Bubert ja kingitus lugejatele

Kellele ei meeldiks kingitused. Ma mõtlen siin päris kingitusi, südamest mõelduid ja südamega tehtuid, mitte neid ah-saaks-kaelast-ära-tüüpi viimase hetke oste, mille kõige koledamad ja kurvemad esindajad on kaubanduskeskustes virnades seisvad valmis kinkepakid. Seda teist tüüpi ma ise ei harrasta, nii et seda ei maksa isiklikult võtta, kui ma sünnipäevaks või jõuludeks üldse kingitust ei tee. Ei olnud järelikult õiget t u n n e t. See-eest võin ma vabalt midagi valmis teha ja kinkida täiesti suvalisel ajal ilma nähtava põhjuseta, just siis, just selle asja, just sellele inimesele. Purgi moosi. Kõrvarõngad. CD-plaadi. Villased sokid. Seebi. Salli. Ja nii edasi. Jättes siinkohal üldse rääkimata sellest, et kõige kallimad kingitused ei ole asjad. Kõige kallim kingitus on aeg. Ja elamused. Ja muidugi kõik, mille saab üheskoos ära süüa ja/või juua, on eriti tore.

Kingitust teha on isegi natuke veel parem kui saada. Kõigile blogi lugejatele ma kooki pakkuda siiski ei saa, aga nimelt nüüd tekkis ikkagi tahtmine anda üle üks jõulueelne kingitus. Tänuks läbi astumise ja kaasa elamise eest.

Nädala pärast saab üks blogi lugeja endale minu enese kujundatud Toidutegu 2012. aasta köögikalendri, mis on üsna unikaalne väljaanne, sest seda on üldse olemas ainult 5 eksemplari ;).

Enamikul blogi lugejatest ei ole minu jaoks nime ega nägu. Mind te kõik pisut tunnete, mina teid enamasti mitte, seepärast palun kingisoovijail selle postituse kommentaarides veidi paljastada, kes te olete, kirjutada, miks te siin olete ja muidugi võib kirja panna muidki väljendamist vajavaid mõtteid toidust, elust ja inimestest.  Loen hea meelega. Ja veel – kuna toidublogindus on valdavalt üsnagi feminiinne, siis huvitab mind veel, kas siin mõni meeslugeja ka käib ja seda tunnistada söandab :).

See oli nüüd pearoog. Modernsel kujul. Desserdiks aga pakun igihaljast klassikat talupiimast ja õnnelikest munadest :).

Bubert

0,75 l piima
0,75 dl mannat
4 muna
4 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Kuumuta piim keemiseni, nõrista sisse manna ja keeda pehmeks. Vahusta munakollased suhkruga, sega vähese keeva pudruga ning kalla siis potti. Kuumuta segades, kuni segu pakseneb, ära lase keema. Vahusta munavalged tugevaks vahuks, tõsta pott tulelt, sega munavalged ülejäänud seguga ning kuumuta veel hetkeks läbi. Serveeri jahtunult kisselliga.

Advertisements

16 responses to “Bubert ja kingitus lugejatele

  1. Väga huvitav! Mina olen eestlanna (statistiliselt siis 29a, 2 last, abielus :)), kes elab Egiptuses ja sattusin siia blogisse suvel kui wordpressis mingi postitus top-i tõusis. Kuna tegelesin parajasti Araabia kokaraamatu kokkupanemisega ja blogis olid väga ilusad toidupildid, jäin ka seda blogi jälgima. Paljud asjad on küll sellised, mida ma Egiptuses läbi teha ei saa, aga meenutavad lapsepõlve. Ehk et ma olen siis nagu mõtteline katsetaja 🙂 Lisaks piltidele meeldivad mulle selle blogi puhul ka tekstid, mis muudavad postitused hoopis teistsuguseks, veidi enam stiililt justkui kirjanduslikuks. Egiptuses valmistatakse kõik värskest toorainest ja mina, kes ma varem ainult pigem ehk kooke küpsetasin, pidin siia elama tulles tõsise kokakooli läbi tegema, aga nüüd kokkan üsna hea meelega iga päev. Igal juhul jõudu ja püsivust ikka blogi edasi teha! Ma arvan, et tänases Eestis on ise söögitegemise oskuse propageerimine väga oluline.

