Monthly Archives: jaanuar 2012

Sidrunikeeks

Ma olen üldiselt igasuguste ülivõrdeliste seisukohavõttude ja hinnangutega ettevaatlik (miks see nii on, nõuaks muidugi pikemat arutelu, veidi teemaga haakuva üle olen kord arutlenud). Aga siinpuhul tundub mulle, et vähemalt antud hetkel (taganemistee, eks ole ;)) võib juuresolevat küpsetist kõige paremaks keeksiks nimetada küll, sest see on nõnda mõnus ja mahlane. Ehtne sidrun.

Retseptiga varustas mind hea sõber ja kaasvõitleja Anu, algupärand võib aga nähtavasti olla Ida Savilt (võrdne keeks), mina suurendasin sidrunikogust (järgmine katsetus on plaanis apelsiniga). Aastavahetuse bakhanaali käigus täiendasime keeksi vahukoore ja vaarikatega, aga tegelikult maitseb see väga hästi ka ilma igasuguste lisanditeta. Ilmselgelt üks nendest juhtumitest, kus lihtne on hea ja vähe koostisosi annab parima lõpptulemuse. Tainasse võib soovi korral lisada rosinaid või kookoshelbeid või šokolaaditükke etc ja valmis keeksi katta glasuuriga.

Lõpetuseks aga ei saa ma jätta laiema avalikkusega jagamata üht hästi toredat soovi, mis mulle esmaspäeval Hiina kalendri uue aasta alguse puhul saadeti. Mõni ikka oskab :).

Head ja nunnut draakonit sulle, sellist, keda võiks põues pidada ja näiteks oleks abiks suitsu või küünla või gaasipliidi süütamisel!

Siis umbes sellist? Aitäh! 🙂

Sidrunikeeks

200 g võid
200 g suhkrut
200 g jahu
5 muna
1 sidruni mahl ja riivitud koor

Vahusta või suhkruga, lisa ükshaaval munakollased, sidrunimahl ja riivitud koor ning sõelutud jahu. Vahusta munavalged ning lisa tainale (parema segunemise ja õhulisema lõpptulemuse huvides lisa esmalt kolmandik vahust ning sega ühtlaseks, seejärel lisa ettevaatlikult segades ülejäänud vaht). Pane tainas võitatud ja jahuga üle puistatud keeksivormi ning küpseta 180-kraadises ahjus u 50 minutit (katsu küpsust tikuga). Lase keeksil veerand tundi vormis seista, kummuta siis restile, kata vormiga ja lase lõplikult jahtuda. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut.

Sibula-peekonipirukas

Mittekaubanduslikke teadaandeid.

Sest kaubanduseks seda ei saa nimetada, kui põhimõtteliselt millegi müümisest huvitatud ei olda. Ma ei räägi siin suurtest kettidest, öf koors, ma räägin väikestest poodidest, milles omanik (vähemalt osa ajast) ise leti taga seisab.

Viimasel ajal vihastavad mind üldse ainult väga vähesed asjad (need selle-eest põhjalikult :P), aga ei suutnud ma siiski päriselt vihastamast hoiduda, kui järjekordne poodnik mulle osavõtmatult teatas, et ei, neil praegu ei ole seda, tulemas ka ei ole, ei telli ka. Mis tähendab, ei telli, kui te teisi sama kaubamärgi asju ometi müüte?! Küsige siis ettemaksu, kui te arvate, et ma niisama ajaviiteks mingeid asju lunimas käin ja hiljem neid välja ostma ei tule!

Ühes nüüdseks oma eksistentsi lõpetanud (üllatus-üllatus!) poes öeldi mulle: ei meil ei ole seda, meilt on küll palju küsitud, aga meil ei ole. Sellise avalduse peale kaotasin kõnevõime sootuks ning alles mõne aja pärast suutsin kraaksatada, et äkki siis telliksite. Seepeale näidati mulle kuskil teises maakonnas asuva hulgifirma tootenimekirja ja soovitati sinna helistada, et äkki nad müüvad eraisikutele ka. Sealjuures olin ma loomulikult ainus klient poes. Hommikupoole oli ilmselt vaiksem olnud.

Ma teen siis puust ja punaselt. Kui te tellite soovitud kauba, siis on võrdlemisi suur tõenäosus, et tellitud kaubale järele tulles  ostan ma veel midagi. Kui te ei telli, siis hangin ma oma kauba kuskilt mujalt niikuinii ja eksisteerib võrdlemisi suur tõenäosus, et ma ei tule teie poodi enam ka seda ostma, mis teil puhtjuhuslikult olemas on.

