Monthly Archives: oktoober 2008

Siidritort

Kestvad tormilised kiiduavaldused! Täna sai lõpuks ühele poole projekt, mis oli mind juba kuude kaupa vaevanud. Suure vaeva nägijaid tänasin šampanja ja siidritordiga. Retsept nami-namist, õige mikroskoopiliste muudatustega kogustes ja valmistusviisis. Kindlasti tuleks selles tordis kasutada naturaalset siidrit, mitte neid plekkpurgis müüdavaid naftasaadusi, mida mingil mulle mitte teadaoleval põhjusel ka siidriks nimetatakse.

Siidritort

Põhi:
150 g kaeraküpsiseid
2 sl kakaopulbrit
50 g sulatatud võid

Täidis:
6 želatiinilehte
350 g maitsestamata toorjuustu
3 dl õunapüreed
2 dl 35% rõõska koort
(soovi korral 0,5 – 1 dl suhkrut)
0,25 dl siidrit

Tarretis:
2 dl siidrit
2 želatiinilehte

Kaunistuseks:
kakaopulbrit

Vooderda lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Purusta kaeraküpsised, lisa kakaopulber ja sulatatud või. Suru segu koogivormi põhjale. Leota želatiinilehti külmas vees. Sega toorjuust õunapüreega. Soovi korral maitsesta suhkruga (sõltub maitse-eelistustest, õunapüree magususest ning sellest, kas kasutad magusat või kuiva siidrit – mina kasutasin Normandia magusat õunasiidrit). Kuumuta siider potis, pigista želatiinilehed kuivaks ja sulata siidris. Lisa želatiinisegu toorjuustusegule ning sega hulka ka kergelt vahustatud koor. Tõsta segu küpsisepõhjale ja lase järgmise päevani külmas seista. Valmista tarretis. Leota želatiinilehti külmas vees, pigista kuivaks ning lahusta kuumutatud siidris. Vala vedelik ettevaatlikult koogile ja lase tarretuda. Enne serveerimist puista peale kakaopulbrit. Serveeri koos šampanjaga.

Tegemist on eriti hõrgu ning peenemaitselise vähemagusa tordiga. Midagi nö. teistmoodi maitsete austajatele. Soovitan kindlasti! Juurde sobib suurepäraselt just šampanja, näiteks kohv tapaks tordi õrna maitse.

Advertisements

Tatra-kanaroog

Ühel päeval ostsin kaubamaja valmistoidu letist tatra-kanarooga ja olin üpris meeldivalt üllatunud. Siinkohal vajab ilmselt selgitamist, et minu jaoks ei ole sugugi sama iseenesestmõistetav nagu enamikule inimestest, et tatar käib soolastesse toitudesse. Nimelt olen ma lapsest peale söönud tatraputru (kuhu on keetmise ajal lisatud pisut suhkrut) moosiga ega pole sugugi harrastanud liha(konservi)ga variante. Et selline teguviis võiks olla kuidagi vähelevinud, sain esimest korda aimu alles ülikooli ajal praktikal käies, kus enamik kursusekaaslasi vaatas mind nagu imelooma ja sõnas, et nemad pole kunagi selle peale tulnud, et tatraputru moosiga süüa. 😀

Aga eelmainit tatraroog oli päris hea, seetõttu ei pidanud ma paljuks proovida seda ise teha. Kui tatar on varem valmis keedetud, siis saab toidu võrdlemisi kiiresti lauale. Purgikastmete usku ma üldiselt ei ole, aga kiiruse huvides tuleb mõnikord siiski ette.

Tatra-kanaroog (kuuele)

300 g tatart
400 g kanafileed
3 paprikat
1,5 l puljongit
1 purk Hiina kastet (nt. Spilva)

Keeda tatar puljongis pehmeks. Lõika kanafilee kuubikuteks ja pruunista pannil. Lisa tükeldatud paprika ja kuumuta, kuni paprika on pehme. Vala potti tatra juurde ning kalla peale Hiina kaste. Kuumuta kõik koos läbi. Kui on käepärast röstitud paprikat, siis võib ka seda lisada.

Gotlandi ahjupannkook

Gotlandilt pärit ahjupannkook meenutab pigem riisivormi. Traditsooniliselt valmistatakse seda safraniga (originaalis ongi nimetus saffranspannkaka), mina kasutasin kardemoni. Retsept mugandatud raamatust “Pannkoogid ja vahvlid”.

