Trühvlitort

Ma ei tea, kas kunagi on võimalik, et ma ü l d s e saan midagi rahulikult teha!😀

Eelmisele laupäevale oli prouadega planeeritud ekskursioon idaosariikidesse, puhkus, piknik ja spaakülastus – sanatoorium noh, teadagi, meie oleme täiesti terved naised ja tahame kõike seda saada! Kõik oli kenasti kokku lepitud, koju jäävad mehed-lapsed instrueeritud. Ja siis avastasin mina, et pühapäeval on emadepäev. Mitte et see iseendast mulle üllatusena oleks tulnud, aga ma olin kõik see aeg olnud siiras teadmises, et see on 15. mail.

Mu ema oli juba mitu aega rääkinud, kuidas tahaks ühte korralikku vana kooli torti, võikreemiroosidega ning kui minu võimuses on valmis teha midagi sellist, mis inimestele rõõmu teeb, siis ei ole ma mitte kade.

Nüüd jäi siis ainult välja mõelda, m i l l a l ja mismoodi seda torti üldse aega teha on. Et ma ka selles väga kindel polnud, millal ma reedel koju jõuan, siis sai sõna ‘ettevalmistused’ täiesti uue tähenduse. Juba neljapäeval sai köögilaud ja külmkapp erinevaid anumaid täis, siin kausis 200 grammi võid võikreemiks, seal 300 grammi jahu piknikule kaasavõetavateks muffiniteks ja nii edasi.

Laupäeva varahommikul asus meie nelik Toila poole teele, esimene avastus sihtpunkti lähistele jõudes oli asjaolu, et seal puud veel sugugi lehes ei olnud (tõsi, osa neist polnud lehes seetõttu, et tegemist oli okaspuudega :P) ja meri oli alles suisa jääs. Piknik Oru pargis möödus kõrgendatud meeleolus ning spaast väljusime õhtu hakul sootuks uute inimestena. Aitüma sõbrad, oli kosutav päev!

Aga lõunaosariikides ootas hulk toorainet trühvlitordiks realiseerimist. Tuleb tunnistada, et ega võikreem minus erilist erutust ei ärata ning tordi valmistamise ajal hakkas isegi minus, kes ma reeglina kookide kalorsuse pärast oma pead ei vaeva, sugenema kahtlus, et ilmsesti oleks tervislikum valmistoode hommikul maale toimetada jalgratta seljas.

Põhimõtteliselt oli tort ise lapsemäng, kulminatsioon – ikka need võikreemiroosid – pidi alles järgnema. Aga selle aja peale hakkas tunda andma, et selja taga on juba 16-tunnine päev, seal hulgas neli tundi hobuse roolimist, pisut traavimist Oru pargi treppidel ja kolm tundi basseinides-saunades-mullivannides, nii et soov asjaga ühele poole saada muutus juba võrdlemisi tungivaks. Heeringas Veenuse õlal! Punapeeti võikreemi toonimiseks riivisin parmesaniriiviga, käsi juhtus vääratama ikka kõige kallima kraamiga e matchatopsiga, lisaks kallasin kolmandiku tuhksuhkrust otsejoones kraanikaussi. Ja lõppude lõpuks oli köögis nii soe, et lilled ei tahtnud hästi vormis püsida.

Nõnda siis sündis, et kes juhtus õigel hetkel mööduma, võis kuulda avatud aknast kevadöhe kanduvat Bruce Springsteeni häält ja mõningaid minu huulilt pärinevaid ebatsensuurseid väljendeid, kui ma lillenaela koos peaaegu valmis roosiga näppude vahelt põrandale pudistasin. Ometi oli mul endal selleks ajaks juba peaaegu hüsteeriliselt lõbus ja kell 23.30 vaatasin uhkusega oma kätetööd ning tõdesin, et ehk ei saagi keegi aru, et see oli mul üleüldse esimene kord võikreemist kaunistusi teha.

Maale sõitsin siiski autoga, evides võrdlemisi originaalset vabandust kiiruse ületamise kohta – et kreemiroosid hakkavad muidu sulama.😉

Muusika: Bruce Springsteen “Brilliant Disguise”

Trühvlitort
(allikas: Tegemisi-toimetusi, L. Remmelgas “Suur küpsetamisraamat”)

Biskviit:
4 muna
150 g suhkrut
60 g jahu
60 g kartulitärklist
1 tl küpsetuspulbrit

immutamiseks veega segatud konjakit

Võikreem:
200 g võid
100 g kondenspiima
100 g tuhksuhkrut
2 sl kakaopulbrit
1 tl vanillisuhkrut
2 sl konjakit

