Iirise-juustudessert maasikasalatiga

Lõhnamälu on võimas ja pikaajaline. Lõhnadel on võime äratada unustatud mälestusi, viia ajas tagasi, luua assotsiatsioone, seostuda inimeste, kohtade, maitsete,  sündmuste, möödunud aegade, hetkede, unistuste ja tunnetega. Kuivatatud õunte lõhn toob meelde vanaema. Kellegi, kes oli kunagi armas, tuletab meelde tema habemeajamisvee lõhn, nõnda et silmi sulgedes tundub, nagu piisaks vaid käsi sirutada ja võiksid minevikku puudutada.

Need lõhnad meeldivad mulle.

Basiilikul on minu jaoks lõunamaa lõhn. See toob meelde ühe ammuse õhtusöögi Triestes, rõõmsate inimeste, küünalde, veini, päevasest päikesepaistest soojust õhkavate kivide ja lainete mühaga.

Maasikatel on lapsepõlve lõhn. Sinine taevas üksikute valgete pilvekribalatega. Putukate sumin. Liblikate lend. Ristiku õienutid, kerahein ja põldtimut. Eemalt metsast kostev ronga kraaksatus. Ja metsmaasikate lõhn… Jah, muidugi ei kuulu kõik need asjad tegelikkuses kokku, aga aistingutega on sageli nõnda, et nad tagantjärgi omavahel liituvad ja nii sulavadki ühe suvepäeva lõhnad, hääled ning värvid kokku üheks maasikalõhnaliseks mälestuseks.

Sirelid lõhnavad nagu kevad. Hämarduv, jahenev hiliskevadine õhtu. Äärelinn. Peale vihma tühjad tänavad. Üksiku uitaja sammude kaja. Aedadest leviv mõrkjas sirelilõhn.

Suvelõpp lõhnab õunte moodi. Valged klaarid, mis on mu lemmikõunad ka maitse poolest. Hilissuvine öö ja magav äärelinn. Vahetevahel istun ma rõdul, ninas õunte ja kastides kasvavate lillade petuuniate lõhn. Öö lõhnad ja hääled. Esimesed tähekillud taevas, murule kukkuvate õunte potsatused ja õrn aimdus peatselt saabuvast sügisest.

Veel – kased peale (äikese)vihma, värske hein, vanill, ahjust võetud kaneelisaiad, kevadised paplid Emajõe ääres, värske viht, värskelt jahvatatud kohv, viljapõllud augustiööl, lõkkesuitsu lõhn riietel, puit. Ja parfüümid meeldivad mulle muidugi ka . Aga see pole see teema.

*

Maasikahooaja lõpetamiseks ja rahva tungival soovil:

Iirise-juustudessert maasikasalatiga (kuuele)
(allikas: Oma Maitse, juuni/2010)

250 g lapi juustu
100 g pehmeid iiriseid
1 tl kaneeli
4 dl 35% koort

Maasikasalat:
300 g maasikaid
2 sl suhkrut
värsket basiilikut
karedmoni, musta pipart
palsamiäädikat

Tükelda juust kuubikuteks ja poolita iirised. Tõsta küpsetusvormi, puista peale kaneel, vala üle rõõsa koorega ja küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit. Lase jahtuda ning serveeri maasikasalatiga.
Salati jaoks lõika maasikad neljaks, sega suhkru ja hakitud basiilikuga, piserda peale palsamiäädikat ning maitsesta kardemoni ja musta pipraga. Hoia enne serveerimist külmikus.

Minipavlovad metsmaasikatega

Sääski oli palju. Metsmaasikaid ka – eelmise reede õhtul magama minnes tantsisid silmade ees punased täpid rohelisel taustal . Laupäeval igaks juhuks enam maasikale ei läinud, polnuks mõtetki, sest selleks ajaks oli korjajaskonna tihedus tõusnud kahe isendini ühe maasika kohta. Ja sellest ma parem üldse ei räägi, mitu liitrit maasikaid me eelmise nädala kolme korjeretkega koju tõime .

Jaanilaupäevase sportimise käigus sai oda pooleks visatud – seda ei teinud küll mina (aga selle eest võitsin naiste arvestuses kõik alad ). Jaaniussid olid. Lõke oli.

Jaanipäevaks kõrgeks kasvanud oli rohi, aga sõnajalg ei õitsenud mitte. Igasugused muud lilled see-eest küll. Üle üheksa aia ei roninud ja üheksat lille ei korjanud ja keda ma unes nägin, ka ei ütle.

Pannkoogid maasikatoormoosiga olid samuti – ehkki ma need pidin ikkagi ise tegema – pavlovatest rääkimata. (Maa)ilma mõtlesin ilusaks ja reaalsusesse tagasi tulla ei tahtnud.

