Tort isamaale 2011

Sinine ja must ja valge

Juba mitmendat aastat toimub Nami-nami isamaaliste tortide võistlus. Antagu mulle andeks, et ma nii alustan – mis meelel, see keelel, – aga sel aastal oleks äärepealt osalemata jäänud. Sest ma olen liiga kaua aega iseenda, oluliste inimeste ja tervise arvelt võlgu võtnud ning nüüd tuleb kogu see krediit intressidega tagasi maksta. Inventuuri käigus muutus ilmselgeks, et mõnest asjast enam asja ei saagi ja ei jää muud üle, kui killud prügikasti visata ja eluga edasi minna. Nõnda et isamaalise tordiga tegelemine tundus ausalt öeldes mõnevõrra naeruväärsena. Õnneks või kahjuks on inimesi, kes pidasid vajalikuks mind tagant torkida ;). Olgu nad siinkohal tänatud! Ja eriti olgu tänatud Lena, kes oskab õigel hetkel õigeid küsimusi esitada 🙂 – enne idee ilmale tulekut hakkasin ma rääkima kaheksakandadest, sest ühtegi muud vähegi konstruktiivset mõttepoega mu peas ei liikunud. Lena küsis, kas tort tuleb kindakujuline ja seepeale läks pirn põlema – tõepoolest, miks ta e i võiks kindakujuline olla. Tänatud olgu ka Thredahlia, idee eest värvida martsipani söetablettidega ja Aniitram, kes saavutas sinise värvi jahvatatud rukkililledega. Martsipani “kudumise” õpetuse leiab siit. Muster on inspireeritud raamatust “Eesti kindakirjad”. Ning kui parajasti pole vabariigi aastapäev, siis võib torti loomulikult teha ilma võikreemi ja martsipanikatteta :).

Seega – lõpp hea, kõik hea. Martsipani nikerdades kuulasin Gruusia poppi ja umbes 17 korda Tõnu Kõrvitsa kitarrikontserti ning tundsin üle pika aja seda ebamäärast positiivsustunnet, et ehk läheb kõik lõpuks ikkagi hästi.

Karamell-leiva ja mustikatega kohupiimatort “Kirikindad”

Põhi:
250 g tumedat rukkileiba
50 g suhkrut

Täidis:
2 dl vahukoort
250 g kohupiima
100 g mustikaid
75 g suhkrut
5 želatiinilehte

Kate:
400 g martsipani
50 g võid
90 g tuhksuhkrut
1 sl konjakit

Riivi leib, sega suhkruga ja karamellista kuival pannil. Lase jahtuda, vala neljakandilisse lahtikäivasse koogivormi ning suru ühtlaseks põhjaks. Täidise jaoks sega kohupiim suhkruga, lisa (külmutatud) mustikad ning eelnevalt külmas vees paisutatud ja tilga kuuma veega lahustatud želatiinilehed. Lisa vahustatud koor, sega ühtlaseks ning vala vormi leivapõhjale. Lase vähemalt 5 tundi külmas tarduda. Katte jaoks jäta 200 g martsipani värvimata, 150 g tooni uhmris peenestatud söetablettidega mustaks ja 50 g jahvatatud rukkililledega siniseks, võikreemiks vahusta pehme või tuhksuhkruga, maitsesta sortsu konjakiga ja vahusta uuesti ühtlaseks. Lõika koogist kindakuju, aseta serveerimisalusele, kata õhukese kihi võikreemiga. Vormi martsipanist mustri järgi kate ja tõsta koogile. Järelejäänud martsipanist vormi lõngakerad.

57 responses to “Tort isamaale 2011

  1. uhked, vääga uhked… neid ei raatsiks küll ää süüa vaid paneks kätte ja läheks linnapääle patseerima 😀

    Meeldib

  2. Appi kui vinge, tõesti supper kujundus ja välimus! Mõnele inimesele on seda nutti ikka antud 😀
    Edu!

    Meeldib

  3. Ma olen ka täitsa pahviks ikka löödud 🙂 Aitäh, et end kokku võtsid ja tordiga lagedale tuled. Nagu Sa ise ütlesid, kaua Sa ikka kaks aastat vana tordiga ajakirjanduses muudkui esined 😀

    Imeilus!

    Meeldib

  4. täiesti uskumatult fantastiline

    Meeldib

  5. Väga kaunis kook! Tahaks väga läbilõiget ka näha. Ega Sul sellest pilte pole?

    Vaatan, et oled ka selle martsipani “kudumise” õpetuse leidnud, mis meiegi oma blogis reklaamisime 🙂 Kas oli raske teha või lihtsalt aeganõudev?