Gotlandi ahjupannkook

3 dl pudruriisi
5 dl piima
2 dl 35% koort
soola
1 tl jahvatatud kardemoni
0,5 dl heledat siirupit
1 dl rosinaid
75 g purustatud mandleid
5 muna

Hauta riis koore ja piima segus pehmeks ning lase jahtuda. Sega juurde maitseained, siirup, rosinad, purustatud mandlid ning lahti klopitud munad. küpseta võiga määritud kandilises vormis 225 kraadi juures 25 minutit.

Traditsiooniliselt serveeritakse Gotlandi ahjupannkooki vahukoore ja salmonberry-moosiga – ma pole asjatundja, aga minu teada kannab see eesti keeles  nime kaunis vaarikas ning ongi vaarika lähisugulane). Sobib ka vaarika- või põldmarjamoos. Mul polnud parajasti ei vahukoort ega vaarikamoosi käepärast, nii tuli leppida õunamoosiga. Jahtunult meeldis rohkem kui soojalt.

Pokudest ja köögist

Sattusin eelmisel laupäeval pooljuhuslikult Pokumaale ning lahkusin sealt lapselikus vaimustuses. See on vist kõige positiivsema auraga koht, kus ma üldse kunagi käinud olen.

Muidugi on seal veel palju teha, aga Pokukoda on üks tõeliselt tore koht ja kõige toredam oli sealne köök.

Sellist kööki tahaksin ma omale! (Kuigi ma olen tõtt öelda ka oma praeguse köögiga üsna rahul. Aga niisuguse arhailise palkmaja-köögi soov räägib tegelikult vist üldse millestki muust.)

Ütlemata hõlbus on ette kujutada kohvilõhnalisi hommikuid selles köögis. Igasuguseid hommikuid. Käredalt külmi talvehommikuid, kui härmas puude tagant hakkab paistma päikese punane serv. Lõhnavaid kevadhommikuid, kui avatud aknast kostab peoleo vilistamine. Suvehommikuid, kui langev udu annab märku saabuvast päevast ning põrand on veel eelmise päeva päikesest soe. Ja sügishommikuid, mil värvilised vahtralehed langevad vaikse kõlinaga puude alla ning sini-sinises taevas on teel rändlindude kolmnurgad.

Saadaks abikaasa tööle ja jääks ise veel ajalehe, omleti ja suure kruusitäie kohviga istuma, enne kui oma tegemiste juurde siirdun. Ja õhtuti oleks köök täis õunakoogi lõhna, kannus piparmünditee ja taustaks kõlaks ooperimuusika. 🙂

Millegipärast ei mahu mul sellesse pilti kuidagi palgatööl käimine (no muidugi, kas siis sellise köögi puhul oleks üldse kuidagi võimalik õigeks ajaks tööle jõuda!). Ma olen linnas sündinud ja kasvanud (kuigi suved enamasti siiski maal veetnud) ning hingeltki vist pigem linnainimene, aga eelmisel ja sel aastal, kui töö- ja elutempo kippusid üle pea kasvama, tabasin end sageli soovilt hoog maha võtta ja kolida maale roose kasvatama. Kunagi… mine tea.

Sibula-jõhvikamuffinid

Täisterajahu ning hapude jõhvikatega muffinid maitsevad kõige paremini soojalt. Kõrvale sobiks suurepäraselt mõni toorjuust.

Retsept “Marjaraamatust”

Sibula-jõhvikamuffinid

2 sibulat
50 g võid
4 dl nisujahu
2 dl täisterajahu
2 tl küpsetuspulbrit
soola
4 muna
2 dl maitsestamata jogurtit
2 dl jõhvikaid

 

Peenesta sibul ja hauta sulatatud võis madalal kuumusel pehmeks. Sega kokku jahud, küpsetuspulber ja sool. Mikserda kokku munad ja jogurt, lisa marjad, seejärel ka sibul ning jahusegu. Ühenda kõik tainaks võimalikult vähese segamisega. Jaga segu muffinivormidesse ning küpseta 200 kraadi juures 15-20 minutit.

