Õuna-martsipanikook

Mul on miskipärast tunne, et mingil õnnetul kombel on see blogi siin jõudnud teatavas mõttes kliinilise surma staadiumisse. Aga loodetavasti annavad elustamisvõtted siiski tulemusi. K u i sel mõtet on. Kuniks ma nimetet küsimuste üle juurdlen, kostitage ennast õunakoogiga.

Õuna-martsipanikook
(allikas: Anu )

0,5 kg (pärmi)lehttainast
600 g õunu
150 g martsipani
50 g võid
(1 sl suhkrut)
2 tl kaneeli

Rulli tainas ahjuplaadi suuruseks, tee servadest 1 cm kaugusele terava noaga sisselõige (ära tainast põhjani läbi lõika). Kata tainas riivitud või peeneks tükeldatud martsipaniga (riivimine edeneb paremini, kui martsipani enne sügavkülmas hoida), lao peale puhastatud (vajadusel ka kooritud) ja viilutatud või tükeldatud õunad. Sulata või, sega juurde kaneel ning soovi korral suhkur, nirista segu õuntele ning küpseta kooki 200-kraadises ahjus 25-30 minutit. Serveeri leigelt või jahtunult, soovi korral vanillijäätise, vahukoore või vanillikastmega.

Õunapommid. Koos kutsega muuseumi

Kes meist poleks ühel või teisel viisil ja ajal midagi kogunud. Ma arvan, et suurem osa minuealisi on lapsepõlves kogunud näiteks välismaa kommipabereid – asjaolu, mis ilmsesti tänastele lastele suuresti mõistetamatuks jääb. Kleepekad ja postkaardid olid ka kindlasti üsna minev kogumisartikkel .

Paraku hakkavad igasugused esemed ühel hetkel ahistama, kui neid liiga palju saab, seepärast loobusin kõikvõimalike asjade kogumisest juba ammu, nüüd kogun ma ainult elamusi, hetki ja lugusid ning toiduhuvilisena loomulikult ka maitseid. Kogujad ja kollektsionäärid saavad kokku, esitlevad hingega asju ja räägivad lugusid 18.  septembril kell 12-16 Raadil pop-up muuseumis.

Eesti Rahva Muuseumi eestveetaval üritusel lööb kaasa ka seltskond tublisid toidublogijaid. Minu esitletavad maitsed on ühtpidi kogutud lapsepõlvest, teiselt poolt Eestimaa suvest – kokku saavad kurgid ja küüslauk, mustikad ja õunad – aga täpsemalt näha ja kuulda saab juba kohapeal. Maitseid, millel on oma lugu, pakuvad lisaks minule veel Ülle, Kaare, Liisi, Dagris, Liilia, Jaanika ja Signe.

Kohtumiseni pühapäeval Raadil!

Õunapommid (12 tk)

0,5 kg (pärmi)lehttainast
12 väiksemat õuna
suhkrut
kaneeli
rosinaid ja/või mandlilaaste

Koori õunad (vajadusel), eemalda südamik. Rulli lehttainas veidi õhemaks ning lõika 12 ruuduks. Tõsta iga ruudu keskele õun, täida õõnsus suhkru, kaneeli, rosinate ja/või mandlilaastudega, raputa peale veel suhkru ja kaneeli segu. Tõsta tainanurgad keskele ning näpi korralikult kokku. Küpseta 200-kraadises ahjus 20-25 minutit. Serveeri tuhksuhkruga üle puistatult.

Õuna-kaerahelbe plaadikook

Õuntega on sel aastal üldiselt kehvasti. Ainus õunapuu, millel midagi küljes, on seesama igitubli poolmetsik puu, millest ma olen kirjutanud selle õunakoogi juures. Eelmisel korral maal käies korjasin endale tubli kotitäie kaasa. Pool sellest sai realiseeritud õuna-apelsinimoosiks. Sealjuures olin ma suutnud ära unustada, kas neid õunu oli vajalik koorida või mitte. Igaks juhuks helistasin asja täpsustamiseks emale. Õnnekombel ei võtnud ta telefoni vastu, sestap otsustasin omaenese tarkusest, et ei ole neid tarvis koorida miskit (ega ei olnud ka). Järgmisel päeval helistas ema tagasi ja ütles, et tema küll koorib , mispeale ma arvasin, et oli väga hea, et ma seda eelmisel õhtul teada ei saanud. Ma oleks neid õunu seal poole ööni koorinud! Mitteteadmisest on kasu – mõnikord . Ülejäänud poole kotitäiega tuleb veel tegeleda, erinevate õunakookide kujul siis eeldatavalt.  See plaadikook on näiteks üks tänuväärne võimalus, sest seda on lihtne teha, maitseb hästi, saab kiiresti valmis ja sisaldab päris ohtralt õunu.

Õuna-kaerahelbe plaadikook
(allikas: perenaine.ee)

Tainas:
300 g nisujahu
75 g jämedaid kaerahelbeid
3 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
70 g suhkrut
50 g fariinsuhkrut
125 g võid
2 dl kohvikoort
2 muna

Kate:
500-600 g õunatükke
2 sl suhkrut
2 tl kaneeli

Sega jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja suhkrud. Klopi munad lahti ning sega kohvikoorega. Lisa kuivainesegule vaheldumisi kooresegu ning sulatatud ja pisut jahtunud või. Sega tainas ühtlaseks ja vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lao peale õunatükid ning puista peale suhkrut ja kaneeli. Küpseta 200-kraadises ahjus 20-25 minutit.