(Tigedalt pomisedes paremale ära.)

(Aga loomulikult on olemas ka selliseid poode, kus alati lahkelt tellimisvõimalust pakutakse :))

Sibula-peekonipirukas

Tainas:
100 g täisteranisujahu
100 g nisujahu
100 g võid
150 g kohupiima
1-2 sl külma vett
soola

Täidis:
250 g suitsupeekonit
6 sibulat
100 g musti oliive
2 muna
2 dl piima
soola, musta pipart

Taina jaoks haki külm või jahuga ühtlaseks puruks, sega juurde kohupiim ja nii palju külma vett, et saad ühtlase taina (mugavam on seda kõike teha köögikombainiga). Vajuta tainas kettaks, mässi toidukilesse ja pane vähemalt tunniks ajaks külmkappi.
Täidise jaoks lõika peekon ribadeks, prae pannil kõrbedaks ja tõsta kõrvale. Viiluta sibulad ja hauta peekonirasvas pehmeks. Sega juurde peekon ja poolitatud oliivid.
Rulli tains kettaks ning kata võitatud 26 cm läbimõõduga vormi põhi ja küljed. Toesta servad fooliumiga, torka kahvliga põhja mõned augud ning küpseta 210-kraadises ahjus 10 minutit. Jaota eelküpsetatud põhjale sibulatäidis, klopi munad ja piim segamini, maitsesta soola ja pipraga ning vala täidisele. Küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit.

Pohla-hurmaakook

Vahepealsel ajal:

– rookisin lund :@.

– võitlesin kahtlusega, et vastupidiselt aasta tagasi väidetule ei ole silmaga nähtava, meetriga mõõdetava ja käega katsutava taga üldse mitte miskit märkimisväärset. Esimene raund lõppes kahtluse võiduga. Aga s e e ei tähenda muidugi  veel midagi.

 – küpsetasin jõuludest järele jäänud tainast piparkooke ja üritasin sealjuures Sibeliuse laule kuulates postuumset jõulumeeleolu tekitada. Võib-olla oli muusikavalik vale, aga jõulumeeleolu ei tulnud. Seevastu tuli hoopiski tahtmine rododendronite õitsemise ajal Riiga minna.

 – evisin ühte vaba päeva ja vajalikust veidi vähem elutervet egoismi.

 – leidsin, et olen hiljutistest söömaorgiatest peaaegu toibunud, mille tulemusel hakkasid mu mõtted jälle mõnevõrra häirivalt toidu ümber ringlema. Isegi koogiisu (mille puudumine tekitas vahepeal kaaskodanikes teatava mure mu tervisliku seisukorra pärast) hakkab tagasi tulema  – nagu juuresolevalt pildilt näha.

 – avastasin, et plaani on ilmselgelt liiga palju võetud. Tõmbasin kolmandiku julmalt maha. Teiste vigadest ma enamasti ei õpi, enda omadest ükskord õppisin küll. Hingamisruum ja hingetõmbeaeg on sellest ajast peale pühad ja puutumatud.

 – tundsin vähemalt kolm korda, et ma olen kaotanud võime ennast (eesti keeles!) arusaadavalt väljendada. Naiss.

Muusika: Jean Sibelius “Var det en dröm?” (esitajaks sobib kõikse paremini Jorma Hynninen)

Pohla-hurmaakook
(allikas: Oma Maitse, detsember 2011)

Tainas:
150 g võid
2 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
180 g nisujahu
80 g mandlijahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
pisut soola
1 munakollane
2-3 sl külma vett

Täidis:
3 munakollast
1 muna
50 g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
1 suur hurmaa
2 dl vahukoort

Kate:
300 g pohli
1-2 hurmaad
1 dl želeesuhkrut
2 dl vett

Haki külm või suhkru, vanillsuhkru, jahu, mandlijah, küpsetuspulbri ja soolaga ühtlaseks puruks, lisa munakollane ja külm vesi ning sega ühtlaseks tainaks. Vormi tainas palliks ja hoia tund aega külmikus. Vooderda tainaga 26 cm läbimõõduga ümmarguse või kandilise pirukavormi põhi ja küljed, toesta ääred fooliumiga, torka kahvliga põhja mõned aeugud ning küpseta 210-kraadises ahjus 10-12 minutit.

