Category Archives: toorjuust

Juustukook mustade sõstardega

Nüüd olen ma üpris veendunud, et seda ei olnud päriselt olemas. Neid nädalaid siin vahepeal, ma mõtlen. Jäin lihtsalt õhtul magama, hommikul ärkasin üles ja läksin tööle.

Unes nägin veemullides peegelduvat maailma

Ja väikesi krokodille :)

See kõik oli osa hoopis teisest loost. Nii lihtsalt on. Nagu öeldakse Johnny Cashi laulus: I don’t like it, but I guess things happen that way. Kui see üldse vihale ei ajaks, siis oleks see ainult naljakas.

Augustikuist söögiorgiat lõpetama aga sobib viimaste, üleküpsenud mustade sõstardega vääristatud vanilli-juustukook. Tarbida heas seltskonnas koos ülejäänud hädavajalike rekvisiitidega.

Ja järgmisel päeval kulutada üleliigsed kalorid järjekordses rabas ;) Kilode kaupa fotovarustust ja vett läbi laskvad kummikud ei ole kohustuslikud. Foto: Lenka

Muusika: Nat King Cole “For All We Know”

Vanilli-juustukook mustade sõstardega
(idee: Oma Maitse, august/2011)

Põhi:
180 g šokolaadiküpsiseid
60 g võid

Täidis:
550 g toorjuustu
250 g hapukoort
150 g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
2 sl jahu
2 muna

Kate:
500 g musti sõstraid
0,25 dl vett
50 g suhkrut

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ning suru segu küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivõrmi põhja. Täidise jaoks vahusta mikseriga toorjuust, hapukoor, suhkur ja vanillisuhkur. Lisa muna ja jahu ning vahusta uuesti ühtlaseks. Vala täidis vormi ning küpseta 180-kraadises ahjus 10 minutit. Seejärel alanda kuumus 120 kraadini ning küpseta veel 1 tund ja 20 minutit. Lülita ahi välja ning lase koogil ahjus jahtuda. Seejärel tõsta kook külmikusse ning lase seal seista järgmise päevani.
Katte jaoks sega 300 g musti sõstraid vee ja suhkruga, püreeri saumikseriga ning suru seemnete eemaldamiseks läbi sõela. Serveerimiseks nirista koogi peale mustasõstrapüreed ning kata ülejäänud marjadega.

Mojito-juustukook

Vahepeal on juhtunud üht ja teist põnevat. Tööd sai tehtud. Ennast oimetuks söödud. Jälle vanemaks saadud. Ja ringi sõidetud, mille käigus meie nelik:

Jõudis omadega rappa

Kõndis seitse kilomeetrit keset kanarbikku ja laukaid

Puhkas vahepeal jalga ja konsumeeris heeringat mustal leival. Vasakpoolne foto: Lenka

Pildistas maniakaalselt kõike, mis objektiivi ette jäi (vähemalt osa meist). Foto: Lenka

Käis järgmisel päeval Põhjakas ja käitus mitte-eakohaselt, lõbustades end menüüde värvimisega (kohati poliitiliselt ebakorrektselt)

Nautis lammast, heeringat ja kohupiimakooki, leivast, kohvist ja Napoleoni koogist rääkimata

Tõstis õhtul klaasi minu terviseks ja kolis kokteili koogisse

Mojito-juustukook
(allikas: “Juustukoogid”)

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid
75 g võid

Täidis:
200 g demerara suhkrut
2 dl vett
30 g värskeid mündilehti
4 laimi
4 cl heledat rummi
400 g toorjuustu
3 dl vahukoort
8 želatiinilehte

Purusta küpsised peeneks puruks, sega sulatatud võiga ning suru küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja.
Pane kastrulisse suhkur, vesi, mündilehed ja 3 laimi riivitud koor. Kuumuta keemiseni ning keeda keskmisel kuumusel 20 minutit. Lase jahtuda ning kurna siirup läbi sõela. Pressi laimidest mahl ning lisa siirupi hulka.
Sega toorjuust ja 1 laimi riivitud koor. Lahusta külmas vees paisutatud želatiinilehed vähese kuuma veega ning lisa siirupi hulka. Lisa siirup ja rumm toorjuustule ning kõige lõpuks sega hulka vahustatud koor.
Vala täidis koogipõhjale ning lase üleöö külmikus tarduda. Kaunista laimisektorite ja mündilehtedega.

Banaani-rummi juustukook ja tunnustus

Teiselt poolt lahte Eestisse saabunud tunnusmärk tublidele blogijatele jõudis minuni esmalt Krentult koos kommentaariga: seda blogi ei loe ma niivõrd mitte toidu pärast, vaid nende juttude pärast, mis enne retsepte on. Need on nii ilusad ja vahel valusad…. Jällegi naudin ma ilusat eesti keelt ja sõnaseadmisoskust. See blogi puudutab mind kohe väga. Alati on silmad märjad, kui seda blogi loen.

