Kohukesed

Kunagi olin ma korraliku cannelé-vormi omanik. Siis läks mul korda see sõna otseses mõttes põlema panna. (Puhas vedamine, et maja maha ei põletanud.) Uus vorm õnnestus mõningate raskustega küll hankida, aga vana see päriselt ei asendanud, sest oli palju õhemast silikoonist, ja nii jäi selle sihtotstarbeline kasutamine mõnevõrra soiku.

Enne vabariigi aastapäeva mõlgutasin mõtteid kohukese-aineliste dessertide teemal, aga õiget vaimu peale ei tulnud. Lihtsalt kohupiima, šokolaadi ja moosi kihiti ladumine pokaali ei tundunud päris s e e. Kuni meenusid need õnnetuvõitu cannelé-vormid. Bellissima!  Õhukesevõitu silikoon andis ennast valmis kohukeste ümbert üpris edukalt maha kerida, nii et vormist välja võtmisel läks katki ainult üks kohuke. Aastapäevakohukesed astusid loomulikult üles isamaalises rüüs.

Kohukesed (16 tk)

300 g tumedat šokolaadi
55 g võid

500 g kohupiima
75 g võid
50 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

mustasõstratoormoosi

Meelepäraseid lisandeid:
mooniseemneid
kookoshelbeid
pähklipuru jms

Sulata šokolaad veevannil koos võiga ja määri pintsliga silikoonist cannelé-vormide külgedele (muud silikoonvormid sobivad samuti, parem on õhem vorm, millest on valmis kohukest lihtsam tervelt kätte saada). Pane tunniks ajaks külmkappi ja korda protseduuri. Pane uuesti külmkappi tahkuma.

Sega toasoe kohupiim suhkru ja vanillisuhkruga, lisa sulatatud ning veidi jahutatud või ja klopi hästi läbi. Tõsta vormidesse kihiti kohupiimasegu ja moosi, soovi korral ka muid lisandeid. Sulata järelejäänud šokolaad uuesti voolavaks ja kata sellega kohukesed ka pealt. Pane paariks tunniks külmkappi ja eemalda siis kohukesed ettevaatlikult silikoonvormidest (kui kohukesed tunduvad liiga pehmed olevat, võib vormi pooleks tunniks sügavkülma tõsta).

Muusika: Lévon Minassian & Armand Amar “Hovern’engan”. Kaunid, müstilised ja nõiduslikult lummavad helid Armeenia juurtega Prantsuse dudukimängijalt. Igatsus on selle muusika teine nimi.

Hapukapsa-šokolaadikook

Ei ole mitte mingisugust jõulutunnet. Ja ei tulegi. Vist. Kas peakski? Lume puudumine sobib mulle suurepäraselt, seda ei saa t u n d e puudumises küll süüdistada. Ehkki aknast oli seda isegi omamoodi kena kaeda, kui vahepeal miskit sadas – ja kohvikruus oli käes ja Nat King Cole laulis “For All We Know” (mis ei ole küll jõululaul, aga kõlab, nagu võiks olla). Valge kassi ning bajaaniga kohalik soomlane Timo Ilmari mängis eile Küüni tänaval  ”Aisakella”, milles oli kah teatavat stiili, kuigi nimetet teost kuuldes haarab mind tavaliselt soov kandideerida majakavahiks, mida üksikumale saarele, seda parem.

Täna hommikul arutlesin pärast äratuskella helisemist umbes 10 minutit, kas võiks leiduda mingi võimalus kõike ignoreerida ja edasi magada. Nii umbes laupäeva pärastlõunani. Ja seejärel minna Antoniuse õue uisutama ja pärast hõõgveini jooma. Jõudsin muidugi järeldusele, et sellist võimalust ei leidu .

Aga uisutama ja hõõgveini jooma ikkagist. Ühel päeval. Tahab keegi kampa lüüa? Ma olen põhimõtteliselt valmis isegi jõulutunde tekkimisega riskima .

Piparkookidest ei taha ma küll midagi kuulda ja tühja sest verivorstist või hapukapsast. Tolle viimase võib hoopis šokolaadikoogi sisse suunata, nagu juuresolevalt pildilt näha. Kook püsib kolm päeva muutumatult mahlane, aga ma garanteerin, et keegi ei hakka selles hapukapsast kahtlustama.

