Krõbedad kartulid

See on nüüd jälle ilmselgelt üks ülistuslaul lihtsatele asjadele (ja vahetevahel näib tõtt-öelda, et tegemist on pelgalt illusiooni loomisega). Ühel heal päeval tundus juba hommikul ärgates, et peaks… khm… tööd tegema (puhkamisest lolliks läinud, ütleks mõni). Üldiselt on muidugi üldteada, et kui tekib tahtmine tööd teha, siis on mõistlik oodata, äkki läheb üle. Mina aga kobisin, kohvikruus kaasas, arvuti taha ja töötasin kolm tublit tundi (pühapäev oli, muide). Nagu sellest veel vähe oleks olnud, soovitas sisemine hääl järgmiseks kööki koristama hakata. Koristama?! Mina ja lihtsalt heast peast koristama? Ei-ei, te vist ajate mind kellegagi segamini.

Noh ja lõpuks hakkasingi. Väidetavalt on olemas inimesi, kellele koristada meeldib, aga minu jaoks on see ilma kahtlemata üks hirmsamaid piinamismeetodeid.

Edasi ei jäänud ma enam ootama, kuni kupjast sisehääl käsib mul minna autot pesema või midagi muud k a s u l i k k u tegema. Panin hoopistükkis kartulid keema. Poole protsessi pealt tuli mõte nendega veidi veel edasi toimetada. Sarnast ideed olen kuskil näinud, aga pead ei või ma anda, et see justnimelt nii oli. Maitseained, nagu ikka, on vabalt varieeritavad.

Söömisele tuleb pühenduda täie tõsidusega, sellepärast ma reeglina söömise ajal muude asjadega ei tegele. Sel korral tegin erandi. Krõbedad kartulid, naturaalne siider ja “Kolmanda planeedi saladus” harmoneerusid suurepäraselt. 🙂 I eto nazõvajetsa tortik?!

Muusika: George Michael “A Different Corner”

Krõbedad kartulid

1 kg väikesi värskeid kartuleid
oliiviõli
meresoola
(rosmariini või tüümiani)
4-5 küüslauguküünt

serveerimiseks meresoolahelbeid

Keeda koorega kartulid soolaga maitsestatud vees pehmeks. Pane kartulid ahjupannile ning vajuta iga kartul kahvliga kergelt katki. Sega kartulid õliga läbi, maitsesta meresoolaga, soovi korral lisa rosmariini või tüümiani. Pane juurde ka koorimata küüslauguküüned. Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni kartulid on kuldsed ja krõbedad. Tõsta kartulid kaussi, pigista koortest sinna juurde ka röstitud küüslauk, sega läbi, puista peale meresoolahelbeid, soovi korral ka musta pipart ning serveeri kohe.

Kirsi-kohupiimakook

Suvel on kirjutamine keeruline. Mitte sellepärast, et puuduks aines, vaid sellepärast, et lihtsatest asjadest kirjutamine ei olegi nii lihtne.

Autoga ringi sõites taban end ikka ja jälle tõdemuselt, kui ilus on Eesti suvi ja kuidas elu järjekordse paradoksina ei õnnestu seda enesesse talletada aina rohkem ja rohkem ringi rabeledes ning aina enam ja enam kogeda püüdes, vaid kõige eredamate hetkede juures hoopistükkis peatudes.

Nautides hommikusi turulkäike, mil võiks lettide vahele tiirutama ning vaatama ja nuusutama jäädagi.

Nautides mittemidagitegemise õndsaid õhtuid saunaterrassil, kui metsa tagant tõuseb sookurgede hüüu saatel naeratav poolkuu, klaasidesse on valatud selle suve jahe jook vinho verde ja kellelgi pole enam mitte midagi öelda, sest kogu seltskond on üksmeelselt ametis värskemast värskema ja lihtsamast lihtsama roaga –  või ning tilli seltsis grillitud haugiga.

