Rabarberi-melissitort

Eelmisel nädalavahetusel seisin kolmveerand tundi suveöös. Maailm oli vait, oodates, isennast kuulates. Ainult nahkhiired laperdasid helendava öötaeva taustal hääletuna mööda ja aeg-ajalt lendas mõni põrnikas madalatel pööretel omi ööasju ajama. Aeg on… lahkuda. Aeg on… kohtuda.

Jaanipäev ei ole enam ammu minu jaoks mingi eriline sündmus. Võib-olla on see omamoodi kurbki. Lapsepõlve maagiast ja põnevusest, milles segunesid lõkketuli, luba kasvõi hommikuni üleval olla, jaaniusside otsimine ja õige kerge kahtlus, et äkki sõnajalg i k k a g i õitseb, pole enam isegi riismeid jäänud. Kunagi tekkisid mul liiga suured ootused, mis teatavasti pea alati päädivad pettumusega. Sellest veel veidi hiljem oskasin ma vaid kohustusena näha seda, mis pidanuks olema rõõm.

Ilusad asjad tekivad enamasti spontaanselt. Inimesed loevad. Muu ei loe.

Nüüd tahan ma õigupoolest ainult väga vähe. Valge öö ja päikesetõus on niikuinii omast käest võtta ja suvel näib kõik nii või teisiti palju lihtsam. On (mets)maasikad. Ja värske kartul. Värske viht. Pärnaõied. Lõuna ajal saab minna turule, vaadata, kuulata, nuusutada, maitsta. Suruda käekotti kaks kilo kartuleid ja rooma salati pea.

Ma võin, aga ei pea.

Öösel uinun vihma tasase trummeldamise saatel, hommikul aga ronin redelist alla, võtan oma lambapildiga kohvikruusi ja istun saunaterrassile. Ja siis on mul veel üleüldse ainult üks soov – kui keegi tooks pannkooke maasikatoormoosiga…

Muusika: Franz Schubert “Auf dem Wasser zu singen”

Rabarberi-melissitort
(allikas: Oma Maitse, juuni/2008)

Biskviit:
5 muna
100 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
1 sl vett
60 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit

Melissi-rabarberimoos:
500 g rabarberit
2 dl vett
2 sl suhkrut
suur peotäis melissilehti

Kohupiimakreem:
6 želatiinilehte
600 g kohupiimapastat
4 dl vahukoort
2 sl suhkrut

Vahusta munakollased suhkru ja vanillisuhkruga tugevaks vahuks, lisa vesi ja sõelu juurde küpsetuspulbriga segatud jahu. Sega ühtlaseks ning lisa tugevaks vahuks löödud munavalged. Sega ettevaatlikult alt ülespoole tõstes segamini, vala küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi ning küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit. Lase jahtuda ning poolita.
Moosi jaoks keeda tükeldatud rabarber vee ja suhkruga pehmeks, lisa melissilehed ning püreesta ühtlaseks. Lase jahtuda.
Paisuta želatiinilehed külmas vees, pigista üleliigne vesi välja ning lahusta väheses kuumas vees. Sega kohupiimapasta suhkruga, nirista juurde želatiinilahus (jäta 1 sl alles) ning vahustatud koor.
Pane üks tainapool vormi, kata pind moosiga ning vala peale pool kohupiimakreemist. Tõsta peale teine tainapool, kata moosiga ja vala peale ülejäänud kohupiimakreem. Sega alles jäänud moosile juurde kõrvale pandud želatiin ning kaunista koogi pind. Lase jahedas tarduda vähemalt 5 tundi.

Rabarberi-maasikakoogid halvaaga

Reede õhtul viskasin autosse seljakoti ühe raamatu, poolelioleva Haapsalu salli, mp3-mängija, sulepea ja kaustikuga, fotoaparaadi, kolm objektiivi ja statiivi, pudeli siidrit, ning lahkusin linnast.

Üksi.

Mõtted oli mõeldud maha jääma, aga poolel teel avastasin nad visalt mu kannul püsimas.

Vajutasin gaasi.