Täidise jaoks koori ja püreesta hurmaa, klopi munad suhkrutega lahti, lisa hurmaapüree ja rõõsk koor (vahustamata). Vala täidis põhjale ning küpseta 180-kraadises ahjus 30 minutit. Lase jahtuda ning kata külmutatud pohlade ja hurmaalõikudega. Lahusta želeesuhkur kuumas vees ning tõsta lusikaga marjadele. Lase külmikus tarretuda.

Läätse-bataadisupp

What I’ve felt, what I’ve known
never shined through in what I’ve shown.

Metallica “The Unforgiven”

Kevadeootus on ametlikult alanud. Nagu igal aastal jaanuarikuus. Leidsin täiesti juhuslikult oma telefonist eelmisel kevadel Raadi pargis tehtud (kriitikat mittekannatava kvaliteediga) salvestuse, kus konnad ja ööbikud üksteisest üle laulda üritavad. Niuks.

Aga talv pole ju õigupoolest veel päriselt tulnudki… Soe supp on igatahes asjakohane.

Läätse-bataadisupp (neljale)
(allikas: Scandi Foodie)

oliiviõli
1 sibul
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,5 tl kurkumit e kollajuurt
250 g punaseid läätsi
1 keskmine bataat
1,2 l köögiviljapuljongit
soola
musta pipart
(sojakastet)

Kuumuta potipõhjas õli, kuumuta selles hakitud sibulat, vürtsköömneid ja kurkumat mõni minut. Lisa puljong, läätsed, kooritud ja kuubikuteks lõigatud bataat ning keeda tasasel kuumusel umbes 30 minutit, kuni bataat on pehme. Maitsesta soola, musta pipra ja soovi korral sojakastmega ning püreesta ühtlaseks.

Jõhvika-kookosetrühvlid

Hing sees.

Sai natuke puhatud ja rohkem mängitud (lolli sealhulgas). Peaaegu oleks mõisa ostnud ;). Või vähemalt talu. (Jorh on meil ju väljaõppind põllumees!)

Põhimõtteliselt märkasin veel vana aasta sees, et olen vist ikkagi ämbrisse astunud. Millekski on see raudselt hea. Ent mis me rääkisime naljaks pööramisest – olgu see pang tsinkplekist või roostevabast terasest – uude aastasesse ei sobinud, ämber jalas, ometi sisse lennata, sellepärast tuli see kasutusele võtta (šampanja jahutusnõuna ;)) ja teha nägu, et meil on siin kõik jumalast normaalses korras.

Mitte et see šampanja, mida me jõime uusaastaööl kell kolm tuhandete tähtede all (on this night of a thousand stars, öelnuks Tim Rice), oleks tegelikult mingit jahutamist vajanud. Jõhvika-kookosetrühvlid sobinuksid sinna juurde muidugi suurepäraselt. Kui ma poleks neid linna külmkappi unustanud – aga et see nimelt nii juhtus, siis tuli leppida mullaga (99% kakaosisaldusega šokolaad, mis minu arusaamist mööda väga hea oli, aga kõigi teiste poolt emakeseks maaks ristitud sai).

See kõik näeb nüüd siin kuidagi hirmus talvine välja, aga sellest ei pea mitte järeldama, et mind oleks tabanud talveigatsus. Eip, riskides üleüldise pahameelega, tunnistan üles, et ma olen siiamaani täitsa rahul olnud. Olles loomu poolest poeet, pole millegi või kellegi igatsemine mulle küll kaugeltki võõras, aga t a l v e, pardon, ei igatse ma mitte. Vaadake pildi pealt!

Muusika: Doug Ashdown “Winter in America”

Jõhvika-kookosetrühvlid (~20 tk)

100 g kuivatatud jõhvikaid
4 cl heledat rummi
200 g kookosmassi (Odense)
100 g valget šokolaadi
50 g kookoshelbeid

Pane jõhvikad (veidi jäta kaunistuseks – haki peeneks ning sega kookoshelvestega) tunnikeseks rummi sisse likku (alkohol ei ole muidugi üldse kohustuslik) ning nõruta seejärel köögipaberil. Võta iga trühvli jaoks 1-2 jõhvikat, mätsi nende ümber kookosmass ja veereta peopesas palliks. Sulata valge šokolaad veevannil, kasta trühvlid šokolaadisse ning veereta seejärel kookoshelveste ja hakitud jõhvikate segus. Tõsta kommivormidesse või küpsetuspaberile tahkuma.