    Meeldib

  6. Jeerum, milline töö! Imeline!!!

    Meeldib

  7. Väga-väga ilus töö! Kindlasti vähemalt sama maitsev samuti 😛

    Meeldib

  8. Avaldan kiitust! Rohkem sõnu ei oskagi teha, sest see lööb tõesti pahviks 🙂

    Meeldib

  9. Sa oled hull!!! Seda ainult heas mõttes:). Kaheksakand on õnnemärk, nii et hoian juba praegu pöidlaid pihus.

    Meeldib

  10. No küll see võis olla ikka nikerdamine, aga tulemus loomulikult imeline!!!

    Meeldib

  11. Väga uhke töö Frieda! Seda süüa küll ei raatsiks 🙂

    Meeldib

  12. Väga väga vinge näputöö!

    Meeldib

  13. Fantastilised labakud (kiidavad ka teised, keda kaema kutsusin)! Nagu näha, on mitu lõngakera järele jäänud, neist tuleks põlvikud kududa. 🙂 Ja kui nüüd veel nikerdustega esmaabikapikeste tegemise selgeks saaks, siis võiks lausa koondise Uku liikmeks astuda. 😛
    P.S. Palun mulle pöial lutsutamiseks kõrvale panna. 😉

    Meeldib

  14. Issver.. milline töö! Tõeliselt vägev tort, ma seda ära süüa küll ei raatsiks 🙂

    Meeldib

  15. Fantastika -andekas ja isamaaline! Maitsvat Eesti Vabariigi 93ndat Aastapäeva!

    Meeldib

  16. Uskumatult lahe!!!

    Meeldib

  17. PuhvisKukk

    Vaga vaga ilus, toesti fantastika.

    Meeldib

  18. See tort lööb lihtsalt pahviks! Milline tort ja milline esitlus. Hoian pöialt!

    Meeldib

  19. See on lihtsalt liiga ilus, et süüa 🙂
    Tõeliselt tore tort!
    Ja ilmselt väärikaim kasutus söetablettidele üldse 🙂

    Meeldib

  20. Kunstiteos!

    Meeldib

  21. Pihlamari

    Imetlusväärne!!!

    Meeldib

  22. Väga, väga uhke tort!

    Meeldib

  23. Liiga ilus, et tõsi olla:) Samavõrra meeldis mulle retseptile eelnenud jutt.

    Meeldib

  24. Issand issand issand, ma muudkui ahmin õhku ja korrutan “Täitsa lõpp! Täitsa lõpp!” Ausaltöeldes ma alguses vaatasin, et oi kui ilusad kindad on kootud, aga millal see tort siis tuleb :). Miljon punkti Sulle! 🙂

    Meeldib

  25. Lihtsalt fantastiline!

    Meeldib

  26. ma kujutan ette, et tordi sisu võib ka megamaitsev olla. Pole sugugi traditsiooniline biskviit ja kohupiim vaid hoopis riivleib ja nustikakreem
    Andekas oled! Tubli!

    Meeldib

  27. Püha müristus, kui kaunis see kõik on! Uskumatu! Või siiski mitte- kogu Su blogi on vägev! Aitähh, et olemas oled!

    Meeldib

  28. Lihtsalt superlahe! Ei olegi nagu sõnu, suur nikerdamine oli see kindlasti.

    Meeldib

  29. Täiesti super!

    Meeldib

  30. uskumatu! kas tõesti on selliseid asju võimalik teha!!!? kummardus tegijale !

    Meeldib

  31. linda ots

    :lausa uskumatu !! Oled kuntsnik !! Pani kohe õhku ahmima ,kui võrratult ilus töö!!

    Meeldib

  32. Ohh, imeline! Minagi pidasin kindaid algul päris kinnasteks.

    Meeldib

  33. Väga, väga andekas, tõesti super!

    Meeldib

  34. ma muidugi vaatasin esimese hooga, et see tordi alus on Sul ka joonistet martsipan, ja mõtlesin kohe jõkke minna;) aga ikka väga vinge! ja veel kui terapeutiline!!;)

    Meeldib

  35. Täiesti keeletuks võtab, kui kaunis tort! Tekib tahtmine arvuti ees austusest püsti tõusta. Midagi nii geniaalset ei ole ammu näinud. Suurepärane!

