Sidruni panna cotta mustikakastmega

Mul oli vaba nädalavahetus. T e r v e  vaba nädalavahetus. Mõistate? Laupäeval ärkasin subjektiivselt vara, kuulasin kirjanditeemad ära (mina lõpetasin gümnaasiumi aastal, mil riigieksamid olid esimest korda kavas ja targutasin lõpukirjandis teemal “Ajakirjandus ühiskonna mõjutajana”, mida mingil põhjusel hinnati maksimumpunktidega. Nüüd tahaks ohkida teemal, et oleks ikka meil omal ajal nii kenasti kirjutamist võimaldavad teemad olnud kui tänavu – aga kardetavasti tuleb siin siiski süüdistada teatava elukogemuse lisandumist.), kallasin pajatäie koorega kohvi sisse ja hakkasin puhkama 😛 (laisklema, ütleks mõni, aga teatavasti see vanaks ei ela, kes laisklema ei õpi). Ma pean ennast selleks alati moraalselt põhjalikult ette valmistama ja enesele mitu korda päevas meelde tuletama, et ma jumala pärast midagi k a s u l i k k u ei teeks :D. No ja ei teinudki, peale toalillede kastmise. Isegi oma rulluiskudega vahtisin mitu minutit tõtt ja otsustasin sellegi afääri ära jätta.
Söögitegemist ma ära ei jätnud – nõnda ma koorisin, keetsin, kloppisin, praadisin, vahustasin ja selle vaheajal jooksin fotoaparaadiga ringi. Suitsuanduril oli kõige kohta oma arvamus, nii ta siis karjus kõrva kogu selle aja, mil ma maksa praadisin.
Pühapäev möödus sama sulnilt, espetsiaalset äramärkmist vääriks vaid asjaolu, et tegin midagi sellist, mida ma enam ammu pole teinud – vaatasin filmi nimelt. Kogunisti kahte – “Pärast pulmi” (“Efter brylluppet”) ja “Itaalia keel algajatele” (“Italiensk for bigyndere”). Mõlemad olid üsna head. Ega mul iseenesest filmide vastu midagi ei olegi, Skandinaavia filmid meeldivad mulle üldiselt väga, lihtsalt viimasel ajal on filmivaatamine klassifitseeritud ajaraiskamiseks. (Õnneliku lõpuga) muinasjutud mind reeglina küll ei köida, aga “Itaalia keel algajatele” oli siiski üks armas lugu lihtsatest inimestest, p ä r i s inimestest.
Ahsoo jaa, iganädalane leivategu ka loomulikult. Mul on majapidamises uus elanik nimelt, isa kinkis, ja see oli tarvis sisse õnnistada. 🙂

Sidruni panna cotta mustikakastmega
(mugandatud: Epicurious)

1,25 dl piima
1,25 dl vahukoort
1 vanillikaun
50 g suhkrut
1,5 dl hapukoort
1 sidruni koor ja mahl
2 želatiinilehte

Kastmeks:
350 g (külmutatud) mustikaid
2 sl vahtrasiirupit või pruuni suhkrut

Pane želatiinilehed külma vette paisuma. Pane piim, vahukoor, suhkur, poolitatud vanillikaun, riivitud sidrunikoor ja -mahl potti ning kuumuta keemiseni. Eemalda pott tulelt , võta vanillikaun välja ja kraabi seemned kooresegusse. Pigista želatiinlehtedest üleliigne vesi välja ning lisa lehed potti. Lase segul pisut jahtuda ning vispelda juurde hapukoor. Jaota segu vormidesse (kui tahad panna cottat vormist välja kummutada, määri vormid kergelt toiduõliga) ning pane vähemalt 6 tunniks külmkappi.
Kastme jaoks sega 2/3 mustikatest vahtrasiirupida ning keeda madalal kuumusel, kuni marjad katki keevad ja kaste pakseneb. Sega juurde ülejäänud mustikad ja lase jahtuda. Eemalda panna cotta vormist, libistades õhukese noaga piki vormi serva (vajadusel pane vormid 30 sekundiks kuuma vette). Kummuta tarretis taldrikule ning serveeri koos mustikakastmega.

Advertisements

6 responses to “Sidruni panna cotta mustikakastmega

  1. Mustikakaste on ikka tõeliselt MUSTIKANE 😀
    PS! Kusjuures minu juurde kolis samuti selline elanik 🙂 just võtsin ahjust 😛

  2. Elanik on väga lahe! 🙂 Jätku leivale!

  3. Tõeliselt ilus. Ma kujutan ette, et panna cotta ja mustikakste on ideaalne paar. Kuidas ma ise selle peale ei tulnud? 🙂

  4. Oi, Frieda, kust Su isa selle leivaastja sai? Ma juba pikemat aega unistan sellisest..

  5. Liisi – see on selleks, et keegi ei saaks öelda, et mu häbematult kallis kastmes peaks olema rohkem mustikaid 😉
    Monika – jätku tarvis!
    Juc – sidrun ja mustikas klapivad üldse hästi, aga ma ei usu, et ma ise ka selle peale oleksin tulnud, kui poleks avastanud, et mul on sügavkülmas veel liiga palju mustikaid 😛
    Pille – isa ostis Tartu maamessilt, aga tehakse neid Avinurmes, http://www.strauss.ee/page.php?pg=2&pg2=10

  6. Pille – sealt firmast saab ilmselt posti teel ka tellida. Igatahes mina tellisin sealt pashavormi ja see toimetati ilusti Tartusse.
    Ise kasutan leivavalmistamiseks vanaema juurest pärit suurt savikaussi.
    Nüüd aga läks jutt panna cottast ja mustikatest hoopis kaugele …

Kommenteeri

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s