Ämbritort

Puhkuse alguseni on veel pisut aega, aga mõtted vaatasid juba ammu termomeetrit ning läksid jalga puhkama. Kuhugi, kus on läheduses päikesepaistes sillerdav vesi, jahe prosecco, ämbritort, muru ja ristikhein (ja ees on nurm, kus lõhnab ristikhein… :P) – mitte lakas muidugi, sest heintes magamine ainult k õ l a b romantiliselt, tegelikult ajavad heinad aevastama, torgivad ja krabisevad :P.

Ämbritort kujutab endast täiesti klassikalist biskviidi-kohupiima-vahukoore-maasika kooslust, aga natuke teistsugusel kujul, mis esiteks hiilgab originaalsusega ja teiseks on kergesti transporditav, aga maitseb täpselt nii hästi, nagu peab. Võimaluse taaskasutusega uhkustada saate veel kauba peale – sest mida muud nende grill-liha ämbritega ikka peale hakata :D.

Ämbritort
(allikas: Toidutare)

Biskviit:
4 muna
125 g suhkrut
60 g nisujahu
60 g kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
500 g kohupiima
3 dl vahukoort
75 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Maasikamoos:
500 g maasikaid
70 g suhkrut

Biskviidi jaoks vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks, sõelu juurde omavahel segatud kuivained, sega ettevaatlikult ühtlaseks tainaks, vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, aja noaga laiali ning küpseta 200-kraadises ahjus 7-10 minutit. Jahtunud biskviidist lõika 1,8-2-liitrise plastämbri suurused kettad.

Täidise jaoks sega kohupiim suhkru ja vanillisuhkruga ning lisa vahustatud koor. Maasikatest ja suhkrust (kogust varieeri vastavalt magusa-eelistusele) valmista maasikatoormoos. Tõsta ämbrisse kihiti biskviidikettad, kohupiimakreem ja toormoos (värskeid või külmutatud mustikaid võib samuti lisada). Lase vähemalt paar tundi, soovitatavalt aga järgmise päevani külmkapis maitsestuda.

Advertisements

8 responses to “Ämbritort

  1. See on nii armas ja lihtne! Olen mõelnud ise ka seda teha, aga ma pole aru saanud kuidas nii kõrgest tordist ilusaid tükke saab lõigata. Või tuleks süüa lusikaga otse ämbrist?
    Kaunid pildid! 🙂

  2. Ahjaa, mul tekkis üks küsimus veel. Kas kartulijahu saaks asendada kartulitärklise ja jahu seguga? Kui jah, siis mis see vahekord võiks umbes olla? Suured tänud!
    Ootame puhkust! 🙂

  3. eks ta ikka selline piknikutort on, nii et siin ei ole jah tükiviisi serveerimisega mõtet jännata, ikka lusikas ämbrisse ja igaühele kuhi taldrikusse.
    Aga miks sa tahad veel tärklise ja jahu segu kasutada, kui siin on niigi mõlemat võrdselt 60 g? Kartulijahu=kartulitärklis 😉

  4. Tänud! Ma mõtlesin, et kartulijahu on midagi peent 😉
    Iga päev ikka õpib juurde!

  5. Ämbritort, kausitort, pokaalitort.. küpsistega, biskviidiga, röstitud helvestega…+ erinevad vahud/kreemid + šokolaad + hunnik marju või siis talvel moosi…mmmmm igal ajal hää- ka peenemas seltskonnas 🙂

  6. Sõnulseletamatu suvetunne – maasikad ja heinamaa ristikutest sametine. Nii lihtne ja samas kättesaamatu. Kui puudub mõni lüli.Nägin neid võrratuid pilte facebookis, loodan, et teenitud juustukorv on saabunud. Ise hakkasin just pilti laadima viimasel hetkel, kui telefonikõne kaotas ajataju. Ja sinna see fortuuna valik läkski.:(
    Kuidas siis reaalselt ämbritoidu maiustamisega oli?Looduses lihtsalt ja reegliteta!?Ja minu meelest ka need ämbrid on geniaalse korduskasutusega. Siit arendan edasi mõtet, asi see mõni suvine kasukas või kihiline lahe suvesalat ämbrisse heegeldada…:)

  7. Looduses lihtsalt ja reegliteta ikka – ei mingit peenutsemist. Ristikheinavaip on keset südasuve kõige etem laudlina :). Mõni (siin nimetamata) lüli puudus sellestki idüllist, aga eks igatsus ole ka ilus tunne ;).

  8. Suvi. Helge. Mõnus.

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s