Monthly Archives: august 2008

Petisupp virsikutega

Nami-Nami kooskokkamise 6. teema on külmsupid. Pean tunnistama, et minu jaoks natuke võõravõitu valdkond. Aga ehk just seetõttu vääribki lähemalt uurimist. Muidugi on selle aasta suvi jälle nii nagu ta on, et sellist õiget külmsupi suvesooja pole olnudki.

Kui mõnd lihtsat keefirisuppi, mis konsistentsilt ja koostiselt sugulane vedelavõitu kartulisalatiga, olen suvel ikka teinud, siis magusate külmsuppidega puudub kokkupuude hoopiski. Supp. Külm. Ja magus. Ei-ei, kahtlane… seega – alustame just magusast külmsupist. Retsept Nami-Namist, suhkru jätsin kohe heaga välja (hiljem selgus, et õigesti tegin, sest tulemus oleks ilmselgelt liiga magus olnud) ning konservvirsikud asendasin värsketega.

Petisupp virsikutega

5 dl virsiku-vaarika jogurtit (või 2,5 dl virsikujogurtit ja 2,5 dl vaarikajogurtit)
2,5 dl petti
300 g virsikuid

Sega jogurt ja petipiim ning lase supil pool tundi külmikus seista. Lõika virsikud tükkideks, lisa supile ja serveeri kohe.

 

Tulemus oli päris mõnus, kerge kõhule ja lihtne valmistada. Miski loogika tõrgub aga järjekindlalt seda saadust supiks nimetamast, kuigi… supp ta ju sisuliselt ikkagi on. Virsikutel polnud siiski piisavalt maitset, mistõttu domineeris virsikujogurti maitse.

Kodujuustu-mustasõstratort

Mustasõstrapõõsad on lookas. Või õigemini enam mitte nii väga, sest keldris on juba 10 liitrit mustasõstramahla ning sügavkülmas marju ja toormoosi. Aga ka kookide jagu üliküpseid marju on põõsast küljes veel julgelt alles. Retsept “Tordiraamatust”, väikeste muudatustega.

Kodujuustu-mustasõstratort

Põhi:
100 g võid
0,5 dl suhkrut
2 dl jahu
0,5 tl vanillsuhkrut
1 munakollane

või küpsisepurust põhi: 200 g Digestive küpsiseid + 75 g võid

Täidis:
400 g kodujuustu
250 g hapukoort
2 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
1 sidruni riivitud koor ja mahl
2 dl vahukoort
6 želatiinlehte
200 g musti sõstraid

Peale:
300 g musti sõstraid
1 dl suhkrut
0,5 dl vett
4 želatiinilehte

Kuumuta ahi 180 kraadini. näpi või, suhkur, jahu ja vanillsuhkur puruks. Lisa munakoallane ja sega kiirelt ühtlaseks tainaks. Suru tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ning küpseta 20 minutit. Täidise jaoks sega kodujuust, hapukoor, suhkur, vanillsuhkur, riivitud sidrunikoor ja sidrunimahl. Pane želatiinlehed veidikeseks külma vette paisuma, pigista üleliigne vesi välja ja lahusta siis lehed väheses kuumas vees. Sega želatiin kodujuustuseguga. Lisa vahustatud koor ja mustad sõstrad. Vala segu vormijahtunud koogipõhjale ja pane külmkappi tarretuma. Katte jaoks sega marjad suhkru ja veega ning püreeri ühtlaseks. Suru segu läbi sõela. Sega juurde eelkirjeldatud viisil ette valmistatud želatiin. Vala segu tordile ja hoia veel vähemalt 2 tundi külmkapis.

See oli nüüd teooria. Praktikas nägi asi välja õige pisut teistmoodi. 😀 Koogipõhja valmis küpsetanud, panin selle restiga aknalauale jahtuma. Ise hakkasin täidist tegema ja parajasti keset sidrunikoore riivimist kuulsin, kuidas koogipõhi restilt maha libises ja põrandale kukkus. Kena krõbe küpsetis, muidugi tükkideks. Suurest masendusest sõin kolm pisikest tükki ära ja otsustasin siis: a) et ma ikka kõike ära süüa ei jaksa, b) et ma uut põhja tegema hakata küll ei viitsi. Mõeldud-tehtud, purustasin põhja tükid peenikeseks puruks, surusin koogivormi põhja ja pihustasin natuke vett peale. Eks hiljem paistab, mis saab. Järgmisel päeval selgus, et toimis väga edukalt, oli täiesti lõigatav ja püsis koos paremini kui mõni küpsisepurust põhi. Lõpp hea, kõik hea. Tort oli ka hea. Mahe täidis ja maitsekas mustasõstratarretis.