Elsassi õunakook

Õhus on sügist. Seda on mujalgi – päev-päevalt punasemaks tõmbuvates pihlakates, ämblikuvõrku takerdunud kollases kaselehes, viimastes ädallilledes, loendamatutes kivipuravikes. Ta peegeldub vastu tumedamaks tõmbunud vees ja lehti mööda veerevates vihmapiiskades. Seda on läbipaistvas õhus kõrge taeva all. Hilistes hoolsates kimalastes. Seda on isegi taldade all krabisevas kruusas, kui ma Emajõe äärt mööda töölt koju jalutan, sammu aeglasemaks sundides, saatjaks läbi paplilehtede paistev õhtupäike.

Ja lõhnab angervaks
ja tulilill
ja ohakas.
On hilissuvi, on hilissuvi
ja pihlapuus
on marjakobar
ja männikus
on kanarbik.
Ja seda suve
ei tule enam,
ei tule enam
seda suve.

(Viivi Luik)

Ja ometi olen ma õnnelik. Nüüd. Täna. Siin. Nii harva, kui ma julgen seda välja öelda.

Elsassi õunakook
(allikas: “Õunakoogid”)

Põhi:
125 g võid
80 g suhkrut
1 muna
210 g nisujahu

Täidis:
400 g väiksemaid õunu
4 munakollast
75 g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
1 tl kaneeli
2 dl vahukoort

Põhja jaoks vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna, sega juurde jahu ning hõõru ühtlaseks tainaks. Keera tainasse kilesse ja hoia tund aega külmkapis. Rulli tainas jahusel laual kettaks ja kata sellega 26 cm läbimõõduga vormi põhi ja küljed. Puhasta õunad, lõika neljaks ning jaota koogipõhjale. Küpseta 225-kraadises ahjus 15 minutit.
Täidise jaoks sega munakollased, suhkru, vanillisuhkru ja kaneeliga ning lisa (vahustamata) vahukoor. Vala segu õuntele ning küpseta 200-kraadises ahjus 30-35 minutit.

Ahjuõuna-tiramisu

Ma ei garanteeri midagi. Aga ma olen kahtlemata elus. Võib-olla ma olen isegi mina . Tempo maha võtmine igas mõttes tuli ainult kasuks. Kas ma nüüd jälle tagasi olen, ei söanda veel lubada. Vähemasti suudan ma nüüd jälle süüa teha. Vist. Võib-olla seda isegi pildistada. Tänane roomamine terrassil tundus igatahes paljulubav (et üks mõistlik inimene selleks puhuks äsja pestud heleda jope selga paneb, on muidugi endastmõistetav).  Pärast seda, kui ma olin lõplikult loobunud illusioonist, et suudan tööd teha ja koju kimanud. Pühapäeval ja 7. järjestikusel tööpäeval ei suuda mitte ükski tähtaeg mind mitte mingi nipiga motiveerida. Muidugi oleks see üpris originaalne vabandus töölt puudumiseks – ma pean päevavalges kodus olema, et toitu pildistada .
Angeelika Kangi äsjailmunud tiramisu-raamat tundus mu jaoks poes lehitsedes piisavalt inspireeriv, et endale osta. Kodus pidin põhjalikumal tutvusel muidugi tõdema, et nojah, selle kõige peale oleks ju võinud ise ka tulla. Aga ei sest midagi. Et mu põhitoiduseks ongi viimasel ajal olnud ahjus küpsetatud õunad maitsestamata jogurtiga, siis sai ka tiramisu sellise näo. Eeskujuks oli karamellitud õuna tiramisu retsept. Mascarpone annab parima tulemuse, aga põhimõtteliselt võib kasutada ka mõnd muud toorjuustu.

Ahjuõuna-tiramisu (neljale)
(inspiratsioon: Angeelika Kang “Tiramisu”)

4 õuna
2 spl suhkrut
2 tl kaneeli
300 g mascarponet
2 muna
0,75 dl suhkrut
75 g savoiardi küpsiseid
1,5 dl espressot
2 sl rummi

Peale:
kaneeli

Puhasta õunad südamikest ja viiluta (koduaia õunu ma ei koori, pealegi saab kooritud õuntest ahjus kiiresti õunamoos), puista peale suhkur ja kaneel, küpseta 200-kraadises ahjus pehmeks ning lase jahtuda.
Eralda munakollased valgetest. Vahusta kollased suhkruga heledaks tihedaks vahuks, lisa mascarpone. Sega juurde vahustatud munavalged. Kasta küpsised rummiga maitsestatud espressosse (ükshaaval ja kiiresti tegutsedes, sest õhulised küpsised imavad vedeliku endasse sekundiga ja kipuvad siis lagunema), lao vormi või pokaali põhja ja kata mascarpone-kreemiga. Tõsta peale paar supilusikatäit õunasegu. Tee samamoodi ka teine kiht. Kõige pealmiseks jäta mascarpone-kiht. Lase vähemalt paar tundi, veel parem järgmise päevani külmkapis seista. Serveerimisel raputa peale kaneeli.