Maale jõudes panin sauna küdema. Hiljem istusin saunatrepil ja kuulasin, kuidas kaks kägu üritasid sünkroonis kukkuda, aga ebaõnnestunult, sest üks jäi teisest kogu aeg pool takti maha. Enne magama minekut lõbustasin ennast fotoaparaadi abil aialaternate tuledest südamete joonistamisega.

Lugesin raamatut. Vaatasin maailma. Jalutasin külavaheteed, sääsed ümber tantsimas ja kaugemal võsas ööbik laksutamas, vaatasin veidi nukralt lageraielanki ühe oma lemmikpaiga asemel, mõtlesin elu järele ning otsisin keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid. Võib-olla leidsingi.

Muusika: Katia Guerreiro “As Rosas/Promessa”

Rabarberi-maasikakoogid halvaaga (16 tk)
(allikas: perenaine.ee)

500 g pärmilehttainast
150 g maasikaid
300 g rabarberit
100 g halvaad

Lõika lahtirullitud tainast nelinurksed tükid ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.Tee igale tainatükile 1 cm kauguselt igast servast terava noaga sisselõige (aga ära lõika tainast põhjani läbi), see aitab kaasa äärte kerkimisele. Kata tainatükid riivitud halvaaga, lao peale viilutatud rabarber, kata mõne maasikaviiluga ning puista peale veel halvaad. Küpseta 200-kraadises ahjus u.15 minutit. 

Biskviitkattega rabarberikook

See kook on klassika. Kevad ja lapsepõlv koos ühes maitses. Tuuli ajas isu peale ja siis polnud päästa enam midagi, kiusatused on ju selleks, et neile järele anda. Õnneks oli turule tekkinud juba tervelt kaks tädikest, kelle letilt rabarberit tuvastada võis (kodustatud isend on endiselt kidur). Oh seda õnne ja rõõmu! Retsept (mida ma küll tavaliselt ei vaata, sest see on üks neid kooke, milleks retsepti vaja ei ole), on algupäraselt samuti kokaraamatute klassikult, Ida Savilt.

Koduteel leidsin pargiservast esimesed meelespead. Tundsin toomingalõhna. Kuulsin peoleo vilistamist. Nägin lehise otsas oravat. Kevad – ikka ja alati nagu esimest korda elus. Ning igal aastal teeb omamoodi kurvaks, kui kiiresti see kaunis aeg mööda läheb, ilma et kõige igapäevase keskel oleks eriti aega peatuda. Kuulmise asemel kuulata. Vaatamise asemel näha. Kui ma oskaksin, siis salvestaksin kõik need lõhnad, värvid ja hääled oma mällu – ja järgmisel hetkel küsin endalt, miks soovida just nüüd ja praegu elamise asemel salvestada, säilitada, hoida. Kas selles seisnebki osa inimeseks olemise kurbloolisusest – et me ei märka hetke nautida, sest oleme nii hõivatud muretsemisega selle peatse lõppemise pärast?

Remarque kirjutab  ”Kolmes sõbras”: Kunagi ei tohi endale midagi ligi lasta, nagu Köster ütleb. Kui ligi lased, tekib tahtmine seda hoida. Ja hoida ei saa midagi... Tõsi, hoida ei saa midagi. Aga just see teadmine võikski rahustavalt mõjuda. Põhimõtteliselt on kevad juba läbi. Isegi suvi on juba läbi. Kõik lood on lõppenud juba samal hetkel, mil nende looja avalause paberile saab. Iga tere peidab endas hüvastijättu. Esimene suudlus on sama hästi viimane.