Pastéis de nata – Portugali sidrunikoogid

Sidrunikoogi isu sai alguse siit. Siis jäi Nami-namis ette Portugali sidrunikookide retsept. Liitsin kaks ja kaks (ühe koogi isu ja teise retsepti :-p) kokku ja tulemus on siin.

Pastéis de nata – Portugali sidrunikoogid (12 tk)

0,75 dl suhkrut
1 sidrun (riivitud koor ja 4 sl mahla)
2 sl maisitärklist
3,75 dl piima
2 muna
1 munakollast
1 tl vanilliekstrakti
350 g lehttainast

Sega vispliga kokku pool suhkrust, 1 munakollane, 2 tervet muna, sidrunimahl ja vanill. Sega teises kausis maisitärklis, ülejäänud suhkur ja piim. Kuumuta keskmisel kuumusel keemiseni ning keeda tasasel tulel, kuni kaste pakseneb.
Tõsta pott tulelt ja klopi kaste seejärel peene nirena munasegu hulka. Pane pott tulele ja kuumuta uuesti pidevalt segades keemiseni. Kalla kaussi, kata toidukilega ja pane umbes 1-2 tunniks külmkappi jahtuma.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli lehttainas 3-4 mm paksuseks. Lõika tainas 12 kettaks (u 10 cm läbimõõduga). Suru tainakettad muffinivormi ning torgi kahvliga augud põhja. Kata paberist muffinivormiga ja vala sinna sisse kuivatatud oad või herned. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit. Tõsta muffinivorm ahjust välja, eemalda oad ning lase tainakorvikestel 5-10 minutit jahtuda.
Alanda veidi ahju kuumust. Jaota sidrunikaste eelküpsetatud lehttainakorvikestesse. Küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit, kuni sidrunikoogid on pealt kuldsed. Jahuta.

Kellele sidrunikoogid meeldivad, sellele sümpatiseerivad kindlasti ka need koogikesed.

Kana-riisipajaroog

Ka see toit kuulub kategooriasse “kiire ja lihtne tööpäeva õhtul valmistada”. Ja kui teha suur potitäis, siis jääb järgmiseks päevaks ka. 🙂

Kiire kana-riisipajaroog

2,5 dl pudruriisi
500 g kanafileed
2 sl õli
2 porgandit
2 sibulat
1 dl tomatipüreed
1,5 l kanapuljongit
soola, musta pipart

Lõika kanafileed kuubikuteks ning pruunista pannil. Viiluta porgand, haki sibulad ning kuumuta paksupõhjalises potis. Lisa tomatipüree ja must pipar, samuti kanatükid. Kuumuta veel. Kalla peale puljong, kuumuta keemiseni ning lisa pestud riis. Hauta vahetevahel segades pehmeks. Vajadusel maitsesta soolaga.

Normandia õunakook

Õunaaeg jätkub. Prantsusmaale pole ma oma jalga veel saanud, aga kuna on teada, et Normandias tehakse väga head õunasiidrit, siis on ka põhjust arvata, et nad teavad õunakookidestki üht-teist.

Normandia õunakook
(veidi mugandatud: “Õunakoogid”)

350 g lehttainast
500 g õunu
50 g võid
75 g fariinsuhkrut
1 sidruni mahl
2 sl kalvadost

Purusegu:
120 g jahu
50 g fariinsuhkrut
1 tl kaneeli
50 g võid

Vooderda lehttainaga 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhi ja servad. Hoia täidise valmistamise ajal külmkpis. Koori õunad, eemalda südamik ja lõika sektoriteks. Sulata pannil või. Lisa suhkur ja kuumuta veidi. Lao õunasektorid pannile ning lisa sidrunimahl. Jätka kuumutamist, panni aeg-ajalt raputades, kuni õunad on pehmed ja vedelik vähenenud. Vala üle kalvadosega (kui seda pole käepärast, võib kasutada brändit) ning tõsta tulelt. Küpseta koogipõhja 200 kraadi juures 10 minutit, kuni see on pruun ja krõbe. Senikaua valmista kate – sega jahu, fariinsuhkur ja kaneel, näpi juurde või ning sega ühtlaseks puruks. Vala õunasegu eelküpsetatud koogipõhjale ning pudista peale purusegu. Küpseta 20 minutit. Maitses soojalt paremini kui jahtunult. Vanillijäätis on lisandina igati omal kohal.