Aniitram aga kirjutab nii: taaskord imeliste piltidega ja imemõnusa jutuga blogi. Iga toidu juurde kuulub kindlasti pikk jutt, täis emotsioone ja viimase aja tegemisi! Mõnus lugemine!

Kiilikese kommentaar: blogi mille ilusad pildid ja lihtsad retseptid ning hea jutt nõuavad lugemise juurde head tassi teed.

Aitäh! Ma olen liigutatud.

Saadud tunnustusega kaasneb soovitus/kohustus vastata viiele küsimusele ning jagada tunnustus edasi viiele blogijale. Esimene ots on lihtne, teine – veidi keerulisem. Sest tublisid ja märkimist väärivaid on palju-palju rohkem, mõni minu isiklikest lemmikuist on aga juba teiste poolt ära mainitud. Ent mis seal ikka, kui keegi saab mitmest kandist välja hõigatud, siis seda suurem on ju tunnustus. Piirdun siinkohal ka vaid toidublogidega, ehkki ausalt, ma ei mõtle kogu aeg ainult toidust ;) .

1. Millal alustasid oma blogiga?
Esimene postitus 27. maist 2008 kinnitab, et peagi täitub 3 aastat, põll ees, fotoaparaat statiivil ja sulepea käes (no olgu, see on väike liialdus – sest põlle ma praktiliselt ei kanna :P . Aga sulepeaga kirjutan küll :) ).
2. Millest kirjutad oma blogis ja mida kõike see käsitleb?
Esimese hooga tahaks öelda, et kirjutan toidust. Sest ma ju identifitseerin seda (teda?) toidublogina. Tegelikult – enamasti ma ei kirjuta toidust, ma näitan seda. Sõnad on suurem osa ajast mu sõbrad ja ma olen kindel, et suudaksin vajadusel kirjutada ka ainuüksi toiduteemal, koostisosadest, valmistamisest, taustast, sellest kuidas üks maitsenüanss teist täiendab, aga… mulle ei piisa sellest. Kus kohas ma siis oma ülejäänud mõtteid väljendan?! ;) Nii ma siis otsingi vastuseid oma küsimustele  ja kirjutan – kõigest, mis mind ühel või teisel moel puudutab, elust, asjadest, toidust, muusikast,  inimestest.
3. Mis teeb sinu blogist erilise võrreldes teistega?
Ilmselt see eelmises vastuses mainitu teebki. Virgemad inimesed peavad mitut temaatilist blogi, aga mina ei näe põhjust, miks ei võiks jutu- ja retseptipool koos eksisteerida ka ilma väga tiheda seoseta. Selles blogis on väga palju mind, aga päris üks-ühele kõike minu ellu üle kanda muidugi ei saa. Mõttearendused saavad küll alati alguse millestki, mis mu elus toimub või mõtteis liigub, aga tavaliselt püüan ma ikka jõuda suurema üldistusastmeni. Ja kirjutada ehedalt ja hingega ilusas eesti keeles. Vahepeal ma mõtlen küll, et kes neid heietusi lugeda viitsib – aga kui ei viitsi, siis jäetagu lahkesti vahele.
4. Millest sai alguse sinu blogimine?
Aus vastus kõlaks ilmselt – edevusest. :)
5. Mida tahad muuta oma blogis?
Siia sobiks ütlus if it’s not broken, don’t try to fix it. Praegu rahuldab selle blogi elu ja tegevus mind piisavalt, seega pole mõtet torkima hakata. Ühel heal päeval, kui mul on rohkem aega (ja rohkem roose ja mesilased ja…) pühendun tõsisemalt pildistamisele.

Omalt poolt jagan  tunnustuse edasi:

Koopatibi küpsetab – ilusate piltide ja magusa kallakuga tore blogi
Tassike elu topelt koorega – üsna uus blogi, mille puhul mind võlub eelkõige ikka ja jälle visuaalne pool. Kaunid ja kvaliteetsed fotod (mis muidugi ei vähenda retseptide väärtust.)
Elust siin ja seal – lihtsatest asjadest nauditavas stiilis
Siit nurgast ja sealt nurgast – ei saa üle ega ümber – kvaliteet kombineerituna põhjalikkusega.
Head asjad – visuaalselt lihtne ja nauditav.

Banaani-rummi juustukook

Põhi:
180 g šokolaadiküpsiseid
50 g võid

Täidis:
550 g toorjuustu
75 g suhkrut
3 muna
3 suurt banaani
5 sl tumedat rummi

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja suru saadud segu küpsetuspaberiga vooderdatud 26 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja. Küpseta põhja 180-kraadises ahjus 10 minutit.

Täidise jaoks vahusta toorjuust suhkruga, lisa lahti klopitud munad ning kahvliga katki surutud banaanid. Maitsesta rummiga. Vala täidis eelküpsetatud põhjale ning küpseta 150-kraadises ahjus umbes tund ja 10 minutit. Lase üleöö jahedas seista.

