Soe tatrasalat ahjupaprikaga

Asi on halb.

Minust on saanud truudusemurdja.

Ma nimelt ei pidanud midagi niisugust üleüldse võimalikuks –  jätan koogi külmkappi ja ise hiilin salakohtingule pardikoibade või aeglaselt küpsetatud seapraega, ahjupaprika või läätsepasteediga. Mina, kel polnud mingi probleem kolm korda päevas kooki süüa!

Ühel heal päeval leidsin oma külmkapist toorjuustu, mis noris ära kasutamist (iseendast on see juba ohu märk – avastada kapis seismas toorjuust, mida polegi enne säilivustähtaja saabumist koogiks tehtud – ennekuulmatu, ja ainult ajapuudust selles küll süüdistada ei saa). Šokolaadi oli kah kokku tassitud, nii et formuleerus idee teha toorjuustutrühvleid. Sa pagan, kus see oli alles tüütu ettevõtmine ja šokolaadilõhn ei mõjunud sugugi ahvatlevalt, täiesti vastupidi. Kõige lõpuks avastasin end hoopistükkis mõttelt, et miks keegi peaks ü l d s e tahtma trühvleid või  šokolaadi süüa, söögu parem heeringat.

Siis hakkas meenuma, kuidas ma juba mõnda aega suhtusin lõunastesse kohvi- ja koogiettepanekutesse tõsisema entusiasmita, esimese asjana salatitest või suppidest rääkima hakkasin ning Werneri koogileti juurest külg ees minema nihkusin.

Mis toimub?!

Muusika: Astor Piazzolla “Oblivion”

Soe tatrasalat ahjupaprikaga
(idee: Kodu ja Aed, märts 2012)

2 dl tatart
4 dl vett
3 erivärvilist paprikat
1 punane tšillikaun
oliiviõli
soola ja pipart
värsket tüümiani

Kaste:
3 sl oliiviõli
1 sl palsamiäädikat
1 sl vahtrasiirupit
soola ja pipart

Vala tatrale peale kuum vesi ja jäta üleöö seisma. Sega kastmeks oliiviõli, palsamiäädikas ja vahtrasiirup, maitsesta soola ja piparaga. Puhasta ja tükelda paprikad ja tšilli, lisa oliiviõli, soola ja pipart, hakitud tüümiani, sega läbi, vala ahjuplaadile ja küpseta 220-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni paprika on pehme ja pisut pruunistunud. Viis minutit enne küpsetamise lõppu vala ka tatar (vajadusel kurna liigsest veest) plaadile. Küpseta veel viis minutit, vala kaussi ja sega kastmega läbi.

Paprika-tomatisupp

Vahepealsel ajal murdsin ma põhiliselt pead selle üle, kas mul üldse on midagi öelda. Ja jõudsin järeldusele, et ega tegelikult väga ei ole. Sellest see vaikus. Samas ei saa öelda, et nimetet asjaolu mind kunagi märkimisväärselt takistanud oleks, nii et siin ma siis nüüd jällegi olen.

Juhtusin hiljuti kuskilt lugema Tommy Hellsteni definitsiooni harrastuse kohta. Selle järgi peab hea harrastus olema esiteks nii põnev, et seda ei saa terve elu jooksul päris selgeks, teiseks segab ta tööd ja kolmandaks on hirmus kulukas. Ja mina olin just endale selgeks teinud, et mul on h ä d a s t i vaja uut statiivi ja välku. Et kulukas või kuidas? Jess, tuleb välja, et mul on harrastus! See olla nimelt paraneva töönarkomaani tunnus (töönarkomaan ei tähenda mitte inimest, kes kogu aeg töötab, vaid inimest, kes peab pidevalt midagi tegema. soovitatavalt mitut asja korraga, kuna ta ei oska niisama olla). Just seda ma õpingi. Niisama olema.