Muusika: Karl Jenkins ”Cân yr Alltud (The Exile Song)”

Hapukapsa-šokolaadikook
(allikas: Nami-nami)

125 g hapukapsast
70 g kakaopulbrit
300 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl söögisoodat
0,25 tl soola
150 g võid
250 g suhkrut
3 muna
1 tl vanilliekstrakti
2,5 dl piima

Glasuur:
100 g tumedat 70% šokolaadi
50 g võid

Suru hapukapsas kuivemaks ja haki terava noaga peeneks. Sõelu kakaopulber, jahu, küpsetuspulber, sooda ja sool kaussi. Hõõru või suhkruga heledaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad ja vanilliekstrakt. Lisa kolmandik kuivainesegust või-munasegule, siis lisa pool piimast ja sega läbi. Seejärel lisa taas kolmandik kuivainesegust, ülejäänud piim, sega. Lõpuks sega juurde allesjäänud kuivainesegu ning hakitud hapukapsas.

Vala tainas võitatud ümmargusse keeksivormi ning küpseta 160-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni keskele torgatud puutikk kuivaks jääb. Lase koogil vormis täielikult jahtuda, siis kummuta serveerimisalusele.

Glasuuri tegemiseks sulata väikeses potis või ja šokolaad, sega ühtlaseks. Lase veidi jahtuda, siis tõsta lusika abil koogile, lastes glasuuril mööda koogi külge maha valguda.

Hervé This’ šokolaadivaht šokolaadikorvikestes

Aeg maha, aeg maha! 220 volti pinget veres ringlemas ja 5 tundi und öösiti ei ole tervislik, üldsegi mitte. Homme võtan (homme hakkan õppima – mis oli ülikooliaegne kuldlause). Aja maha. Et inimesed mu ümbert päris laiali ei jookseks. Teisest küljest – kui vaja on vaid rõõmsat ja helget mind, siis, kahju küll, aga meid on rohkem. See, kellele tumedamat tüüpi tegelasi üldse näidatakse, teadku, et järelikult on temaga turvaline.

Teile seniks šokolaadivaht, vaatamiseks ja järele proovimiseks.

Igaüks, kes on šokolaadi sulatamisega kokku puutunud, teab, et šokolaad ja vesi peaksid soliidset distantsi hoidma. Mida siis arvata vahust, mis koosneb… šokolaadist ja veest? Kas nii saama? Prantsuse toidukeemik Hervé This arvab, et miks ei saama.

Ja saabki.

Lihtne. Ainult seda segu on väga lihtne üle vahustada. Sellisel juhul läheb mass tükki ja jahtudes tõmbub tahkeks – umbes selliseks nagu need õhulised šokolaadid. Õnneks ei ole see pöördumatu protsess – kui nii juhtub, pane šokolaad uuesti tulele ja lase enam-vähem sulada, tõsta seejärel tagasi jäävannile ning vahusta uuesti. Tulemus saab aga olla ainult nii hea, kui on kasutatav šokolaad, sestap tuleks kasutada võimalikult kvaliteetset ja vähemalt 70% kakaosisaldusega šokolaadi.

Muusika: Steve Hogarth “Famous Blue Raincoat”

Šokolaadivaht šokolaadikorvikestes (kaheksale)
(allikas: Nami-nami)

Vaht:
200 g kvaliteetset tumedat šokolaadi
200 g vett

Korvikesed:
100 g tumedat šokolaadi

soovi korral vaarikaid

Korvikeste jaoks sulata šokolaad veevannis ning kata paberist muffinivormid pintsli abil sulašokolaadiga. Pane tunniks ajaks jahedasse, seejärel korda protseduuri ning pane uuesti tahkuma.
Vahu jaoks pane tükeldatud šokolaad ja vesi potti ning lase mõõdukal kuumusel aeg-ajalt segades sulada. Täida keskmise suurusega kauss külma vee ja jääkuubikutega ning tõsta selle peale teine kauss, nii et kausi põhi jääkuubikuid puudutab. Kui šokolaad on sulanud, vala see jääkuubikute kohal asetatud kaussi ning mikserda, kuni segu on paks ja kreemjas nagu paks vahukoor, aga siiski veel voolav. Segu on väga kerge üle vahustada, sestap tuleb olla tähelepanelik.
Serveerimiseks tõsta vaht šokolaadikorvikestesse, soovi korral lisa vaarikaid.

