgen soovitada. Retsept natuke mugandatud kujul raamatust “Juustukoogid”.