Sellepärast ei ole ma praegu ka kuskil mujal, kus iganes reede õhtul olla võiks. Kasvõi näiteks ooperigalal, mis ometi oli igakevadine traditsioon. Aga ma ei olnud ka just lõpmata kindel, kas ma üldse tahan olla üritusel, millele üritatakse reklaamis lauljate asemel suuremat kaalu anda konferansjee nimega (no olgu, solistid ja dirigent olid ka ikka mainitud). Mitte et mu kõrvad kummalisemaidki asju kuulnud poleks.

Süümepiinadeta iseendaga üksiolemiseks võetud aeg tähendab äratuskellata ärkamist; hommikust kõrvitsa-mannaputru vaarika-mustikamoosiga; suurt kruusitäit koorega kohvi; mulda pandud seemneid; loodetavasti kevade/talve viimast vürtsikat suppi; veini, juustu ja head raamatut, Haapsalu salli kudumist, Mendelssohni viiulikontserti. Ja asjaolu, et üle väga pika aja on rahulik olla.

Praegu ei olegi midagi muud vaja.

Tänane muusika: Oscar Peterson “Love Ballade”

Paprika-tomatisupp
(veidi mugandatud: Oma Maitse retseptiraamat)

1 sl õli
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 punast tšillikauna
2 punast paprikat
2 porgandit
800 g purustatud tomatit
2 dl köögiviljapuljongit
100 g toorjuustu

Kuskuss:
150 g kuskussi
2 dl köögiviljapuljongit
1 sl õli

Kuumuta õli kastrulis ning kuumuta selles paar minutit hakitud sibulat, küüslaugu ja tšillit. Lisa tükeldatud paprika ja porgand ning prae veel mõni minut. Lisa kuum puljong ja purustatud tomat. Keeda tasasel tulel umbes 15 minutit. Lisa toorjuust ning püreesta saumikseriga ühtlaseks.
Kuskussi valmistamiseks sega kuum puljong ja õli, vala vedelik kuskussile, sega läbi ning lase 5 minutit paisuda. Sega kahvliga läbi ning serveeri koos supiga.

Paprika-porgandipirukas

Vahetevahel väsin ma õhtuks suhtlemisest nii ära, et minu suurimaks sooviks on võtta pilt-on-aga-häält-ei-ole hoiak. Mitte sugugi paha pärast. Lihtsalt niisama. Lihtsalt – ei tervita!

Ja kui ma olen 11 päeva järjest tööl olnud, siis ma kah eriti rääkida ei viitsi. Seepärast vaadake parem, mida ma vahepeal läbi objektiivi näinud olen. Kiri “armastus” seisab sillutisel Kaarsilla lähedal (ja veel mõnes muuski paigas Tartus) ning on iseendast nii tore, et ma kohe pean selle ka siia üles panema.

Aga nüüd on mul paar vaba päeva. V a b a päeva, mõistate. Nagu oleks palgapäev, jõulud ja uusaasta korraga kätte jõudnud. Ühele hääle inimesele sai lubatud, et ma vahepeal tööd ei tee, vaid õlut joon, nii et nüüd ma siis katsun hoida stiilset pikivahet kõigega, mis kasvõi kaudselt tööd meenutab.

Paprika-porgandipirukas
(veidi mugandatud: “100 pirukat 2″)

Tainas:
50 g võid
50 g hapukoort
90 g nisujahu
90 g täisteranisujahu
3-4 sl külma vett

Täidis:
400 g porgandit
1 sibul
2 paprikat
2 dl köögiviljapuljongit
100 g hapukoort
musta pipart
150 g riivitud juustu

Sega pehme või, hapukoor ja jahud käsitsi või köögikombainis. Lisa lusikatäite haaval vesi ja sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja natuke ka äärtele ning pane tunniks külmkappi.
Täidise jaoks pruunista jämeda riiviga riivitud porgandid ja hakitud sibul õlis, lisa puljong, maitsesta pipraga ja hauta 5 minutit- Lisa tükeldatud paprika ja kuumuta veel 5 minutit. Sega hulka pool riivjuustust ja hapukoor. Vala segu tainale ja puista peale ülejäänud riivjuust. Küpseta 225-kraadises ahjus 20 minutit.