    Meeldib

  36. Fantastiline ja loodan, et ka väga maitsev. Ehkki sellist “kunstiteost” ei raatsiks lõhkuda 🙂

    Meeldib

  37. Frieda, see hull, teeb kõigile sügava tänukummarduse 🙂 Aitäh!
    Eva – martsipani “kudumine” ei olnud sugugi keeruline, ainult aega ja kannatust nõudev. Tordi läbilõikest saab aimu siit: https://toidutegu.files.wordpress.com/2011/02/5477029940_c142e89980_z.jpg
    Lenka – ma ei saa kindlat töökohta vastu võtta, sest ma olen väga andekas. Mind võidakse edutada, see tähendaks uut närvipinget, suurt koormust, uneta öid 😀

    Meeldib

  38. Tulin lõpuks nami-namist kohapeale kaema ja tasus ära – ka lugu tordi juurde oli väga kaasahaarav (või liigutav või ilus või mis see sõna ongi…). Tort on muidugi imeline, hea meel vaadata!

    Meeldib

  39. uskumatu!!! mõnele on kohe loovust antud! olin ka seda “kudumisõpetust” varem näinud.. aga et kindatort teha…njaa…

    Meeldib

  40. Väga lahe!

    Meeldib

  41. Tänud Mari-Liisile, kes seda imetegu omal intelligentsel moel ka facebookis jagas/kommenteeris. Tänan, et Te oma annet ainult tudengitele ja lähematele sõpradele ei jaga. Lugesin hetkega vähemalt poole arhiivist, olen lummatud kuidas kõik mulle armsad asjad- kunst (nii toidus, muusikas kui luules), inimlikkus, üliilus eesti keele kasutus, huumor jne, jne ülinauditva koosluse moodustavad.

    Meeldib

  42. it’s a winner! 🙂

    Meeldib

  43. Imeline !
    Ma olen järjest enam ja enam sellesse blogisse kiindunud nii ideede kui ka korrektsuse tõttu !
    Edu, palju ideid ja õnnestumisi ka edaspidiseks !

    Meeldib

  44. Ma olen sõnatu!
    Võrratu tort!

    Meeldib

  45. Väga kaunis! 🙂 Ja sini-must-valge kiri sobib nii ilusti kokku. Hea, et mu rukkilille-sinisest millegi nii ilusa jaoks kasu on 😀

    Meeldib

  46. Ma võin kinnitada, et kook oli sama maitsev kui välja näeb ja nii vormilt kui sisult rahvuslik. 🙂 Et mitte sini-must-valgest temaatikast välja langeda, nautisime kirikinnast musta kohviga – mmm.

    Meeldib

  47. Ehk siis ‘sama maitsev kui hea välja näeb’. 😉

    Meeldib

  48. Must kohv polnud nüüd küll otseselt tingitud rahvusmõttest, vaid pigem võõrustaja laiskusest – tilkagi piima polnud majas ja naabrinaiselt laenama minna ei viitsinud 😉

    Meeldib

  49. Tõeline kunstiteos.Toredaid mõtteid ka edaspidiseks!

    Meeldib

  50. Parim saavutus ja hoian sulle pöialt, kuna tegu on tõeliselt eestipärase tordiga. Kõik on olemas, et öelda isamaaline 🙂

    Meeldib

  51. Südamlikud õnnesoovid peapreemia puhul! Ordeni saad, aga esialgu veel šokolaadist. 🙂

    Meeldib

  52. Nami-Nami soovib ka väärikale võitjale õnne 🙂 Saadki nüüd uue tordiretseptiga esineda edaspidi 😉

    Auhinnapakis siis Meira kinkepakk, Maria Laidoneri kokaraamat, õhtusöök kahele restoranis MEKK. Nami-Nami põll on Sul ju ometi olemas?

    Meeldib

  53. Mina tänan 🙂
    Lenka – orden maitses kohvi kõrvale suurepäraselt 😉
    Pille – tegelikult mul ei ole põlle… ma arvasingi, et ma olen viimane nami-namikas, kellel seda ei ole 😛

    Meeldib

  54. Pingback: Toidutegu-3 ja rummikoogid « Toidutegu

  55. Pingback: Tort isamaale 2012 ehk “Servitie, servitie, kallis Kalevite poega!” | Toidutegu

  56. Pingback: Tort isamaale 2019 | Toidutegu

  57. Pingback: Tort isamaale 2012 ehk “Servitie, servitie, kallis Kalevite poega!” | Toidutegu

Leave a reply to Ülle Tühista vastus