  2. Mina olen tavaline pereema,elu on kiire ja tavaõhtutel ruttad koju tegema tavalisi igapäevaseid toite ,mis on pähe-kätte kulunud,mis on kiired ja kodused,loodan ,et maitsvad.Samas eriti pärast pikka tööperioodi,kui pole enam tükk aega olnud aega ja energiat oma pere jaoks ja saabub üks vaba päev,tahaks oma lähedasi nagu premeerida või hellitada ja siis otsin siit mõne huvitava,teistmoodi retsepti,mida on aega teha kiirustamata ja nautides(sest kui poleks kogu aeg nii kiire,teeksin hoopis mitmekesisemalt ja põnevamalt süüa),samas pole see lihtsalt kuiv raamaturetsept vaid kellegi(antud juhul siis Sinu)poolt juba äraproovitud ja kommentaaridega antud.Tore ja kasulik blogi,soovin aga jõudu ja inspiratsiooni!

  3. Minagi tavaline eesti naine ,kes hetkel kodune . Sinu blogi leidsin ilmselt mõned aastad tagasi ,kui enda blogi alustamiseks netis kolades teistelt inspiratsiooni ja huvitavaid retsepte vaatasin. Minu blogi on küll valdavalt magusa sisuga ,kuid ilusate piltide pärast saab ka teistes blogides soolaseid retsepte uuritud ja mõni isegi järgi proovitud. Sinu imepärased kookide ideed ja kuulsad kirikindad on minu lemmikud ja see luksuslik sokolaadikook oli minu sünnipäevahitt.
    Edaspidiseks ainult jõudu ja vastupidamist ja blogile ka jätku.

  4. Minagi olen eesti naine, ka hetkel kodune, väikesest Eestimaa külakesest. Olen siin lugemas ja pilte nautimas käinud vist paar aastat, mõnedki retseptid on järgi proovitud, aitäh! Mulle meeldib, kuidas Sa kirjutad ja enamasti ka muusika, mida kuulad, kõik see kokku toob mind siia tagasi….. Hindan samuti ühist aega oma lähedastega, olgu see toidulauas, teatris või metsas….
    Edu ja indu kõigis tegemistes!

  5. Kui päris aus olla, siis avastasin Sinu blogi alles paar kuud tagasi, varem olin seda Internetis puhtjuhuslikult silmanud. Pean ära mainima, et ma ei ole elusees peale keeksi ja pitsa ja pelmeenide ise midagi valmistanud. Seega võib öelda, et ma olen rohkem kui võhik toidumaailmas. Aasta tagasi õppisin ära pelmeenide praadimise, sealjuures pidin kiljudes 4 korda pliidi juurest minema põgenema, sest need ju pritsisid pannil! Ja nüüd (trummipõrin) tahan minna sügisest kokaks õppima. Jah, minus keeb rohkemat kui tahtmine, see on tõeliselt sügav huvi. Ja sinu blogi on ainus, mida IGA jumala kord sirvin, kui postitad midagi uut või kui tahan peale pelmeenide midagi uut proovida 🙂 Ma ei ole ainult kokandushuviline, kes tegelikkuses ei oska süüa (veel!!) teha, vaid kuulun ka fotograafiamaailma, ratsasporti, muusikasse ning eelkõige pere sekka, kelle jaoks võiks mul iga kell rohkem aega olla 🙂

  6. Sattusin siia oma õe suunamisel. Mu õde on kookide spetsialist ja tema vaimustusest isamaalise kindakoogi ajel jõudis Sinu blogi mu vaatevälja. Ise olen toiduhuviline Shveitsis. Sellel aastal alustasin ise oma toidublogiga Lime or Lemon? Olen veendunud, et ise tehtud toit on maitsvam ja parem kui poe valmistoit ega võta tingimata palju aega. Püüan seda tõekspidamist populariseerida. Samuti painvad mind aeg ajalt küsimused toidumaailmast a` la mis vahet on laimil ja sidrunil erinevates keeltes, kas bio on parem kui mitte-bio, kust tuleb mingi toidu nimi erinevates keeltes, jne. Siit meeldib lugeda mõtisklusi toidust, elust, toiduteost ja vaadata ilusaid pilte. Loomingulisust kookidesse ja toredaid toidulugusid edaspidiseks!

  7. Mind toob siia blogisse see mõnus tekst, mis enne toituretsepti alati mõnusalt kirjutatud. Korra olen isegi vana postitust otsinud (päris pikka aega :D) kuna ma mäletasin, et siin nägin koristamise ja igavuse seost ühes lauses. (Mul jälle pole see lause muidugi meeles.)
    Ise olen naine, 2 last, natuke käin tööl, natuke teen kodus torte ja naine, kelle blogi magab kevadest saadik 🙂
    Jään edaspidi ka sinu toredaid postitusi ootama ja lugema 😉

  8. Kõige parem siin bloogis (millalgi kuskilt leidsin ja järjehoidjas ta nüüd on) on see, et kaasaelatava teksti (peaaegu nigu õnnepalul) ja pildiga tuleb tihtipeale ka muusikasoovitus. Viimasel ajal käin siin põhiliselt seda roosidega sefiiritordi pilti vaatamas (mingi koogifänn ma vist tegelikult pole ja mu perekond peab reeglina sööma maka-rooni ja pel-meeni. No ikka häid asju saavad ka vahel, aga pideva pelmeenihariduse taustal ei oska paljud seda vbl vääriliselt hinnata.)
    Piret 35,
    filo-loog (võõr)

  9. Mind sa ju natuke ikka tead 😉 ja siin olen just seepärast, et siin on tore kolada… ainult tühja kõhuga on ohtlik, ahvatlevad pildid võivad arvutile saatuslikuks saada 😀

    Oled tubli!

