Sooje,
elusaid,
tuksuvaid,
hingavaid,
nutvaid ja naervaid
sõnu
on taevaaalune täis.
(Katrin Laur)
Kumb on hullem – kas kahetseda öeldud või ütlemata jäänud sõnu?
Mõnikord kõnnime me sõnamiiniväljal. Mõnikord mängime sõnadega vene ruletti. Enamasti oleme lihtsalt verbaalse arengupeetusega. Vahetevahel räägime üksteisega hoopis eri keeltes – õrnuste keeles, kainuse keeles, tooruse keeles, pilgete keeles, jõhkruse keeles, ilusas keeles ja kõigis neis teistes tuhande ja ühe hulgast. Võib-olla polegi kõige hullem, kui nad ka kõik jäävad mõistetamatuks – me vähemalt proovisime.
Mõned sõnad oleksid võinud ütlemata jääda. Paljusid sõnu oleks võinud sootumaks teistmoodi lausuda. Või teisel ajal. Kõike ei pea üldse välja ütlema. Kõike ei tohigi välja öelda.
Enamikul meist on midagi kahetseda. Sõnu, mis jäid kellelegi ütlemata enne seda, kui me üksteise hääleulatusest eemale triivisime. Mõnd esitamata küsimust, mis oleks võimaldanud välja öelda vastuse, mida kõik teadsid. Minugi sahtlis on saatmata kirju, mõni täis ilusaid, mõni valusaid sõnu. Väljendamata jäänud tänu. Endasse peidetud valu. Tõde sellest, mida keegi mulle kord tähendas.
Kord välja öeldut enam tagasi võtta ei saa. Aga ütlemata jäänud sõnade jaoks teist võimalust ei pruugi enam tulla. Mitte kunagi. Võib-olla poleks need sõnad midagi muutnud, aga nad jäävad pikaks ajaks hinge kriipima. K u i ma oleksin julgenud… ja lohutame ennast sellega, et teine inimene pidi niikuinii aru saama. Ent ei. Mitte keegi meist ei loe mõtteid. Nii jäävadki sõnad ütlemata ja lõpetamata lood, millele oleks vaja punkt panna. Mõned lood aga jäävad isegi alustamata.
On selliseidki ülemata jäänud sõnu, millest võib saada aeglase toimega mürk, mis päev-päevalt verre nõrgub, kuni tilk tilga haaval surmavaks annuseks kujuneb.
Niisiis – öelda või mitte öelda?
Tänane muusika: Anouar Brahem “Le pas du chat noir”
Kirsi-kohupiimarullid (12 tk)
500 g pärmi-lehttainast
200 g kohupiima
350 g kompotikirsse
75 g suhkrut
100 g hapukoort
50 g mandlilaaste
(2 sl mannat)
2 sl mandlilikööri
määrimiseks muna
pealepuistamiseks pärl- ja tuhksuhkrut
Sulata pärmi-lehttainas ja rulli õhemaks. Sega täidise jaoks kohupiim suhkur ja hapukoorega, lisa mandlilaastud, mandliliköör ja kui täidis tundub väga vedel, veidi mannat. Sega ettevaatlikult juurde nõrutatud kompotikirsid. Kata tainas täidisega ja keera pikemast servast võimaoikult tihedalt rulli. Lõika terava noaga viiludeks, aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile, määri lahtiklopitud munaga, puista peale pärlsuhkrut ja küpseta 220-kraadises ahjus 15 minutit (pöördõhuga ahjus 10-12 minutit). Lase jahtuda ning sõelu peale tuhksuhkrut.