Chilli con carne

Avastasin imestusega, et mul ei olegi siin rubriiki ‘liha’. Mis on veider. Sest ma ise olen omnivoor ja üleüldse tunnen ka ainult kaht (peaaegu) taimetoitlast. Ju ma siis ei ole leidnud põhjust lihatoitudest kirjutada, aga oma osa on siin kahtlemata asjaolul, et liharoogade valmistamisega ei ole ma nõnda suur sinasõber kui magusa kraamiga. Mehhiko algupäraga chilli con carne puhul muidugi puudub igasugune võimalus millegi untsu minekuks. See on üks positiivne joon. Teine peitub tšillis – lööb seest soojaks . Mida on hädasti vaja, kui jalad külmetavad ja nina tilkuma tükib. Tšillipipar on üldse mu jaoks üks tore tooraine. Ma olen ilmsesti Majasoku sugulane, koduse kartuli kujuga (või kuidas see täpselt oligi) nina mul küll ei ole, Muinas-Julle ja müstikused muinasmaailmast on aga ilmselgelt ainult aja küsimus .

Traditsiooniliselt kasutati chilli con carne‘s tšillipipart, küüslauku, sibulat, vürtsköömneid ja veisehakkliha, tomatid, oad ja paprika on hilisem lisandus, sealjuures näib eriti tuline vaidlus käivat just selle üle, kas ube tuleks lisada või mitte. Retsepte on praegu leida mitmesuguseid, väiksemate või suuremate erinevustega, mina kasutan siinset retsepti (kui nii üldse võib öelda, sest see on kindlasti üks toite, mille puhul ma aineid ei kaalu ega mõõda), mille algupära on mulle teadmata. Kasutada võib värsket tšillikauna või tšillipulbrit või mõlemaid, oleneb maitse-eelistustest. Oad peaksid olema punased, aga valged ajavad ka põhimõtteliselt asja ära. Ja järgmisel päeval ülessoojendatult maitseb sama hästi.

Chilli con carne

400 g hakkliha
2 sl õli
1 sibul
2 küüslauguküünt
2 tšillikauna
(1 tl tšillipulbrit)
2 paprikat
400 g purustatud tomatit
2 purki punaseid konservube

Pruunista hakitud sibul ja hakkliha õlis. Lisa viilutatud tšillikaunad, purustatud küüslauk, tomatikonserv ja tükeldatud paprika. Hauta madalal kuumusel umbes 30 minutit (pikem hautamine teeb asja ainult paremaks), lisa oad ning kuumuta veel 10 minutit.

Ahjuköögiviljad

Ahjuköögiviljad 

paprikat
baklažaani e pommut
suvikõrvitsat
kirsstomateid
porgandit
paar küüslauguküünt
oliiviõli
(2-3 sl palsamiäädikat)
meresoola
musta pipart
kuivatatud tüümiani, rosmariini vms
(tšillihelbeid)
(200 g sinihallitusjuustu)

Puhasta köögiviljad ja tükelda meelepärasteks tükkideks. Lisa oliiviõli, sool, pipar ja ürdid, soovi korral tšillihelbed ja palsamiäädikas, kalla köögiviljadele ning sega läbi. Vala köögiviljad ühe kihina ahjuvormi või -plaadile ning küpseta 200-kraadises ahjus 35-40 minutit, vahepeal paar korda segades. Soovi korral kata hallitusjuustuviiludega ning küpseta veel kümmekond minutit, kuni juust hakkab sulama.

Köögivilju võib loomulikult varieerida, nagu ka hallitusjuustu asendada mozzarella või mõne muu juustuga või riivida küpsenud köögiviljadele parmesani või piserdada kümmekond minutit enne küpsetamise lõppu peale paar sl palsamikreemi. Varieerimisvõimalusi on palju.