Speltakuklid

Kui teil tekib pühapäevasel päeval tahtmine teha speltakukleid, aga kodus pole grammigi speltajahu, siis ei maksa küll loota, et te Tartus oma tahtmise täide viia saate. Et mu auto on parajasti remondis, siis kujunes kogu ettevõtmine veel eriti ökoks :p. Kaubamaja ökoletist sain speltahelbeid, aga speltajahu oli otsas. Jalad selga ja Looduspere poodi – mis muidugi pühapäeval kinni. Lõuna-Eesti Ökokeskust ei hakanud üldse katsetama, sest see on kindlasti pühapäeval suletud. Seejärel käisin igaks juhuks läbi ka tavapoed, muidugi tagajärjetult. Viimane lootus oli veel linna servas asuv Publix (endine Soodusmarket), kus ka ökotoodete lett, kuid selle aja peale arvasin, et ega ma neid kukleid ikka NII väga ei tahagi. Samal hetkel aga sõitis mööda mu isa, pidas kinni ja tundis huvi, mis asju aetakse. Mu missioonist teada saanud, oli ta nõus Publixisse sõitma. Kõigil kordadel, mil ma olen seal käinud, ON seal speltajahu olnud, aga muidugi mitte nüüd, kus seda tarvis. Nõnda siis jäidki need kuklid tegemata. Kuni paar päeva hiljem lõpuks oma jahu (viimase paki poest!) kätte ja kuklid tehtud sain. Retsept ajakirja “Kodu ja Aed” augustinumbrist, väikese ilulõikusega.

Speltakuklid

25 g pärmi
7 dl vett
100 g sarapuupähkleid
2 dl speltahelbeid
0,5 dl kõrvitsaseemneid
0,5 dl päevalilleseemneid
1 sl soola
8 dl speltajahu
4 dl nisujahu

Aja 2 dl vett keema ja vala speltahelvestele. Murenda pärm kaussi, vala veidi vett peale ja seda, kuni pärm lahustub. Vala juurde ka ülejäänud vesi ning samuti 2 dl koos speltahelvestega, kui see on leigeks jahutunud. Lisa jämedalt tükeldatud pähklid, kõrvitsa- ja päevalilleseemned. Sega vähehaaval hulka nisujahu ja sool ning lõpuks sõtku juurde speltajahu. Ära pane kogu jahu korraga, sest tainas peab jääma pigem pehme kui sitke ja kõva – võib-olla polegi kogu jahu vaja lisada. Pane taigen 2 tunniks kerkima. Kerkinud taigen kalla jahuga ülepuistatud lauale, sõtku kergelt läbi ning vormi jahuste kätega väikesed kuklid, pikad saiad või suured pätsid. Lase ahjuplaadil 20 minutit kerkida. Küpseta 225-kraadises ahjus 20-25 minutit. Ahjupõrandale pane kauss veega. Küpsed saiad on krõbeda pinnaga ja põhjale koputades kostab veidi õõnes heli. Ahjust võetud saiad pane restile ja lase jahtuda katmata, et pind jääks krõbe.

Porgandipirukas

Eile õhtul tabas mind porgandipiruka isu. Sellise hästi mahlase piruka, kus tainast minimaalselt ja porgandit ohtralt. Kell 10 õhtul enam pirukategu ette võtta ei viitsinud, aga kuna isu polnud tänaseks üle läinud, siis siin ta on. Retsept mugandatud raamatust “100 pirukat”.

Porgandi plaadipirukas

Põhi:
220 g jahu
150 g riivjuustu
150 g võid
3 spl külma vett

Täidis:
3 sibulat
1 kg porgandit
2-3 spl õli
1 tl soola
2 tl sidrunimahla
4 muna
3 dl piima
0,5 tl musta pipart

Sega jahu, juust ja pehme või ühtlaseks puruks. Lisa vesi ning sega kiiresti tainaks. Vooderda 20×30 cm vorm tainaga ja aseta 10 minutiks külma. küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit. täidise jaoks haki sibul peeneks ning riivi porgandid jämeda riiviga. Pruunista sibulat ja porgandit õlis u 10 minutit, maitsesta soolaga, lisa sidrunimahl. Klopi munad lahti, lisa piim ja sool. Aseta porganditäidis põhjale ning vala üle munaseguga. Küpseta 200 kraadi juures 25 minutit.

Krõbe põhi ja mahlane porgand… millegipärast on mul tunne, et isegi see, kes porgandipirukat ei armasta, võiks seda süüa. Või ehk siiski mitte. Jääb mulle rohkem… :-p