Punapeedipirukast ja Metallicast

Mis seob punapeedipirukat ja Metallicat? Tegelikult – mitte miski.😀 P e a l e käesoleva postituse. Punapeedipirukast kirjutada olen ma lubanud ja Metallicast ma lihtsalt tahan kirjutada nende Tallinna-kontserdi valguses. Et aga jätkuvalt teeselda toidublogi, tuleb need kaks asja sujuvalt ühildada.

Punapeedipirukas astuvad taas üles vanad head sõbrad peet ja sinihallitusjuust, kandes hoolt mahlase ja värvilise lõpptulemuse eest, maitses on hallitusjuustu küll tunda, aga pigem domineerib peedi magusus. Soolaga igaks juhuks koonerdasin, arvates, et juust on niigi piisavalt soolane, aga see oli viga muidugi, tulemus oli kõigi sööjate meelest igas mõttes liiga mahe ja vajanuks pisut särtsu juurde. Nii et lähtuge eelkõige sisetundest, aga maitsestamisel liiga tagasihoidlik olla ei maksa. Ma ise kaaluksin järgmisel korral isegi taina maitsestamist, köömnetega, võib-olla…jah, ma usun, et see oleks päris hea mõte. Kaaluda võiks ka tavalise keedetud peedi asemel ahjus röstitud peedi kasutamist, mis annaks tugevama maitse. Piruka kõrvale sobib hästi jääsalatist (või muust rohelisest kraamist), rukolast, kirsstomatitest ja granaatõunaseemnetest salat, kaste oliiviõlist, palsamiäädikast, soolast ja piprast.

Ametliku osa lõpp.

Maailmas on tohutult palju muusikat, mis mind õnnelikuks teeb. Aga kui ma peaksin kõikide bändide hulgast nimetama ainult ü h e, siis oleks see – raske südamega nende lemmikute pärast, kes mainimata jäävad – Metallica.  Ei saa öelda, et olen Metallica saatel üles kasvanud, ma jõudsin nende muusika juurde umbes 15 aastat tagasi, aga saatma jäänud on nad mind sellest ajast peale. Pärast pühapäevast kontserti esinesin (tõsi – vanema põlvkonna ees) väitega, et Metallica on praktiliselt klassikaline muusika, mispeale mind vaadati nagu üsnagi hullumeelset. Aga minu jaoks see nii ongi – nende muusika on sümfooniline (kui “Master of Puppets”, “Enter Sandman”, “Fade To Black”, “Harvester of Sorrow”, “Sad But True”, “The Unforgiven I”, “One”, “Seek and Destroy” ja üks minu erilisi lemmmikuid “My Friend of Misery” etc ei ole sümfoonilised teosed, siis mis seda üldse on? No kui Mahleri 9. sümfoonia välja arvata.). Mina kuulan neid eduliselt klassikalise muusikaga vaheldumisi ja nad ei sega üksteist ülepea mitte. Mõlemad on võrdsel määral (ehkki erineval moel) võimsad, eepilised ja (üllatus?) intellektuaalsed. Üks õ i g e fänn väidaks muidugi, et Metallica allakäik sai alguse mustast albumist ja pärast seda on vaid sulaselge soft ja kommerts, mina nii ei arva – varasemad plaadid on muidugi puhas kuld, aga ka must album on ikkagi täiesti geniaalne. Kui nad ka üleüldse ühtegi uut lugu enam ei teeks ja vaid vanu esitaks, siis mina oleksin kontserdil ikkagi kohal🙂 niivõrd võimsa ja kestva potentsiaaliga on see muusika minu jaoks. (Kontsert oli niisiis ka väga hea – tahtsin ma selle kõigega öelda😉.)

Mõni aeg tagasi ringles blogides meem, kus muu hulgas tuli ka nimetada muusikapala, mida omaenda matustel kuulata sooviksid. Selles kontekstis ei saa Metallicast üle ega ümber – minu matustel peab kõlama mind aastaid erineval kombel saatnud laul – “Nothing Else Matters”.

Näh, nüüd läks küll vist morbiidseks. Pöördume tagasi punapeedipiruka juurde.

Punapeedipirukas
(veidi mugandatud: Valio)

Põhi:
200 g nisujahu
150 g võid
1 munakollane
1 sl külma vett

Täidis:
500 g keedetud peeti
2 dl kohvikoort
2 muna
musta pipart
soola
150 g sinihallitusjuustu

Sega toasoe või ja jahu ühtlaseks puruks, lisa munakollane ja vesi ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele, toesta servad fooliumiga ning küpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit. Eemalda foolium. Täidise jaoks klopi munad kergelt lahti, maitsesta soola ja pipraga, lisa koor, riivitud peet ja murendatud sinihallitusjuust. Kalla segu eelküpsetatud pirukapõhjale ja küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit.

3 responses to “Punapeedipirukast ja Metallicast

  1. Väga ilus punane pirukas🙂 Ja peedi-sinihallitusjuustu kooslus on tõesti imehea. Sama koostisega muhvinid, mis ka Sinu blogis, on mul just katsetamiseks järjekorras.

  2. Metallicaga olen täpselt sama meelt:) See oli minu kolmas kontsert ja sellest muusikast ma ei väsi🙂
    Punapeedi pirukas on ka lahe ja näeb ilus välja!
    Blogi on väga ilus ja üks mu lemmikuid!!!

  3. Aitäh, Kertu ja Ave! Ja tore on leida mõttekaaslasi Metallica suhtes🙂

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s