Ploomikreem ja muraka-kohupiimakreem

Mul on kiire. Sel nädalal konstantselt kohutavalt kiire. Ma liigun kas enam-vähem joostes või autoroolis kiirust ületades ja olen oma töödega umbes kolm päeva graafikust maas. Ja see tähendab, et ka kokkamisele (ehkki mitte söömisele 😛 – mõne asja pealt lihtsalt ei saa kokku hoida) kuluv aeg on miinimumini viidud.  Nami-namis aga on lihavõttekuiselt tähelepanu all pashad ja küpsetamata kohupiimadesserdid. Pashale pühendun ülehomsest, aga sinnani on kohupiimadesserdid piisava kiirusega valmistamist võimaldavad. Mõlemad retseptid samuti Nami-namist (siin ja siin), kohati muudetud koguste ja mõne õige mikroskoopilise täiendusega.

Ploomikreem

300 g kuivatatud ploome
1 dl vett
tükk kaneelikoort
2 dl 10% rõõska koort
400 g kohupiima
1 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
soovi korral veidi konjakit

Pane ploomid, vesi ja kaneelikoor potti. Keeda umbes 10 minutit, kuni ploomid on pehmed ja vedelik aurustunud. Võta kaneelikoor välja, lisa kohvikoor ja püreesta ühtlaseks. Lisa suhkur ja vanillsuhkur, sega juurde kohupiim. Hoia serveerimiseni jahedas.

Tahaks öelda, et seda võiksid süüa isegi need, kes kuivatatud ploome silma otsaski ei salli, aga igaks juhuks ei ütle. Mulle kuivatatud ploomid meeldivad ja maitseb ka see dessert.

Muraka-kohupiimakreem

400 g kohupiima
2 dl 35% rõõska koort
2 dl murakamoosi
soovi korral murakalikööri

Sega kohupiim ja murakamoos ning soovi korral pisut murakalikööri (soovitan). Vahusta koor ning lisa kohupiimasegule. Lase pisut aega külmkapis maitsestuda.

Kindlasti maitseks paremini värskete murakate või murakatoormoosiga, aga värskeid murakaid nägid minu silmad viimati… 3 aastat tagasi. Ent siiski… murakad… ja vahukoor – minu jaoks see juba kõlab suurepäraselt. Maitseb – sama hästi.

PS. Appi, mis kell juba on!

Advertisements

2 responses to “Ploomikreem ja muraka-kohupiimakreem

  1. Frieda, kuidas Sa neid murakaid siis nii harva näed? Mina käin korjan rabas ise (lisaks varustab ämm meid lahke käega). Ja värskeid murakaid olen ka nt Tallinna Keskturul näinud.

    Ja aitäh-aitäh piltide eest 🙂

  2. Seda ma kahtlustasingi, et asi on minus :P. Aga no ei ole enam üheski neist rabadest, kust lapsepõlves korjatud sai ja ühtegi uut leiukohta pole avastanud. Ainus kord, kui neid mitme aasta jooksul Tartu turul nägin, oli hind nii vinge, et isegi minu käsi ei tõusnud ostma.

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s