Reede õhtul viskasin autosse seljakoti ühe raamatu, poolelioleva Haapsalu salli, mp3-mängija, sulepea ja kaustikuga, fotoaparaadi, kolm objektiivi ja statiivi, pudeli siidrit, ning lahkusin linnast.
Üksi.
Mõtted oli mõeldud maha jääma, aga poolel teel avastasin nad visalt mu kannul püsimas.
Vajutasin gaasi.
Maale jõudes panin sauna küdema. Hiljem istusin saunatrepil ja kuulasin, kuidas kaks kägu üritasid sünkroonis kukkuda, aga ebaõnnestunult, sest üks jäi teisest kogu aeg pool takti maha. Enne magama minekut lõbustasin ennast fotoaparaadi abil aialaternate tuledest südamete joonistamisega.
Lugesin raamatut. Vaatasin maailma. Jalutasin külavaheteed, sääsed ümber tantsimas ja kaugemal võsas ööbik laksutamas, vaatasin veidi nukralt lageraielanki ühe oma lemmikpaiga asemel, mõtlesin elu järele ning otsisin keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid. Võib-olla leidsingi.
Muusika: Katia Guerreiro “As Rosas/Promessa”
Rabarberi-maasikakoogid halvaaga (16 tk)
(allikas: perenaine.ee)
500 g pärmilehttainast
150 g maasikaid
300 g rabarberit
100 g halvaad
Lõika lahtirullitud tainast nelinurksed tükid ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.Tee igale tainatükile 1 cm kauguselt igast servast terava noaga sisselõige (aga ära lõika tainast põhjani läbi), see aitab kaasa äärte kerkimisele. Kata tainatükid riivitud halvaaga, lao peale viilutatud rabarber, kata mõne maasikaviiluga ning puista peale veel halvaad. Küpseta 200-kraadises ahjus u.15 minutit.
Mul kohe kade meel et sul on “maakoht” kuhu minna nonda….
Kurb lugu selle metsaga – oleks pidanud end sinna külge aheldama. 😉 Aga jah, ega sealt viimasel ajal vist muud kasu (mari, seen) ei saanudki, tuli see puidus välja võtta.
Nii mõnus suvine pildiülevaade. Kohe kutsub loodusesse:)
Pole küll au sind isiklikult tunda, aga sul näib olevat väga kaunis ja originaalne maailmanägemine. Loodetavasti su lähedased ikka mõistavad seda hinnata 🙂
Ah jaa – retsepti kohta ka küsimus, et kas halvaas ikka halvaaseemned ka on? 😉 (#Maxima)
Lenka – nu jah, mustikate ja seentega oli viimasel ajal niru küll, koht rohkem sentimentaalse väärtusega…
Halvaaseemnete kohta ei oska öelda, tegemist on minule tundmatu taimega 😀
Muinasjutuline.
Pildid ja teks ja olu.