Napoleoni kook

Millal me kaotasime julguse?

Väike õnn on mulle vähe, aga suure ees on hirm. (Linda Ruud)

Lapsena me ju julgesime. Öelda oma mõtteid välja, kartmata näida naeruväärsena. Unistada suurelt, ilma et hääl meie peas meid selle kõige võimatuses veenaks. Võtta, ilma südametunnistuse dikteeritud kohustuseta ilmtingimata sama palju vastu anda.

Ka kooli(de) lõpetamise järel olime veel lootust tulvil. Teadsime kõigest natuke. Julgesime teha süütuid spontaanseid lollusi ja väikesi siiraid hullumeelsusi. Lubasime endal eksida, ebaõnnestunud katsetused kõrvale heita ja järgmised käsile võtta.

Miks me siis ühel hetkel kartma hakkasime?

Viskasime oma unistused kõrvale kui lapsikud lollused. Kui meie sisemisele, pooleldi veel teadvustamatagi soovile mõnikord ootamatult vastu tuldi, nõnda et meil tarvitsenuks tegelikult vaid üks samm teha, tõmbusime teo kombel karpi, sulgesime silmad ja kõrvad ning kinnitasime endale:

võimatu!

Aeg-ajalt öövaikuses püüab südame hääl meile midagi öelda, aga me lausume talle, et ta jääks vait ja laseks meil magada, sest me peame lõppude lõpuks vara ärkama ja tööle minema ja meie elus, tänan väga, ei ole vaja midagi muuta, me oleme täiskasvanud inimesed, meil on kohustused ning me ei hakka ometi mingit tühja tuult taga ajama. Ja mida teised arvavad! Kuni lõpuks hakkame ka ise seda uskuma. Aga p ä r i s e l t ennast petta meil ju ei õnnestu.

Meie lähedased ei tee asja lihtsamaks. Nad tahavad meile parimat, üritavad meid pettumuste ja haiget saamise eest kaitsta. Aga nemadki on inimesed, kes ühel hetkel oma elus julguse kaotasid.

Igapäevastes asjades võime isegi väga vinged tegijad olla, aga suurtes küsimustes otsustame sageli pea liiva alla peita. Võib-olla hirmus, et suurema suunamuutusega peame äkki oma varasematele valikutele vajutama rasvase pitseri VALE

Napoleoni kook
(allikas: perenaine.ee)

Tainas:
250 g võid
250 g hapukoort
300 g jahu

Kreem:
1 l piima
300 g suhkrut
4 sl jahu
4 muna
200 g võid
1 tl vanillisuhkrut
2 sl brändit

200 g hapukamat moosi

Sulata või, sega hulka hapukoor ja sool. Lisa jahu ning sõtku taignaks. Pane taigen 30 minutiks külmikusse tahenema. Jaga taigen 6 võrdseks osaks. Rulli iga osa õhukeseks ristkülikuks ning küpseta neid ahjuplaadil 220 kraadi juures 7-8 minutit, kuni nad on kuldpruunid. Üks tainaplaat küpseta pruunimaks, see läheb purustatuna koogi peale.

Valmista vanillikreem. Selleks vala kastrulisse 800 ml piima, lisa suhkur ja tükeldatud või ning kuumuta segu keemiseni, aeg-ajalt segades. Sega omavahel vispliga 200 ml piima, munad, jahu ja vanillisuhkur. Vala segu keeva piima sisse. Kuumuta madalal tulel samaaegselt vispliga edasi segades, kuni kreem pakseneb. Lõpuks lisa hulka brändi. Lase kreemil jahtuda.
Pane iga taignaplaadi peale kiht vanillikreemi ning keskele ühe kreemikihi peale ka moosikiht. Pruuniks küpsetatud tainaplaat purusta näppude vahel ning puista kõige pealmise kreemikihi peale kaunistuseks. Lase koogil üle öö jahedas seista.

*See kook ei ole muidugi päris autentne Napoleoni kook, aga võin kinnitada – maitseb täiesti autentselt!

4 responses to “Napoleoni kook

  1. Väga hästi tänasesse päeva sobiv mõttearendus, mis on üleni tõde… Jääb üle vaid iseendale ja kõigile teistele soovida jõulisi tahteavaldusi uuteks algusteks🙂

  2. napoleoni proovin kindlasti järele!

  3. Just eile mõtlesin, et ammu pole teinud. Imetlen alati kuidas küll nii ilusaid pilte teed, suurepärane.

  4. Pingback: Piparkoogi-napooleonikook | Toidutegu

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s