Müslibatoonid

Tegelikult sai asi alguse müsliteost. Kui on ise tehtud müsli, siis miks mitte ka müslibatoonid. Õnneks on mul olemas sõbranna, kes sunnib mind aeg-ajalt kaubandusvõrgus leiduvaid asju ise järele tegema. Kahtlane, kas ma ilma temata oleks niipea selleni jõudnud, et müslitahvleid tegema hakata. Ma ise neid väga tihti ei söö (või oleks ehk õigem öelda, et ei söönud :-P), aga minu jaoks on väljakutseks tegemine ise. Aluseks see retsept. Põhimõtteliselt võib sarnaseid asju valmistada ükskõik millistest meelepärastest helvestest, seemnetest, pähklitest. Päris kindlasti tervislikum kui poetoode. Mee kasulikest omadustest ei jää kuumutamisel kahjuks suurt alles, nii et vedela mee võiks ehk pigem lisada kuumutamata.

Müslibatoonid

2,5 dl kaerahelbeid
2,5 dl kookoshelbeid
0,5 dl seesamiseemneid
1,5 dl päevalilleseemneid
1,25 dl kõrvitsaseemneid
2,5 dl kuivatatud jõhvikaid
0,5 dl linaseemneid
100 g võid
1,25 dl mett
0,25 dl pruuni suhkrut

Kuumuta kaerahelbeid, kooskoshelbeid, seesamiseemneid, päevalille-, kõrvitsa- ja linaseemneid kuival pannil keskmisel kuumusel, kuni muutuvad kuldseks. Jälgi, et kõrbema ei läheks. Kalla teise nõusse ning sega juurde jõhvikad. Kuumuta pannil võid, suhkrut ja mett, kuni suhkur sulab. Vähenda kuumust ning kuumuta veel umbes 5 minutit. Kalla seemnesegu peale ning sega hästi läbi. Kata kandiline vorm küpsetuspaberiga ning suru segu sinna tihedalt ja ühtlaselt. Lase 3-4 tundi külmkapis taheneda ning lõika tükkideks. Säilivad õhukindlas karbis nädala.

Lisada võib ka paisutatud riisi ning ökopoodides müügil olevat paisutatud otra ja  sidujana kasutada lisaks võile, meele ja suhkrule ka šokolaadi ja maapähklivõid.