Aga mis siis? Come along and share the good times, while we can…

Tänane muusika: Richard Hawley “Valentine”

Biskviitkattega rabarberikook
(allikas: Ida Savi “Saiad, pirukad, koogid”)

200 g võid
300 g jahu
100 g suhkrut
1 muna
1 tl vanillisuhkrut

700 g rabarberit
75 g suhkrut

Biskviit:
6 muna
125 g suhkrut
75 g nisujahu
30 g kartulitärklist

Valmista muretainas – sega jahu ja suhkur, lisa kuubikuteks lõigatud külm või ja haki segamini. Lisa lahti klopitud muna ning suru ühtlaseks tainaks (jällegi on lihtsam ja kiirem toimetada köögikombainiga). Pane pooleks tunniks külmkappi. Seejärel rulli tainas ristkülikuks, kata sellega ahjuplaat, torka kahvliga põhja mõned augud ning küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit.
Biskviidi jaoks vahusta munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks (8-10 minutit), sõelu juurde omavahel segatud jahu ja kartulitärklis ning sega ettevaatlikult segamini. Kata eelküpsetatud muretainapõhi tükeldatud rabarberiga (noori rabarberivarsi pole vaja koorida), raputa üle suhkruga, vala peale biskviittainas ning aja ühtlaselt laiali. Alanda ahju kuumus 180 kraadini ning küpseta kooki 20-25 minutit. Lase koogil veerand tundi avatud uksega ahjus seista, enne kui välja võtad. Veidi jahtunud koogile sõelu peale tuhksuhkrut.

Rabarberi-maasika ahjupannkook ja kokkuvõte

Toidutegu 2. aastapäeva küsitlusele vastas 40 inimest. Aitäh vastajatele ja loomulikult ka kõigile teistele jälgijatele. Olete alati oodatud! Ma arvan, et hakkan seda tagasisidet lugema iga kord, kui leian end mõttelt, et mis l o l l u s t e g a ma ometi tegelen.
Nagu lubasin, sai fortuuna 7. juuni hommikul esimesena mu tööruumi astujast – hea kolleeg Maris loosis auhinna võitjaks Merli, kes jättis aastapäevapostitusse kommentaari nr. 19. Auhinna kättesaamisest räägime meili teel.

Küsitlusest noppisin enda jaoks välja järgmist. Ennekõike muidugi – et olen õigel teel, tehes just täpselt nii, nagu mulle endale meeldib ja pakkudes sellega teistelegi silmailu ning lugemis- ja äratundmisrõõmu; visuaalselt lihtsalt ja reklaamivabalt; luues illusiooni; kirjutades ikka sellest, mis parasjagu endal meeles mõlgub, nõnda kuis sulg just jookseb ja võimalusel emakeele rikkusi rakendades.

Mida ette heideti? Liiga pikki pause postituste vahel. Siin midagi parandada ei anna. Nagu ka kommentaarides sõna sekka ütlesin – kui tahaks rohkem, siis peaks millestki muust loobuma, aga kõik hunt Kriimsilma üheksa ametit (ja kümnes pole mitte nälg, vaid Toidutegu ) nõuavad oma aega . Üks korralik postitus tahab mitme asjaolu kokkulangemist – et on valmistatud toit; et on õnnestunud sellest korralik foto teha; et on, millest rääkida ja aega see kõik kokku komplekteerida. Selles mõttes üritan endale blogimisest stressiallikat mitte tekitada, et pean tegema, pildistama ja kirjutama, just nüüd või just nii palju.
Liiga vähest tulemuse kommenteerimist. Püüan ennast parandada (kui meelde tuleb ). Aga nagu olen öelnud – siia ei satu mitte ükski toit, mida ma teist korda enam ei teeks, selles mõttes on kõik retseptid usaldusväärsed .

Soovitusi. Sildistada oma lemmikud – tore mõte ja tehtud! (mis polnud sugugi lihtne, aga leidsin, et kriteeriumiks peab siin olema see, et ma neid ikka ja jälle uuesti teen). Märkida juurde, mitmele inimesele on retsept mõeldud – kohati olen seda ebajärjekindlalt teinud, püüan edaspidi paremini. Kirjutada ka ebaõnnestunud katsetustest – sellel ei näe ma mõtet, kuigi keegi ehk võiks neistki julgustust ja inspiratsiooni saada. Luua eraldi kategooria tarretatud magustoitudele – sildindus on mul siiani (peamiselt) koostise, mitte valmistusviisi põhine, aga on täitsa võimalik, et ühel hetkel sellest enam ei piisa.

