Monthly Archives: september 2008

Pelmeenivorm

Sageli pole mõne aeganõudva, keeruka ja palju koostisosi sisaldava  toidu valmistamine üldse mitte kõige raskem. Aeg-ajalt tundub, et kõige keerulisem on päevast päeva välja mõelda, mida nädala sees töölt tulles söögiks valmistada. Siin on tihtipeale põhiliseks kriteeriumiks kiirus ja lihtsus. Siis võib teha näiteks pelmeenivormi.

Pelmeenivorm

Retsept “Pereköögi kokaraamatust” (ja sama hästi siis ka siit).

500 g pelmeene
1 paprika
1 väike sibul
3-4 muna
2 sl hapukoort
2 dl piima
basiilikut, punet
soola, sidrunipipart
võid praadimiseks

Lao külmutatud pelmeeni ahjuvormi. Prae ribadeks lõigatud paprikat ja tükeldatud sibulat võis, pane samuti vormi. Klopi munad lahti, sega hapukoore ja piimaga, maitsesta ning kalla pelmeenide peale (segu peab pelmeenid katma). Küpseta 200 juures 30 minutit.

Lisandiks toorsalat ja kõht saab kindlasti täis.

Advertisements

Rohelise tee panna cotta

Seniks, kuni ma olen matcha pulbri varud ära kasutanud ja uut osta ei raatsi, jätkame rohelise teega.

Rohelise tee panna cotta
(retsept siit)

2 tl želatiini
3 spl suhkrut
2 dl piima
2 dl 35% koort
1 tl vanillsuhkrut
1,5 tl matcha pulbrit

Pane želatiin külma vette paisuma. Kuumuta piim, vahukoor ja suhkur keemiseni. Sega juurde paisutatud želatiin, kuni see lahustub, ning vanillsuhkur. Sega matcha pulber väikese osa kooreseguga ühtlaseks ning lisa ülejäänud kooresegu. Sega ning jaga vormidesse. Pane külma tarretuma. Serveeri maasikatega.

Pirni-sinihallitusjuustupirukas

Kunagi oli aeg, mil ma mingisugust hallitusjuustu ei armastanud, ei sini- ega valgehallitusjuustu. Kuidagi aga läks ometi nii, et kõigepealt hakkas meeldima sinihallitusjuust ja nüüd lõpuks ka valgehallitusjuust. Eelistan siiski esimest. Ka toitudes.

Pirni-sinihallitusjuustupirukas
(retsept raamatust “100 pirukat”)

Põhi:
125 g võid
3 dl jahu

Täidis:
250 g hapukoort
3 muna
100 g sinihallitusjuustu
soola
musta pipart
3-4 küpset pirni
kaunistamiseks kreeka pähkleid
sulavõid pirnide määrimiseks

Hõõru pehme või ja jahu tainaks. Suru 24 cm läbimõõduga vormi põhja ja äärtele ning pane pooleks tunniks külma. Küpseta 225-kraadises ahjus 10 minutit. Täidise jaoks sega hapukoor ja lahtiklopitud munad, murenda hulka sinihallitusjuust. Sega ning maitsesta soola ja pipraga. Vala segu eelküpsetatud põhjale. Lõika pirnid viiludeks ning lao täidisele. Määri pirniviilud sulatatud võiga ning kaunista pirukas kreeka pähklitega. Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.

Hästi rabeda põhjaga pirukas, mille mahedale täidisele hallitusjuust maitset lisab. Sobib nii soojalt kui jahtunult (mulle endale meeldis jahtunult isegi rohkem).

Retsepti ja fotot uuendatud oktoobris 2012

Porgandikotletid

Nami-Nami kooskokkamine annab ikka aeg-ajalt selliseid virgutavaid impulsse, et sunnib ette võtma mõne asja, mida ma muidu ei viitsiks. Nagu näiteks köögiviljakotletid. Ülikooli ajal toitusin ostetud porgandikotlettidest üpris tihti. Ilmselt siiski mitte liiga tihti, sest maitsevad nad mulle siiamaani. Aga vaat ise teha ei viitsi.

Porgandikotletid

Porgandikotletid
(Retsept mugandatud kokaraamatute klassikast “Valik toiduretsepte”)

800 g porgandit
1 sl võid
1 dl piima
1 dl mannat
soola
2 muna
riivsaia
praadimiseks õli

Koori ja riivi porgandid, hauta või ja piimaga. Lisa manna ja hauta pehmeks. Jahuta segu. Klopi munad lahti, lisa sool. Lisa porgandisegule, sega ühtlaseks ja vormi kotletid. Paneeri riivsaias ning prae kuldpruuniks. Serveeri hapukoorega.

Porgandikotletid

Fotot uuendatud märtsis 2014. Ühtlasi soovitan pigem porgandi keeta tervelt ja riivida pärast keetmist. Kui pärast muna lisamist on tainas väga vedel, võib lisada veidi jahu või riivsaia.

Pissaladière – sibula-oliivipirukas

Sibul mulle meeldib. Seega ka sibulasupp ja sibulapirukas. Seekord sai ette võetud natuke teistmoodi sibulapirukas – Lõuna-Prantsusmaalt pärit pissaladière. Retsept võetud Nami-Namist.