    P.S see kalender tundub ka igavaesti vahva olema!! 😉

  10. Sattusin sellele imetoredale lehele internetist mingi koogi retsepti otsides (no enam ei mäleta, milllist täpselt) ja tundin ennast nagu oleksin sattunud võlumaale. Ennäe, kui ilusad pildid ja toredad lookesed iga retsepti juures. Ja kui palju koogiretsepte – ükski soolase toidu valmistamine ei too minu hinge mõnusat elevust, aga kookide puhul on seda oi kui palju ja see blogi on olnud suureks inspiratsiooniks. Nüüd olen juba sage külastaja ja ja heade retseptide otsija ning katsetaja. Suur aitäh tegijale!

  11. Linnapreili

    Kunagi ammu-ammu (mul pole aimugi) millal juhuslikult juhtusin mingit retsepti otsides Sinu blogi lugema. Sellest ajast saati on favourite alla seatud ning kui aega ja võimalusi siis viskan pilgu peale – ega ometi midagit uut. Kuna loominguliselt läheneja siis ma naudin sissejuhatust ja seonduvaid emotsioone mitte niiväga teksti “võta 200gr võid ja sega suhkruga”. Ja vahel lihtsalt mõni postitus annab mõtteainet ja tulemuseks hoopis erinev tulemus. Mõni annab vihje, et kasuta seda või toda toorainet. Mõni postitus toob meelde – oi, ma olen ka seda niimoodi teinud. Vahel on tunne, et kui ma elaks Tartus ja juhuslikult blogikirjutajat näeks siis mainiks – järsku proovid hoopis seda või toda retsepti 😉 Kuidagi armas ja kodune on kogu teema minu jaoks 😉

  12. Thanks for the recipe and a reminder about this lovely desert! I remember eating bubert from my childhood…. Btw, love you blog! Thanks to google translate, I can follow it and pick up cool ideas 🙂 Keep up the good work! Regards from Riga 🙂

  13. Tere Sille! Sinu blogi on üks esimesi, mida regulaarselt jälgima hakkasin ja seda suure huviga tänaseni. Huvitavad retseptid, kaunid fotod ja loomulikult emotsionaalne sissejuhatus igale postitusele. Jõudu-jaksu ning kaunist aasta lõppu! Liisi

  14. Aitäh kõigile, kes kaasa rääkisid ja endast jälje jätsid! Rõõm oli teie kommentaare lugeda. Loosi tahtel saab kalendri endale Eevi.

  15. Aitäh, aitäh, aitäh! Rõõm ja üllatus minupoolne.
    Kauneid jõule kõigile!

  16. Mina sattusin siia suvel mingi kokkamisteemalise otsingu kaudu. Elan Inglismaal juba paris mitu aastat ja aeg-ajalt kain kokaraamat.ee’s mingeid eesti asju meelde tuletamas. Olen suur soogi ja koogi-fann ja hindan motestatud ja kiirustamata tegevust igas eluvaldkonnas, soomine ei ole ju lihtsalt diisli tankimine ja koik muugi – kust toiduaineid ostad, mis sa soogitegemise ajal motled, missuguses meeleolus kokkad, serveerid ja sood – on ylioluline! Toidust hakkasin huvituma kui eksperimenteerisin taimetoitlusega (eksperiment kestab siiani, 7 aastat hiljem). See lihtsalt sobis mulle nii hasti – aga pohiline, pani mind autopiloodilt maha tulema ja asju uutmoodi vaatama. Toitevaartus, tervislikkus, erinevate kultuuride koogid, kuidas lihata toitu huvitavaks ja maitsvaks teha, MIDA yldsegi syya kui liha ei soo… fantastiline avastusretk. Blogi autori lyhilugusid naudin vaga, samuti kvaliteetset fotograafiat. Tartu, rabad ja muud teemad tekitavad armsat nostalgiat. Mulle meeldivad hingega asjad ja tegemised! Ja see blogi on yks hingega paik. Toredaid pyhi! Kui tunnet ei ole, naudi kiirustamata olemist ja tegemist….

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s