Trühvlipuru:
2 sl kakaopulbrit
65 g tuhksuhkrut
vett

Kaunistusteks:
100 g võid
50 g kondenspiima
50 g tuhksuhkrut
toonimiseks punapeedimahla ja matchapulbrit

Biskviit valmista eelmisel päeval. Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks (8-10 minutit), sõelu peale omavahel segatud kuivaineid ning sega õrnalt segamini. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 26 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ning küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit.
Võikreemi ained (peaksid kõik olema toatemperatuuril) vahusta mikseriga või hõõru puulusikaga ühtlaseks kreemiks. Trühvlipuru jaoks sega tuhksuhkur ja kakaopulber, lisa veidi vett (esialgu paar supilusikatäit) ning hõõru ühtlaseks sõmeraks puruks.
Lõika biskviit kolmeks kettaks, aseta esimene serveerimisalusele, niisuta veega segatud konjakiga ning kata kolmandiku võikreemiga. Toimi samamoodi ka teise ja kolmanda kettaga. Kata tort pealt ja külgedelt korralikult võikreemiga ning seejärel trühvlipuruga. Kaunista võikreemist lilledega.

14 responses to “Trühvlitort

  1. Mina vaatasin esimest pilti ja enne kui lugema hakkasin, olin veendunud, et võikreemiroosid valmivad kindlasti iga nädal- väga osavalt teostatud. Imekaunis!

  2. Mari-Liis

    Ohh, imeilus!

  3. Väga ilus tulemus!!! Rooside pritsimiseks on Sul spetsiaalne pritsiotsik või leiutasid midagi kodustest vahenditest?

  4. Väga kaunis tort ja roosid on väga-väga ilusad, täitsa nagu päris!

  5. See pole lihtsalt võimalik et selliseid roose võikreemist saab….EI OLE!
    Imeilus….!!!
    Lõhnab tõelise kunstiteose järele,mille meistrikäsi loonud hoole ja armastusega.Õied suured ja tihedad,roosad kroonlehed tihedalt ehtsa roosi järgi seatud..ja millised lehed …lausa voogavad üle koogiservade romantiliselt alla.Super!!!
    Meie nimekatel koogiäridel oleks oma pritsidega plätserdajatele hädasti tarvis selliseid meistreid,kes õpetaks odava keemiakreemi ja totakate nonparellide kõrvale ka midagi tõeliselt hinnalist looma.Sellise koogi eest võiks üsna suure summa maksta kui vaid neid kusagilt saada oleks….maitset kahjuks kommenteerida ei saa,aga usun et see väärib veel teist nii palju kiidusõnu kui kaunistus…
    Aitäh Sulle Sille!

    Y.

  6. Tänan, tänan!🙂
    Silja – kasutasin väikest pritskotti ja metallist otsikuid (kroonlehe ja lehe). Lillenael oli ka, aga ilma selleta saab ilmselt hakkama.

  7. Pingback: Sefiiritort | Toidutegu

  8. Väga hästi tehtud kaunistus!

  9. Aitäh, Eva!

  10. Uskumatu, kui õnnelikuks selle retsepti järgi tehtu mind tegi ja seda ei põhjustanud mitte retseptis kasutatud alkohol vaid siiras rõõm maitsest😀 Ole Sa tänatud!
    Olen pikemat aega seda retsepti kiibitsenud ja hoogu võtnud ning laupäeva õhtul, kui tordi lahti lõikasin ja esimese ampsu võtsin juba kahetsesin, et nn proovikoogi niii väikese tegin (pool retseptis antud kogusest).
    No kaunistused jäid sinu omadele alla, ent kuna see kook sai esikoha minu lemmikute seas, siis küll harjutamine meistriks teeb!
    Häid mõtteid ja maitseid!

  11. Aitäh, Tuule! Rõõm on kuulda, et trühvlitort nõnda positiivseid emotsioone tekitas🙂

  12. Tegin selle tordi oma isale isadepäevaks ja nii nii hea sai:D Tordipõhjasid niisutasin igaks juhuks piimaga, sest peres päris palju lapsi, aga maitse sellest kehvemaks ei muutunud. Tänud retsepti eest!

  13. Väga ilus tort! Minu meelest on kõige keerulisem biskviidi lõikamine. Millega seda teha. Nuga on mul täpselt koogi laiune ja sellega ei saa hakkama. On sul mõni hea nõu anda? Tänud.

  14. Ma ise lõikan tavaliselt noaga, aga edukalt saab lõigata niidiga – paned niidi piisavalt tugevalt tordipõhja ümber, hoiad ühe käega otsest kinni, teisega tordipõhja paigal ja hakkad (alguses ettevaatlikult) tõmbama.
    Ja biskviit võiks olla eelmisel päeval küpsetatud, siis on kergem lõigata.

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s