Monthly Archives: juuli 2009

Kama-juustukook murelitega

Igasugused kamatrühvlid ja -pallikesed on kama kooskokates ära proovitud, nüüd liigume järgmisele tasemele ja suuname kama juustukoogisse (mitte et selles midagi otsatult uut oleks, kama tordis on varemgi proovitud). Tegemist on Maru retseptiga, milles mõned kosmeetilised muudatused tehtud.  Tõtt öelda kasutasin ma siinkohal elus esimest korda koogis sulatatud juustu, tulemus polnud halb, sugugi mitte, aga toorjuustu asendama ma teda siiski ei valiks. Minu jaoks oli pisut soolakas, tüüpiliselt merevaigulik maitse täisti tuntav, aga see võis nõnda olla ka vaid sestap, et ma t e a d s i n. Teisi sööjaid see igatahes imestama ei pannud, nagu ei suutnud nad ära tunda ka kama esinemist kõrvalosas. Mine siis võta kinni, kas see on pigem hea või halb. Murelid aga tuleks minu arvates asendada kirssidega, murelitel lihtsalt ei ole piisavalt iseloomu.

Kama-juustukook murelitega

Põhi:
1 pakk Selga šokolaadiküpsiseid
0,5 dl suuri kaerahelbeid
0,5 dl kamajahu
0,5 dl suhkrut
70 g võid

Täidis:
600 g sulatatud juustu Merevaik
200 g valget šokolaadi
1 spl võid
3 muna
1 dl kamajahu
300 g mureleid või kirsse
2 tl tärklist

Purusta šokolaadiküpsised. Sulata pannil suhkur, lisa kaerahelbed ja kama, prae segades mõned minutid (jälgi, et suuri tükke ei moodustuks). Vala kaerahelbesegu küpsisepurule, sega omavahel ning lisa sulavõi. suru saadud segu küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga koogivormi. Täidise jaoks vahusta munad, lisa Merevaik, kamajahu ning koos supilusikatäie võiga sulatatud valge šokolaad. Sega ühtlaseks. Kata koogipõhi kividest puhastatud kirsside või murelitega, puista peale tärklis ning kata juustuseguga. Kata vorm fooliumiga ning küpseta 180-kraadises ahjus 30 minutit, seejärel eemalda foolium ning küpseta veel u 40 minutit. Lase jahtuda ning sõelu peale tuhksuhkrut.

Eton mess

Minge turule. Parim oleks muidugi varahommikul, aga kui te ei viitsi sellepärast varem üles tõusma hakata, siis pole ka hullu. Autoga ärge kah parem minema hakake, parkida ei ole niikuinii kuskile ja ajate ennast ilma asjata vihale. Kõndige turulettide vahel ringi, vaadake, nuusutage, kuulake. Rahulikult ja mõnuga. Lükake töömõtted oma järjekorda ootama ja unustage pooleks tunniks ära, et kõik asjad ei ole sugugi roosilised.
Ärge vihastage nende peale, kellel paistab alati järjekorras kiirem olevat kui teil. Ja ärge imestage, kui lahkute sealt viljadega, mida te üldse ei plaaninud osta, aga mis lihtsalt nägid n i i värsked ja ahvatlevad välja, või leiate oma kotist poole kilo tomatite asemel kaks.
Aga maasikaid ostke kindlasti ja tehke endale Eton mess’i, inglise desserti, mida traditsiooniliselt serveeritakse iga-aastasel Etoni ja Winchesteri kolledžite vahelisel kriketimatšil.
Selle desserdi sünni kohta käib ka üks legend, mis kas siis tõsi või mitte, väidab, et Eton mess, nagu paljud head asjad, on sündinud puhta juhuse läbi – nimelt olla üks labradori retriiver kogemata kombel istunud autosse paigutatud piknikukorvi ja seal siis sellise segadiku tekitanud.

Eton mess

Eton mess

500 g maasikaid
2 dl vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
50 g beseeküpsiseid

Vahusta koor vanillisuhkruga, lisa tükeldatud maasikad ja väiksemaks murendatud beseeküpsised. Tõsta serveerimiseks pokaalidesse ja kaunista maasikatega.

Eton mess

Kui see ei ole tõeline kulinaarne suvi, siis mis veel võiks seda olla? Aga uskuge mind – isegi poolt siintoodud kogusest ei maksa üksi ära süüa, tervest rääkimata :P.

Suitsulõhepasta

Varasuved veel enne kalendrisuve saabumist kulgevad alati grillimise tähe all. Kevadeti ei jaksa ära oodata, millal ilm nii soojaks läheb, et saaks ühe korraliku lihatüki, kanakoivad, kala või köögiviljad grillile laotada. Kui lõpuks õige aeg käes on (või mõnel juhul natuke varem), tegeleb lõhna järgi otsustades grillimisega (mõnel puhul ka pigem kärsatamise või kõrvetamisega) pool linna. Ja see kõik lõpeb sellega, et hiljemalt peale jaanipäeva kaotab igasugune grillitud kraam minu jaoks oma külgetõmbe (et augustikuus jälle lagedale ilmuda). Siis tahaks piima-köögiviljasuppi (mis kujutab endast mõne inimese jaoks kulinaarset õudusunenägu, aga minu jaoks ei ole õiget  suve ilma selle supita). Või mõnd lihtsamast lihtsamat pastarooga, mis on kerge valmistada ja kerge konsumeerida. Näiteks suitsulõhega.

Suitsulõhepasta (kahele)

1 sibul
oliiviõli
1,5 dl 10% või 35% koort
250 g värsket pastat
150 g kuumsuitsulõhet
1 dl valget veini
soola
pipart
basiilikut

Koori ja haki sibul ning kuumuta seda paksupõhjalises potis mõni minut. Vala hulka vein ja lase selle mõni minut keeda, lisa koor. Mõne minuti pärast lisa ka lõhetükid, maitsesta soola ja pipraga ning kuumuta veel natuke. Keeda pasta rohkes vees (liiter vett 100 g pasta kohta), nõruta sõelal, pane tagasi potti ja vala peale kaste. Sega läbi, tõsta taldrikutele, purusta veskist pipart peale ja kaunista basiilikulehtedega. Juurde võta jahedat valget veini ja naudi terrassil suveõhtut.