Apelsini-kookosevaht

Sa küsisid: “Kes sa oled?”

Ma vastan Sulle Alice’i sõnadega: “Ma ei tea õieti isegi, vähemalt praegu mitte – kuigi ma tean, kes ma olin, kui ma täna hommikul üles tõusin, aga mulle tundub, et ma olen sellest ajast mitu korda muutunud.”

*

Kui pilved ei pillu enam sädemeid,
kui kadunud on värvide kõnetuju,
kui kauguste laul on lakanud,
kui ritsikate riitus rohus
on lõplikus raugemisohus,
kas sind siis ei vaeva su südame süvenev vaikimine?
Puud painduvad tuultepäri.
Tugevate tunnetel on sügavad varjud.

Ära päri, miks me jälle peame puhkama…
Tahe kestab kauem kui kahetsus.

Millest see ärev värin kõrgele kerkivais sõrmedes?
Mis õigust on meil ehmuda?!
Ei ole mõistlikke mõistatusi.
Ei ole saladusi, mida saaks salata.

Aitab karedaist karjatusist!
Aitab hüübivaist hüüetest!
Aitab sajatuste sajust!
Laula leekide lõppemisse!
Loitsi tuli tagasi!
Loida kõikide meelte meeletusega!
Ära tunnista tõeks kurttummuse tumedat kurbust,
mis su helisevat heledust ümbritseb.
(Artur Alliksaar)

Apelsini-kookosvaht (neljale)
(allikas: nami-nami)

200 g toorjuustu
2 sl suhkrut
30 g kookoshelbeid
3 apelsini
2 dl vahukoort

Vahusta toorjuust suhkruga, lisa kookoshelbed ja tükeldatud apelsinid, sega juurde vahustatud koor. Jaota serveerimisnõudesse ning lase enne serveerimist mõni tund külmkapis maitsestuda.

Pohla-toorjuustu plaadikook

Eile õhtul istusin köögis keset leivalõhna, akna taga tulede valguses sädelesid lumekristallid ja hetkeks vilkasatas minust läbi midagi jõulutunde sarnast. Üheks lühikeseks hetkeks on seda ikka igal aastal juhtunud. Sõites öösel kella nelja ajal koju läbi lume alla magava jõulutuledes linna, saatjaks Allan Vainola “Viimane jõuluöö”. Piparkooke ahjust võttes. Jõuluõhtu viimaseid küünlaid kustutades. Jõululaupäeval surnuaias jalutades.

Jõuluööl käib ingel igas toas, lendleb sääl ta küünla valgusjoas…

Lapsepõlves võib-olla tõesti. Lendas ehk tasasel tiivasahinal tuppa, pärast seda, kui kõik olid magama läinud, ja kadus taas, jätte endast paar hõbedast juust kuuseokstele ning kingipaberite ja mandariinikoorte virnale. Aga lapsed magasid, kingitused voodi kõrval, ninas lõhn, mis jääb tuppa pärast küünalde kustutamist.

Kuuse okstelt tõuseb jõuluhõng, ingli juustel särab karralõng…

Usk jõuluimedesse hajub aastatega. Kommetest saab kohustus, millega hing enam sidet ei leia. Kaubanduskeskustes ja raadios kõlava “Aisakella” eest tahaks põgeneda üksikule saarele. Valdavaks muutub soov, et lastaks natuke aega lihtsalt rahulikult olla.

Silmaga sa teda vaevalt näed, siiski tunned, et ta soovib hääd…

Aga võib-olla ta lendab siiski öösel su koju. Siis, kui oled endaga rahu teinud, koorma oma õlgadelt maha pannud ja magad rahulikku und. Võib-olla ta ongi seal. Isegi siis, kui me enam temasse ei usu. Sellepärast ma soovingi – taasleitud usku imedesse!

(Lauluread on Olav Ehala laulust “Jõuluingel”, sõnad Leelo Tungal)

Pohla-toorjuustu plaadikook
(mugandatud: kiilikese köögikatsetused)

Põhi:
350 g šokolaadiküpsiseid
135 g võid

Täidis:
850 g toorjuustu
225 g suhkrut
4 muna
2 sl jahu
200 g hapukoort
300 g pohli

Kate:
150 g šokolaadiküpsiseid
50 g võid

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Jaota puru küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja suru lusikaga ühtlaseks. Võid põhja 175 kraadi juures u 10 minutit eelküpsetada, aga ilmtingimata vajalik ei ole. Sega toorjuust suhkruga, lisa hapukoor, jahu ja lahti klopitud muna ning sega hoolikalt. Purukatte jaoks purusta küpsised, lisa või ning hõõru ühtlaseks puruks.  Jaota pohlad koogipõhjale, kata toorjuustumassiga ning laota peale puru. Küpseta 175-kraadises ahjus 40-45 minutit.