Pissaladière (prantsuse sibula-oliivipirukas)

6 sl oliiviõli + pintseldamiseks
25 g võid
tüümiani
1,75 kg õhukeselt viilutatud sibulat
meresoola
purustatud musta pipart
25 g värsket pärmi
1 tl suhkrut
1,2 dl käesooja vett
250 g nisujahu
meresoola
100 g anšoovisefileed õlis
oliive

 

Kuumuta potis tasasel tulel 2 sl oliiviõli ja kogu või. Lisa pooled tüümianilehed ning hästi õhukeselt viilutatud sibulad. Kuumuta madalal tulel tund aega, aeg-ajalt segades, kuni sibulad on karamellistunud, aga mitte pruunistunud. Maitsesta soola ja pipraga ja lase jahtuda.
Hõõru pärm vähese suhkruga vedelaks. Lisa käesoe vesi. Sega suures kausis jahu ja sool, lisa pärmisegu ning 4 sl oliiviõli. Sega, kuni saad ühtlase taina. Siis kummuta tainas jahusele lauale ning sõtku, kuni saad pehme ja sileda taina. Pane tainas kergelt õlitatud kaussi, kata pealt puhta rätiga ning lase soojas kohas umbes tund aega kahekordseks kerkida.
Sõtku tainas uuesti läbi ning rulli jahusel laual ristkülikuks. Tõsta õlitatud ahjuplaadile ja pintselda tainas pealt õliga. Kata pirukas pealt karamellistatud sibulatega.
Lõika anšoovised pikuti pooleks, laota ruudumustriliselt pirukale. Aseta peale oliivid ning puista peale ülejäänud tüümianilehed. Lase soojas kohas veel 30 minutit kerkida. Küpseta 220kraadises ahjus 30 minutit. Serveeri soojalt.

Soojalt maitses väga hästi, suupisteks valge veini kõrvale sobiks suurepäraselt. Jahtunult – polnud enam teps mitte see.

Möldrikook

Minu lapsepõlve maal kasvab üks poolmetsik õunapuu. Seda võiks lausa nimetada lapsepõlve puuks, sest niikaua, kui ma mäletan on selle õuntest parimat õunamoosi tehtud. Niisama süüa kõlbavad ka, aga ainult siis, kui on täiesti valmis ja seest natuke läbipaistvaks muutunud. Moos saab igatahes maailma parim. Õunakookidest rääkimata.

Seda kooki nimetati meil millegipärast möldrikoogiks, kust või miks, on mulle teadmata. Kuid kook on lihtne ja maitsev ja leiab ikka igal sügisel vähemalt korra tegemist.

Möldrikook

Tainas:
175 g võid
200 g hapukoort
350 g jahu

Täidis:
u 1 kg õunu
maitse järgi suhkrut
kaneeli

Sulata või ja lase veidi jahtuda. Lisa hulka hapukoor ning jahu. Sega ühtlaseks üsna sitkeks tainaks. Keera toidukilesse ja pane paariks tunniks külmkappi. Seejärel jaga tainas kaheks ning rulli kumbki pool ahjuplaadi suuruseks. Kata plaat küpsetuspaberiga ning tõsta tainarulli abil üks tainaplaat sinna peale. Koori õunad (vajadusel), eemalda südamikud ja lõika õunad pooleks. Lao õunapoolikud tainale, kumer pool ülespoole. Raputa õuntele peale suhkrut ja kaneeli ning kata teise tainapoolega. Küpseta 200 kraadi juures 35 minutit. Jahuta (kui maldad nii kaua oodata :P) ning soovi korral puista peale tuhksuhkrut.

Tainas on õhuke, krõbe ja neutraalne ning jätab maitse andmise osa rohkele täidisele (mis kõnealuste, hästi pehmeks küpsevate õunte puhul kujutab endast põhimõtteliselt õunamoosi – ja seega tuleb otse ahjust tulnud koogi söömisega ettevaatlik olla ;))

Sellist lõhna, mis selle koogi küpsetamisega kaasas käib, ei saa mu meelest ühegi teise õunakoogiga. Aga võib-olla tuleb see ka ikka nendest konkreetsetest õuntest. 🙂

Rohelise tee küpsised

Matcha pulber on endiselt päevakorral. Retsept, mida soov proovida, oli kah olemas, juba mõni aeg tagasi välja prinditud.  Otsustavaks sai… köögikaal. Või kui veel kaugemalt alustada – siis juba mitu aega tagasi olin lubanud kolleegile saumikseri ostmisel nõu anda. Küll polnud ühel aega, küll teisel, täna jõudsime lõpuks koos poodi. siis aga torkas mulle pähe, et ma ostan juba pikemat aega endale köögikaalu. No ega midagi, kes teab, millal jälle elektroonikapoodi asja, tuleb ära osta. Ostetud ta saigi.  Ja ära ristitud.

Rohelise tee küpsised

120 g kvaliteetset võid
60 g tuhksuhkrut
1 tl matcha pulbrit
180 g jahu
60 grammi mandleid
tuhksuhkrut peale puistamiseks

Kuumuta ahi 160 kraadini. Haki mandlid (või jahvata peeneks). Sega jahu, matcha pulber ja mandlid. Vahusta toasoe või ja auhkur ning sega juurde jahusegu. Vormi tainast 2 cm läbimõõduga pallid ning pane küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Küpseta 20 minutit. Jahtunud küpsistele puista peale tuhksuhkrut. Sellest kogusest saab ühe plaaditäie küpsiseid.

Ma olen täiesti vaimustuses! Vähemalt mõneks ajaks olen vist küll oma lemmikküpsised leidnud. Ilma naljata, ma oleks vist võimeline terve plaaditäie üksinda nahka pistma. Mõnus hõrk võimaitse väikese teenüansiga, tass head teed juurde… i’m in heaven! Hommikust saati mind vaevanud kuri tuju kadus täitsa ja isegi töömõtted, millest mul muidu raske vabaneda, kobisid vaguralt oma nurka hommikut ootama. Ei maksa maitsenaudinguid alahinnata. 😉