Monthly Archives: aprill 2010

Rabarberitiramisu

Rabarberitiramisu ehk kuidas pildistada toitu

Kes ütles, et toidupildistaja elu lihtne peab olema? Alustagem algusest (let’s start from the very beginning, a very good place to start…) ehk toidu valmis tegemisest.
1. Et poodi saadetud kodanik toorjuustu ostmata unustab, kiruge natuke ja kobige ise poodi.
2. Loopige juustukarbid korvi ja avastage kassa juures (loomulikult pärast peaaegu kogu järjekorra ära seismist), et tegemist on küüslaugumaitselise toorjuustuga. Mis halvasti, see uuesti.
3. Edasi järgige retsepti.
4. Kiruge natuke avastuse juures, et Cointreau-pudelile on keegi põhja peale teinud ja asendage (Grand Marnier’, amaretto, brändi, rummi, Vana Tallinna või mille iganes parajasti käepärast olevaga).
5. Kui roog on valmis, peske puhtaks nõud (sest kuidas ka ei üritaks, kraanikauss on neid ikka täis).
6. Kaunistage, laduge kogu pildistamisel vajaminev kupatus kandikule ja tassige rõdule.
7. Saalige veel mitu korda edasi tagasi, et tuua ära sõel kaneeli jaoks, statiiv ja veel pisut pudi-padi.
8. Sättige stseen ja kaamera paika.
9. Kiruge, kui pool garneeringut tuulega naabri jänesele lendab ja tooge uus.
10. Pildistage, kontrollige tulemust ja leidke, et kenasti on jäädvustunud kaadrist lahkuv garneering.
11. Pöörduge tagasi punkti 9 juurde.
12. Tehke veel paar võtet, roomates, põlvitades ja küünarnukki asjade transportimiseks kasutatud kandikule toetades.
13. Leppige tulemusega, tassige asjad tuppa tagasi ja toppige pesumasinasse määritud põlvedega püksid ning toorjuustune dressipluus.
14. Määrige roomamisel külma saanud selga soojendava salviga.
15. Ja nautige tiramisut! 🙂

Rabarberitiramisu
(mugandatud: “Tiramisu”)

400 g toorjuustu
2 dl vahukoort
4 sl suhkrut
100 g Lady’s Fingers küpsiseid

Immutamiseks:
2 dl kanget kohvi
2 cl Cointreau’d

Rabarberitäidis:
300 g (külmutatud) rabarberit
3 sl suhkrut
0,25 dl vett
0,5 tl kaneeli

peale puistamiseks kaneeli

Pane tükeldatud rabarber koos suhkru, kaneeli ja veega potti. Keeda tasasel tulel pehmeks. Lase jahtuda. Vahusta toorjuust suhkruga, lisa vahustatud koor. Sega kange kohv ja Cointreau. Kasta Lady’s Fingers küpsiseid ükshaaval kohvi-liköörisegusse ning lao magustoidukausside põhja. Kata rabarberisegu ja toorjuustukreemiga. Tee samamoodi ka teine kiht. Lase vähemalt paar tundi (soovitatavalt üleöö) külmkapis maitsestuda. Serveerimisel sõelu peale kaneeli.

Veel tiramisu lähemaid ja kaugemaid sugulasi: piparkoogitiramisu, ahjuõuna-tiramisu, tiramisu-juustukook. Ehk koidab kord ka päev, mil valmib see kõikse klassikalisem tiramisu (kui millestki sellisest üldse veel rääkida saab).

Brita kook kodujuustu ja vaarikatega

Täna vaadake pilte, ma rääkida ei viitsi. Ühes käes on veiniklaas, teises koogikahvel ja taustaks mängib Goran Bregovic. Paar vaba päeva on selja taga (tööpäevadel puhkamise riukalik rõõm! :)), paar veel ees, homme üks sõbralik üritus ka. Lumi on peaaegu läinud ja lumikellukesed õitsevad. Ehh, elukest, äkki tuleb niiviisi lõpuks eluvaim sisse tagasigi veel. 🙂

Brita kook kodujuustu ja vaarikatega
(allikas: “100 kooki 3”)

Põhi:
150 g võid
3 munakollast
1 muna
1 dl suhkrut
0,25 dl piima
175 g nisujahu
1 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit

Beseekate:
3 munavalget
1 dl suhkrut
75 g mandlilaaste

Täidis:
2 dl vahukoort
2 sl suhkrut
400 g kodujuustu
300 g (külmutatud) vaarikaid

