Tegelikult sai asi alguse müsliteost. Kui on ise tehtud müsli, siis miks mitte ka müslibatoonid. Õnneks on mul olemas sõbranna, kes sunnib mind aeg-ajalt kaubandusvõrgus leiduvaid asju ise järele tegema. Kahtlane, kas ma ilma temata oleks niipea selleni jõudnud, et müslitahvleid tegema hakata. Ma ise neid väga tihti ei söö (või oleks ehk õigem öelda, et ei söönud :-P), aga minu jaoks on väljakutseks tegemine ise. Aluseks see retsept. Põhimõtteliselt võib sarnaseid asju valmistada ükskõik millistest meelepärastest helvestest, seemnetest, pähklitest. Päris kindlasti tervislikum kui poetoode. Mee kasulikest omadustest ei jää kuumutamisel kahjuks suurt alles, nii et vedela mee võiks ehk pigem lisada kuumutamata.
Müslibatoonid
2,5 dl kaerahelbeid
2,5 dl kookoshelbeid
0,5 dl seesamiseemneid
1,5 dl päevalilleseemneid
1,25 dl kõrvitsaseemneid
2,5 dl kuivatatud jõhvikaid
0,5 dl linaseemneid
100 g võid
1,25 dl mett
0,25 dl pruuni suhkrut
Kuumuta kaerahelbeid, kooskoshelbeid, seesamiseemneid, päevalille-, kõrvitsa- ja linaseemneid kuival pannil keskmisel kuumusel, kuni muutuvad kuldseks. Jälgi, et kõrbema ei läheks. Kalla teise nõusse ning sega juurde jõhvikad. Kuumuta pannil võid, suhkrut ja mett, kuni suhkur sulab. Vähenda kuumust ning kuumuta veel umbes 5 minutit. Kalla seemnesegu peale ning sega hästi läbi. Kata kandiline vorm küpsetuspaberiga ning suru segu sinna tihedalt ja ühtlaselt. Lase 3-4 tundi külmkapis taheneda ning lõika tükkideks. Säilivad õhukindlas karbis nädala.
Lisada võib ka paisutatud riisi ning ökopoodides müügil olevat paisutatud otra ja sidujana kasutada lisaks võile, meele ja suhkrule ka šokolaadi ja maapähklivõid.
kas andis hästi lõigata? poe-müslibatoonid mäletamist-mööda on sellised pigem kõvad…
väärt mõte müslibatoone ise teha! jätan kõrvataha 🙂
Väga hästi lõigata ei andnud, üsnagi pudisema kippus. Võib-olla oleks abiks olnud enne lõikamist sügavkülmas hoidmine. Suurte kaerahelveste asemel kiirhelbed oleks vist ka massi kompaktsemaks muutnud.
Suure müslibatoonisõbrana pean ütlema, et nii omapärast, rikkalikku ja maitsvat näsimist ei ole ma varem (ja seni kahjuks ka hiljem :() saanud. Tahaksin ka ise käed külge panna ja proovida nt paisutatud riisi ja kuivatatud maasikate lisamist sellesse niigi külluslikku suutäide 🙂
Katsetusteks alati valmis. Endalgi mõlguvad mitmed variandid peas. Ainult paisutatud riisi kaasamisel ma jätaks kõrvitsaseemned välja.
Nüüd, müslibatoone ise teinuna, (kuid tänu F-le mitte ise lõiganuna, sest see oli asja juures kõige keerulisem :D) võin ütelda, et kuigi valmistamine on päris lihtne, nõuab see siiski ettevõtlikkust ja tibakest aega ning vahendeid (ja soovitatavalt ka mõnusat seltskonda ;)). Ja pärast suurema koguse tegemist peab end kõvasti kontrollima, et mitte kõike kohe nahka panna (sest pärast u 200 g magusate vürtsimandlite tarbimist usun, et enesetunnet ei võiks siis samuti just heaks nimetada).
Tegelikult ootan juba järgmist laari 🙂
Minagi kibelen jälle neid tegema, sest teine katse oli ikka esimesest tunduvalt parem ja oluliselt kaubanduslikuma välimusega (mida ma muidugi tõestada ei saa, sest pilti teha ei jõudnud :P)
Pingback: Müslibatoonid vol. 2 « Toidutegu
Pingback: Müslibatoonid « Teen ja toimetan …
Jäin tulemusega väga rahule. Suur aitäh hea ning maitsva idee eest! Juba see lõhn, mis pärast röstimist kööki täitis.. see oli imehea!
Mõnus maius. Panin küll linaseemnete asemele mooniseemneid, aga on nii maitsvad, et ma ei suuda söömist lõpetada. Ja lõhn on nii isuäratav, et allkorruse rahvas tuli uudistma…
AITÄH !
Meie pere lemmik!
Pingback: Sõbrapäeva müslibatoonid |