Minipavlovad metsmaasikatega (8 tk)

5 munavalget
veidi soola
270 g suhkrut
2 tl maisitärklist
2 tl vanillisuhkrut
1 tl valge veini äädikat

2 dl vahukoort
300 g kohupiima
suhkrut
metsmaasikaid

Vahusta munavalged tibakese soolaga pehmetipuliseks vahuks, lisa edasi vahustades järk-järgult suhkur ning jätka vahustamist, kuni saad tugeva läikiva vahu. Puista peale maisitärklis, vanillisuhkur ja veiniäädikas ning vahusta veel veidi.
Joonista küpsetuspaberile 8 ringi (ca 7-8 cm läbimõõduga), määri 2/3 munavalgevahust sinna peale, ülejäänust tee pritskoti abil kookidele kõrgemad ääred. Pane pavlovad 150-kraadisesse ahju, küpseta 10 minutit ning alanda siis kuumus 110 kraadini. Küpseta 40 minutit, lülita ahi välja ja lase pavlovatel üleöö ahjus jahtuda.
Sega kohupiim ja vähese suhkruga vahustatud vahukoor ning täida kookide süvendid. Kaunista metsmaasikatega ning serveeri kohe.

Nami-nami kooskokkamine nr. 37 “Oma maa maasikas” tutvustab teisi põnevaid maasikaroogasid.

Rabarberi-maasikakoogid halvaaga

Reede õhtul viskasin autosse seljakoti ühe raamatu, poolelioleva Haapsalu salli, mp3-mängija, sulepea ja kaustikuga, fotoaparaadi, kolm objektiivi ja statiivi, pudeli siidrit, ning lahkusin linnast.

Üksi.

Mõtted oli mõeldud maha jääma, aga poolel teel avastasin nad visalt mu kannul püsimas.

Vajutasin gaasi.

Maale jõudes panin sauna küdema. Hiljem istusin saunatrepil ja kuulasin, kuidas kaks kägu üritasid sünkroonis kukkuda, aga ebaõnnestunult, sest üks jäi teisest kogu aeg pool takti maha. Enne magama minekut lõbustasin ennast fotoaparaadi abil aialaternate tuledest südamete joonistamisega.

Lugesin raamatut. Vaatasin maailma. Jalutasin külavaheteed, sääsed ümber tantsimas ja kaugemal võsas ööbik laksutamas, vaatasin veidi nukralt lageraielanki ühe oma lemmikpaiga asemel, mõtlesin elu järele ning otsisin keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid. Võib-olla leidsingi.

Muusika: Katia Guerreiro “As Rosas/Promessa”

Rabarberi-maasikakoogid halvaaga (16 tk)
(allikas: perenaine.ee)

500 g pärmilehttainast
150 g maasikaid
300 g rabarberit
100 g halvaad

Lõika lahtirullitud tainast nelinurksed tükid ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.Tee igale tainatükile 1 cm kauguselt igast servast terava noaga sisselõige (aga ära lõika tainast põhjani läbi), see aitab kaasa äärte kerkimisele. Kata tainatükid riivitud halvaaga, lao peale viilutatud rabarber, kata mõne maasikaviiluga ning puista peale veel halvaad. Küpseta 200-kraadises ahjus u.15 minutit. 

Ämbritort

Puhkuse alguseni on veel pisut aega, aga mõtted vaatasid juba ammu termomeetrit ning läksid jalga puhkama. Kuhugi, kus on läheduses päikesepaistes sillerdav vesi, jahe prosecco, ämbritort, muru ja ristikhein (ja ees on nurm, kus lõhnab ristikhein… ) – mitte lakas muidugi, sest heintes magamine ainult k õ l a b romantiliselt, tegelikult ajavad heinad aevastama, torgivad ja krabisevad .

Ämbritort kujutab endast täiesti klassikalist biskviidi-kohupiima-vahukoore-maasika kooslust, aga natuke teistsugusel kujul, mis esiteks hiilgab originaalsusega ja teiseks on kergesti transporditav, aga maitseb täpselt nii hästi, nagu peab. Võimaluse taaskasutusega uhkustada saate veel kauba peale – sest mida muud nende grill-liha ämbritega ikka peale hakata .

Ämbritort
(allikas: Toidutare)

Biskviit:
4 muna
125 g suhkrut
60 g nisujahu
60 g kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
500 g kohupiima
3 dl vahukoort
75 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Maasikamoos:
500 g maasikaid
70 g suhkrut

Biskviidi jaoks vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks, sõelu juurde omavahel segatud kuivained, sega ettevaatlikult ühtlaseks tainaks, vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, aja noaga laiali ning küpseta 200-kraadises ahjus 7-10 minutit. Jahtunud biskviidist lõika 1,8-2-liitrise plastämbri suurused kettad.