Rabarberi-maasika ahjupannkook
(allikas: Oma Maitse, mai 2009)

200 g rabarberit
10 maasikat
2 muna
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 sl jahu
2 sl maisitärklist
2 dl piima
2 sl hapukoort

Klopi munad suhkru ja vanillisuhkrugaga lahti, lisa jahu ja maisitärklis. Sega juurde hapukoor ja piim. Lõika rabarber 2 cm pikkusteks juppideks ja poolita maasikad ning laota võitatud ahjuvormi. Vala peale tainas ja küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit. Lase veidi jahtuda ning sõelu peale tuhksuhkrut.

Rabarberišarlott

Rabarber! Palju rabarberit!

Alustada võiks jälle muidugi kaugelt, kohe eriti kaugelt. Aga et suurema osa sellest jutust peaks ebatsensuursete väljendite rohkuse tõttu avalikkuse tarbeks tsenseerima, siis ma seda ei tee (asjasse pühendet isikud saavad muidugi aru, millest ja miks ma räägin ). Ühesõnaga – piisab kui öelda, et taas kord tuli ennast ohvriks tuua töökohustustele, mistõttu ma ei saanud osaleda kodanik S. Svenssoni sünnipäevapeol. Üleüldise pettumuse leevendamiseks otsustasin õigel sünnipäeval - teil on täiesti õigus! – talle kooki teha. Et külmkapis laiutas õnnelike kanade 24 õnnelikku muna, sugulaselt saadud, siis selle liitmistehte tulemuseks oli biskviit. Edasi oli külmkappi kuskilt siginenud ka suur pakk vahukoort. Keskkonna mõjusid arvesse võttes lisandus valemisse rabarber (ei tähenda, et sügavkülmas on veel ka mustikaid ja vaarikaid, mis tuleks kiiremas korras ära tarbida, praegu oleks suisa mõeldamatu kasutada midagi peale rabarberi). Ja olles siis võrrandi lahendanud ja tulemuse konstandiga läbi korrutanud, sain vastuseks – rabarberišarloti. Suure, isuäratava, hästi rabarberise, mahlase, kreemja ja hapuka. Magusama eelistajad peaksid täidisesse kindlasti ka suhkrut lisama.

Rabarberišarlott

Biskviit:
4 muna
125 g suhkrut
80 g kartulijahu
70 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit

Rabarberimoos:
800 g rabarberit
2 dl moosisuhkrut
2 tl kaneeli

Täidis:
400 g kohupiimakreemi
3 dl vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
400 g rabarberimoosi
10 želatiinilehte

Keeda kõigepealt rabarberist, moosisuhkrust ja kaneelist moos ning lase sellel jahtuda. Biskviidi jaoks vahusta toasoojad munad suhkruga paksuks heledaks vahuks (mikseriga vähemalt 5 minutit). Sega kuivained ning sõelu munavahu peale. Sega ettevaatlikult alt üles liigutustega segamini. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile ning aja noaga laiali. Küpseta 225-kraadises ahjus 5-7 minutit ning kummuta suhkruga üle puistatud küpsetuspaberile jahtuma. Siis kata tainaplaat poole rabarberimoosiga, keera pikemast servast tihedalt rulli, paki paberisse ning pane järgmise päevani külmkappi maitsestuma.
Vooderda kauss toidukilega, lõika rullbiskviit viiludeks ning säti need korrapäraselt vormi. Täidise jaoks sega kohupiimakreem ja teine pool rabarberimoosist. Lahusta 5 minutit külmas vees paisunud želatiinilehed vähese kuuma veega ning nirista želatiinilahus kohupiimasegu hulka. Vahusta vahukoor vanillisuhkruga ning lisa tarduma hakkavale kohupiimasegule. Vala täidis vormi, lase pisut tarduda ja kata siis ülejäänud rullbiskviidiviiludega (kui on, see sõltub vormi suurusest). Lase vähemalt 6 tundi, parem aga üleöö külmkapis seista.

Ja veel – minge kindlasti  botaanikaaeda! – seal õitsevad igasugused toredad taimed ja on ka muidu mõnus jalutada (mina isiklikult, öf koors, jalutamiseks võimeline ei ole, mina jooksvat ).