Ja nautides praegust hetke, mil ma rõdul kirjutan –  õhtupäike selga soojendamas, mu kõrval laual lõhnab basiilik, lavendel õitseb ning tomatid ja paprikad pottides on ootamatult lopsakaks sirgunud – ja lihtne on olla.

Sellepärast ongi sellest keeruline kirjutada.

Muusika: Jan Garbarek “Red Wind”

*

Erika tordipulbrist kirsi-kohupiimakook on küllap paljudele tuttav. Retsepti algupära on mulle teadmata, olen selle endale mitmeid aastaid tagasi poolloetamatu käekirjaga kuskilt üles kritseldanud.

Tervitused aga siinkohal Piretile! Loodetavasti õnnestub ikka edaspidigi nautida ka Sinu versiooni sellest koogist. 🙂

Kirsi-kohupiimakook

Tainas:
1 pakk Erika tordipulbrit
150 g võid

Täidis:
400 g kohupiima
2 muna
100 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
300 g kivideta kirsse

Näpi või ja tordipulber ühtlaseks puruks. Täidise jaoks sega kohupiim, munad, suhkur ja vanilisuhkur ning lisa kividest puhastatud kirsid (sobivad ka nõrutatud kompotikirsid või külmutatud kirsid). Puista 2/3 purust küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja. Vala peale kohupiimasegu ning kata ülejäänud puruga. Küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit. Lase enne serveerimist täielikult jahtuda.

Oliiviõlileib tšilli ja päikesekuivatatud tomatiga

Üritus iseenda varjust ette jõuda lõpeb alati käpuli käimisega. Sellepärast tuleb tegeleda ainult sellega, mis vähemalt mingil moel inspireerib (toiduga… näiteks ;)). Meilid jätta üldse lugemata. Ja vastata ainult nendele telefonikõnedele, mis tõotavad lisaks muule sisaldada kutset minna veini jooma. Ja vaadata ringi ja leida, et nüüd on vist suvi.

Liiga palju ülearust kippus viimasel ajal mõtteis keerlema, nii et isegi see kõige tähtsam – toit, noh! – kippus ära ununema. Ühel kenal õhtul viskasin siis jalad seinale (rõdutool oli tegelikult) ja lugesin oma lapsepõlve raamatut, dr. Dolittle’i lugusid Hugh Loftingi sulest, kus üks tegelastest on siga Gab-Gab, suur toidunautleja. Ja vaat siis tuligi jälle meelde, kuivõrd tore tegevus on ikkagi söömine :). Pool kuningriiki marineeritud räimede eest! Kaalusin täitsa tõsimeeli, kas jõuaks enne sulgemist Prismasse – see on kella 23ni lahti ja seal on räimefileesid. Arvasin, et ei jõua. Ja tegin nisuleiba hoopiski.

Muusika: Edith Piaf “Non, je ne regrette rien”

Oliiviõlileib tšilli ja päikesekuivatatud tomatiga (4 väikest pätsi)
(inspiratsioon: Tessa Kiros)

30 g pärmi
0,5 l käesooja vett
6 sl oliiviõli
2 tl suhkrut
600 g nisujahu
200 g täisterajahu
2 tl soola
o,5 tl tšillihelbeid
100 g päikesekuivatatud tomateid õlis

Murenda pärm kaussi, lisa vesi, oliiviõli ja suhkur. Sega läbi ja jäta 10 minutiks seisma, kuni segu hakkab kergelt mullitama.
Lisa jahu, sool ja tšillihelbed, sega kätega tainaks. sõtku, kuni tainas muutub elastseks ning hakkab käte ja kausi küljest lahti lööma. Kata kauss rätikuga ning lase soojas kohas poolteist tundi kerkida.
Kerkinud tainas kummuta jahuga üle puistatud lauale, suru õhk välja ning sõtku tainasse õlist nõrutatud ja tükeldatud tomatid. Vormi jahuste kätega neli väikest pätsi, tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning lase rätiku all pool tundi kerkida.
Küpseta 220-kraadises ahjus 20-25 minutit.