Vahusta 3 munakollast ja terve muna suhkruga. Lisa piim ja sulatatud ning natuke jahutatud või. Sega jahu, küpsetuspulber ja vanillisuhkur omavahel ning lisa taina hulka. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning laota ühtlaselt laiali. Beseekatte jaoks vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks. Jaota munavalgevaht tainale ning silu noaga ühtlaseks kihiks. Puista peale mandlilaastud. Küpseta 175-kraadises ahjus 20 minutit.
Täidise jaoks püreeri kodujuust veidi peenemaks ja vahusta koor koos suhkruga. Sega vahukoor kodujuustuga. Lõika jahtunud tainaplaat pooleks ning tõsta üks pool serveerimisalusele. Kata kodujuustuseguga ning jaota sellele vaarikad. Tõsta peale teine pool.

Kakaokissell. Nostalgilis-kunstiliselt

Ja nii mõnus on rinnuli aial
magusat porgandit järada.
Las pealegi maailmal laial
seal kusagil kärada.

(Kersti Merilaas)

Mõned mälestused on tugevasti seotud just toiduga, enamasti ei ole pearollis kunagi toit üksinda, vaid ka inimesed, aeg, koht ja isegi muusika. Ainult nii sünnib terviklik elamus. Aga selle nüansi, mis eriliselt ja helgena meelde jääb, annab millegipärast just toit. Gurmeeroogadega ei ole siin midagi pistmist, need on lihtsad toidud, mõnda on isegi palju toiduks nimetada. Ent nad on erilised.

Tigudega pitsa Soomes Kärsänmäki-nimelises kohas türklaste kebabibaaris, olles teel maailma ääre peale, Nordkappi. Praetud pelmeenid hapukoorekastmega, mis näivad maailma parima toiduna, kui oled terve päeva vaid odavatest küpsistest toitunud ja midagi soolast igatsenud. Taldrikutäis ema tehtud mannaputru ohtra või ja oma korjatud metsmaasikatest toormoosiga, milla kõrval kahvatuvad absoluutselt kõik maailma hõrgutised. Röstsaiad nendel intiimsetel hommikutel, kui sõnad osutuvad üleliigseteks.  Krõbeda juustuga soe sai, mida sa haukad kohe kassa juurest lahkudes, maldamata oodata poest väljumist, sest kõht on pärast päev otsa ringi sõitmist nii tühi. Vihmas ligunemine Soontagana maalinnas ning tagasitee Pärnu, kus on süüa vaid kõiki Mendelejevi tabeli elemente sisaldavad Säästumarketi kommid ning avastusest, et need teevad keele võikalt siniseks, sõidab autojuht naeru tõttu peaaegu teelt välja (ja taustaks kõlab Arne Oidi laul “Kolumbuslik tuul”). Metsaistutustalgud seljanka, rabarberikoogi ja moonirullidega. Vanaema tehtud jõhvika-mannavaht, kui oled umbes viieaastane ja tükk aega ema luninud, et ta lubaks sul üksi vanaema poole minna. Lavaširullid ja kevad, mil meri oli põlvini, ja Tartu botaanikaaed ja Yann Tiersen ja “Sevilla habemeajaja”.

Ning toidud-joogid, mis lihtsalt on ühel või teisel põhjusel ülejäänutest tähendusrikkamad. Pannkoogid maasikatoormoosiga. Aedvilja-piimasupp. Värsked kartulid või ja tilliga. KaerakileBoeuf á la tartare. Mustika-klimbisupp. Vahuvein ja lõhesaiad.  Metsmaasika-mustikamoos. Otse peenralt üles tiritud ja tiigivees puhtaks pestud porgandid. Kaneelisaiad. Kokteil B-52. Lumepallisupp. Kesksuvised herned. Lõkkes küpsetatud kartulid. Kana-klimbisupp. Ja kakaokissell.

PS. Võite seda vabalt võtta kui katset tõestada, et kakaokissell ei pea ilmtingimata olema klaaskausis serveeritav võdisev ollus povidlo-larakaga keskel, mida me kõik oma kooliajast mäletame. 😛 (Mulle maitses see muuseas sellest hoolimata.)

Kakaokissell
(allikas: lapsepõlv :))

5 dl piima
2-3 sl suhkrut
2 sl kakaod
3 sl kartulitärklist
serveerimiseks mustasõstramoosi

Kuumuta piim keemiseni. Sega kakaopulber ja suhkur vähese kuuma piimaga ning lisa potti. Sega kartulitärklis külma veega, nirista piima hulka ning kuumuta, kuni kissell pakseneb (ära keeda). Serveeri jahtunult mustasõstra(toor)moosi ja soovi korral vahukoorega.