Aasta aega virtuaalset toidutegu

Kui T/toidutegu kõrvale jätta, siis on see  olnud minu jaoks raskevõitu aasta, aga ma ei liialda, väites et nii mõnigi kord on abi olnud just maitsenaudingutest. Kui tahes ära leierdatult see ka ei kõlaks, minu jaoks on söögi tegemine stressi maandamise viis (mitte ajada segamini stressisöömisega). Mul on raske oma mõtteid välja lülitada ja nii töö- kui isiklikud probleemid painavad mind palju rohkem, kui see tervislik oleks. Aga sellest on abi, kui panna mängima lemmikmuusika ja hakata rahulikult süüa tegema. Ja kui siis sõbrad, toit ja vein kokku saavad, ongi maailm vähemalt järgmise hommikuni jälle ilusam.

Toidublogiga seonduvalt on mu käest igasuguseid asju küsitud, olgu korduma kippuvad küsimused 😛 siinkohal selgitatud. Ma ei tee iga päev süüa ega ka kirjuta blogi iga päev. Mustandid valmivad enamasti nädalavahetustel. Kõik toidud ei jõua blogisse, kindlasti mitte sellised, mis ühelgi tingimusel kordamist ei vääri (aga neid tuleb harva ette), aga ka need, millest ei õnnestu mulle enam-vähem vastuvõetavat fotot teha. Ja loomulikult – mõnikord lihtsalt ei viitsi. Kui kõht arvab, et kõri on läbi lõigatud, siis ei jookse ma, fotoaparaat käes, ringi ega otsi lahendust toidu apetiitsemaks eksponeerimiseks. Ja kuigi sõbrad mõnikord (alatul kombel :P) vastupidist väidavad, ei kisu ma ka kellelgi toitu hammaste vahelt, et seda pildistada. Kuidas ma ennast selliste koogikoguste juures vormis hoian ;)? Loomu poolest olen ma tegelikult laisk ja füüsilised harrastused, mida ma ette võtan, kipuvad varem või hiljem omandama juhuslikku laadi.  Aga abiks on see, et kõike siin esitletavat  ei söö ma üksi ära ja õhtul piirdun tavaliselt ühe koogitükiga (hommikul selle eest 3).  Ma ei järgi söögitegemisel väga rangelt koguseid ja valmistamisjuhiseid (küpsetamise puhul laias laastus siiski), aga kuna ma ei usu, et kõigil võiks kasu olla  suunistest stiilis segage peotäis jahu sortsu sulavõiga või võite teha nii, aga võite ka teisiti siis üritan ikka jääda konkreetseks.

Aitäh, et olete mul üle 50 000 korra külas käinud. Astuge ikka läbi! Soovin teile nauditavaid maitseelamusi! Ja ärge unustage – söömine on ainus töö, mis toidab :).

Advertisements

15 responses to “Aasta aega virtuaalset toidutegu

  1. Vahva:). Avastasin su blogi alles hiljuti, aga olen siit juba palju uusi mõtteid saanud. Alati huvitav lugemine:). Palju õnne sünnipäeva puhul!

  2. Sul on mõnus blogi, edu 🙂

  3. Palju õnne! Sul on tõeliselt mõnus blogi, jätka samas vaimus!

  4. Aitäh Jaana, Aivilii ja Birx! 🙂

  5. Minu readeris käib Teie blogi ka üks kuu jagu ja lisamisel oli ilmselt otustavaks asjaoluks just blogi visuaalne pool. Äitah pakkumast silmadele elamust! Ja üks küsimus ka – ühes eelnevas postituses mainisite, et panete rabarberid sügavkülma – kuidas täpsemalt?

  6. Milline ilus fotokollaaž (eriti see EV aastapäevatort :)) Palju jõudu ja jaksu edaspidiseks blogimisekski – Sul on tõesti kena ja sisukas blogi!!
    (Ma ka sõpradele äääääretult tänulik, et nad meid nii tihti meeletute toidukoguste hävitamisel abistavad :))

  7. Minagi sattusin siia blogisse alles hiljuti, kuid sellest hetkest on siinsed jutud ka minu readeri listi lisatud. Esmalt hakkasid kindlasti silma kenad pildid. Kui oskaks ise sama kenasti toitu pildi peale sättida, siis leiaks ilmselt ka meie blogist palju enam toidupostitusi. Edasi avastasin lisaks kenadele piltidele ka väga söödava sisu. Seega loen kindlasti ka edaspidi ning soovin edu edasisel blogimisel.

  8. Edu ka edaspidiseks, väga armas blogi on sul!

  9. Pille, Erin ja Sirliiz – aitäh!
    Anõn – rabarberi puhstan, lõikan tükkideks, karpi või külmutuskotti (soovi korral võib mõne lusikatäie suhkrut ka peale puistata) ja kiiresti külma. Keerulist ei midagi :).

  10. Palju-palju õnne! Jõudu ja jaksu kokkamisel:)

  11. Tänan, Ragne! Jõudu läheb tarvis! 🙂

  12. Pärast Sinu köögi valmimist (selle lõpuleviimine oli Sul ikka üks ütlemata hea idee ;))on nii minu kui ka Su teiste sõprade maitseelamused oluliselt rikastunud. Kahjuks ei ole küll kõiki Su hõrgutisi võimalik mekkida ja mõnikord peab enne maitsmist peaaegu talumatult kaua ootama :P, aga tulemus on seda väärt.
    Küllap õnnestub ajapikku mitmeid mittekokkavaid isikuid oma usku pöörata 😀

  13. Heh, mis see siis nüüd tähendama peaks? 😉 Oodata tuleb alati täpselt nii kaua, kui on tarvis :P.
    Ja mis puutub maitseelamuste rikastamisse ja mittekokkajate ümber veenmisse, siis katsun edaspidigi oma missiooni täita, ehkki see mõnikord teatavat konservatiivset vastuseisu kohtab 😉

  14. See tähendab ikka seda, et vahel võtab pasta keetmine liiga kaua aega. :p Aga seda ka ei tahaks, et eelmisel õhtul valmis tehtud rooga mikrouunis soojendataks 🙂

    • See on nüüd küll täielikult välistatud. Ainuüksi juba mikrouuni puudumise tõttu…

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s