Täidise jaoks sega kohupiim suhkru ja vanillisuhkruga ning lisa vahustatud koor. Maasikatest ja suhkrust (kogust varieeri vastavalt magusa-eelistusele) valmista maasikatoormoos. Tõsta ämbrisse kihiti biskviidikettad, kohupiimakreem ja toormoos (värskeid või külmutatud mustikaid võib samuti lisada). Lase vähemalt paar tundi, soovitatavalt aga järgmise päevani külmkapis maitsestuda.

Metsmaasika-kodujuustutort

RMK tordivõistlus pidi üldiselt toimuma minu osavõtuta. Ikka sel põhjusel, et mul puudusid nii aeg kui idee ja kristalselt aus olles ka selle tõttu – et no kuulge, milline geniaalne inimene korraldab kodumaiseid metsasaadusi propageeriva võistluse aprillist juunini, ajal mil metsasaadustega on sõna tõsises mõttes kitsas. Midagi ikka leidub, loomulikult, aga ma ei suuda hoida ei targutustest ega puust (RMK ju ikkagi! ) tegemisest ja punaseks värvimisest – vaadake, meil siin on söödavatest metsasaadustest kõikse rikkam aeg üldiselt juulist septembrini. Aga see selleks.

Mingi retseptialgus oli mul üles kritseldatud siiski ja õige aja kätte tulemist ootama pandud. Aeg tuli. Enne jaanipäeva hakkasin oma retseptikausta otsima, et ideed edasi arendada. Ei leidnud teist. Läksin sellest kohutaval kombel närvi, otsisin kogu elamise kolm korda läbi ja väikeste liialdustega võib öelda, et ei saanud suisa öösel magada. Hommikul raputasin mängleva kergusega kõnealuse kausta teise vahelt välja. Nüüd ei peatanud mind enam miski.

Metsmaasikate otsinguil jäin kaks korda vihma kätte ja kaotasin autovõtme raiesmikule. Sääskede rünnakutest rääkimata. Aga sellest polnud midagi, võtme leidsin üles ja riided kuivasid ka lõpuks ära (kummikud ei ole küll siiamaani veel kuivad, nendesse nirises vesi täitsa takistamatult, kui ma üritasin saju eest tamme alla varjuda). Tüütud sääseparved aga – no mõne asjaga tuleb lihtsalt leppida. Õilsa eesmärgi nimel.

Niiviisi ta siis sündis – metsmaasikatort. Nii tavaline, aga samas nii eriline. Samamoodi nagu valged suveööd, konnade koor, päikesepaistest soe männitüvi, lindude tiivavihin metsajärve kohal, rukkipõllul hõljuv udu enne päikesetõusu ja jaanimardikate rohelised laternad. Nii nagu kogu meie üürike suveaeg.

Metsmaasika-kodujuustutort

Põhi:
200 g šokolaadiküpsiseid
100 g sarapuupähkleid
2 tl kakaod
80 g võid

Täidis:
600 g kodujuustu
4 dl vahukoort
200 g suhkrut
500 g metsmaasikaid
10 želatiinllehte
3 sl metsmaasikalikööri

Kaunistuseks:
2 dl vahukoort
100 g metsmaasikaid

Jahvata sarapuupähklid peeneks ja purusta küpsised, lisa kakao ning sega kõik sulatatud võiga. Suru segu 26 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja. Puista 100 g metsmaasikaid põhjale, ülejäänutest valmista koos 50 g suhkruga toormoos (pudrunuia või puulusikaga, mitte köögikombaini ega saumikseriga). Täidise jaoks püreeri kodujuust koos suhkruga ning jaga kolmeks – ühele osale sega juurde 2/3 metsmaasikamoosist ja 2 sl likööri, teisele osale ülejäänud toormoos ja 1 sl likööri, kolmas osa jäta valgeks. Želatiinilehed paisuta külmas vees, pigista siis kuivemaks ning lahusta väheses kuumas vees. Nirista želatiin täidisesse ja lase pisut aega seista. Vahusta vahukoor ning sega tarduma hakkavale täidisele juurde. Vala esmalt põhjale tumedam kiht täidist, selle peale tõsta heledam ja kõige lõpuks valge (kihid ei jää selgepiirilised, vaid sulanduvad ning tekitavad värviüleminekud). Lase üleöö külmkapis seista, kata vahustatud koorega ning kaunista metsmaasikatega.

Et Nami-namis on praegu samuti teemaks suvine maasikatort, siis võib seda kõike pidada ka ürituseks tabada mitut kärbest ühe hoobiga. Või pigem mitut sääske. mis ei ole praegu muidugi mingi probleem ja ei tähenda ka sugugi, et maasikakooke rohkem ei tule .