Rukki-šokolaadiküpsised

Perenaine.ee-s on šokolaadikuu, aga tegelikult polnudki see põhjuseks, miks ma šokolaadiküpsiseid tegema hakkasin. Põhjus oli retseptis, mis kandis nime šokolaadiküpsised, mida sa ei unusta ja äratas minus esmalt jälle kretiini (et mis nimi see selline on või nii… aga ma püüan ennast tagasi hoida ) ja seejärel ka siiski soovi neid unustamatuid katsetada. Omapoolsete täiendustega, muidugimõista.

Sest teine, hiljuti ilmnenud kiiks ei kipu enam rahulduma olemasolevate retseptidega, vaid üritab ilmtingimata lisada just selle vajaka oleva nüansi. Nõnda oli ka selle retseptiga, teatavad lisandused, eelkõige rukkijahu näol hakkasid peas kohe kuju võtma ning kui poes jäid silma rukkikliid, sai ideekildudest tervik.

Neid küpsiseid võib pidada hiiglaslike kaeraküpsiste kaugeteks tumedaverelisteks sugulasteks, võib-olla pisut vähem õhulisteks, see-eest aga hullutavamalt lõhnavamaks. Ent ma kardan, et kõik, kes neid proovida said, on kole napisõnalised, seega jääb vist teada saamata, kas oli tegemist unustamatute küpsistega või mitte .

Ah soo – kes koera saba kergitab – peale roosade suhkrusüdamete on kõik neil piltidel olev mu enda tehtud.

Rukki-šokolaadiküpsised (~ 30 tk)
(mugandatud: Eesti Naine, 11/2010)

150 g võid
100 g pruuni suhkrut
90 g nisujahu
90 g rukkijahu
85 g rukkikliisid
150 g sarapuupähkleid
200 g tumedat šokolaadi
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
pisut soola
2 muna

Hõõru või suhkruga vahule. Sega nisu- ja rukkijahu, rukkikliid, küpsetuspulber, sool ja vanillisuhkur omavahel. Haki pähklid ja šokolaad jämedalt, soovi korral võid pähkleid enne ahjus või kuival pannil röstida. Lisa võivahule lahti klopitud muna ja ülejäänud ained ning sega kõik ühtlaseks tainaks.

Lase pool tundi külmas seista. Veereta tainast peopesas pallikesed ning suru need küpsetuspaberiga kaetud plaadile ketasteks, jättes vahele kerkimisruumi. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit. Lase veidi jahtuda, enne kui pannilt eemaldad.

Kookose-šokolaadi juustukook

Ma olen täiesti elus muidu. Endiselt.

Mõtted suunavad mõnikord vääramatult mingisse kindlasse suunda, kindlate maitsekombinatsioonide poole. Valem šokolaad+kookos=küpsetatud juustukook mõlkus mul meeles juba mitu aega ja sundis retseptialgusi üles kirjutama ja jälle maha kriipsutama. Kuni ühel heal päeval tekkis vaba aega kah.

See kook on nii rammus, et lausa patt oleks seda valmistada muul ajal kui sügisel. Mitte miski ei sobi siia juurde paremini kui klaas tummist punast veini, elus tuli, hämarduvas õhtus vastu akent rabisev esimene lörtsisegune lumi ja taustaks kõlav Tosca aaria “Vissi d’arte”. Selle viimase te võite muidugi asendada millegi muuga Ma olen muidu raudselt meeshäälte austaja, aga sellesse pilti sobis miskipärast erakordselt hästi just naishääl Puccinit laulma.

Kookose-šokolaadi juustukook

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid
50 g kookoshelbeid
50 g tumedat šokolaadi
90 g võid

Täidis:
500 g toorjuustu
200 g tumedat šokolaadi
100 g suhkrut
3 muna
100 g hapukoort
75 g kookoshelbeid

Põhja jaoks purusta küpsised, lisa peeneks hakitud šokolaad, kokoshelbed ning sega kõik sulatatud võiga. Suru täidis küpsetuspaberiga vooderdatud 26 cm läbimõõduga vormi põhja ja pane pooleks tunniks külmkappi.
Täidise jaoks sega toorjuust suhkruga ühtlaseks, lisa hapukoor ja lahti klopitud munad. Sulata šokolaad vesivannil, lase veidi jahtuda ning lisa koos kookoshelvestega toorjuustusegule. Vala täidis vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 50 minutit.