Apelsini-beseekorvikesed ja lugu ebamõistlikest otsustest

Kui maailma valitseks mõistus, ei toimuks siin üldse midagi. (Autor teadmata.)

Võite mind uskuda – ma tean mõistusega elamisest võrdlemisi palju.

Ent kolm kuud tagasi tegin ma midagi niisugust, mida mõistlikud inimesed ei tee – lahkusin töölt, omal soovil ja ilma et mul oleks olnud uut kohta ootamas. Asjaolusid, mis selleni viisid, ei hakka ma siin lahkama, aga ilmselt piisab, kui öelda, et hoolimata oma veendumusest selle õig(eaeg)suses ja vajalikkuses, oli see ilmselgelt üks raskemaid otsuseid mu elus ja otsustamise periood üks väga üksildane aeg. Sedasorti sündmustel kipub pealegi olema samas stiilis saatebänd ning nii näis mingil hetkel, et kõik lihtsalt laguneb koost.

Esialgsest plaanist võtta kuuks ajaks aeg täiesti maha ja isegi mitte mõelda töö otsimisele, ei tulnud midagi välja – nädal pärast lahkumist laekunud pakkumise peale oleksid mõistlikud inimesed tõenäoliselt reageerinud, sest kuigi muud tingimused mulle sootuks ei sobinud, ületas palk senise kolmandiku võrra. Aga minu sisemus tõstis otsekohe mässu ja nii sündis ebaratsionaalne otsus number kaks.

Pikapeale hakkasid lähedased mõistma andma, et ma peaksin õigupoolest olema palju suuremas mures, kui ma olin, olles ju ometigi (peaaegu) ilma tööta ning mõnevõrra segadusse aetuna, mõnevõrra aga isegi lõbustatuna, asusin osa võtma konkurssidest. Iga vestlusega kasvas mu hämming üha suuremaks. Kas te tõesti loodate kuulda, kuidast ma juba lasteaiast peale olen unistanud just sellest töökohast? Ei ole, ja teie teate seda sama hästi kui mina. Taoliste muinasjuttude rääkimine tähendaks minu jaoks vestluskaaslase alahindamist, ja ma olen võrdlemisi kindel, et stampküsimustele vastuseid konstrueerides ei suutnud ma oma vaimustuse puudumist päriselt varjata.

Ühel hetkel hakkas see (vaimustuse puudumine nimelt) mind ikkagi murelikuks tegema. Ma teadsin väga hästi, mida ma ei taha, aga sellest teadmisest ei piisanud hoopiski mitte. Kuni ühel ööl lakke vahtides sain aru, et ma ei peagi midagi tahtma ainuüksi sel põhjusel, et see on lõpmata mõistlik. Nüüdseks tean ma juba ka seda, mida ma päriselt tahan. Nagu sedagi, et vabalt võib juhtuda, et ma ei pruugi seda üldse kunagi saavutadagi. Aga vähemalt ma tean. Ja see on niikuinii veel kindlaks tegemata, kas unistused üldse peavadki täituma või piisab nende olemasolust.

Kaks aga öeldakse kolmandata mitte jäävat ning ebamõistlik otsus number kolm oli veel tegemata. Nii lihtsaks ja selgeks ja minu jaoks üheseltmõistetavaks asjad ei settinudki, nagu ma lootsin. Lõpuks tuli ikkagi valida. Ja ma valisin. Talitades sealjuures puhtalt sisetunde järgi.

Vaevalt, et ma sel suvel üldse ühtegi mõistlikku otsust tegin, sest peale kolme nimetatu oli muudki. Nõnda, et kõigele (mida oli palju) lisaks võin seda nimetada ebamõistlike otsuste suveks. Aga hinnangute andmiseks pole tegelikult veel sugugi õige hetk. Sama hästi võib aja edenedes selguda, et kõik need otsused olid hoopistükkis väga mõistlikud.

Muusika: U2 “If God Will Send His Angels”

Apelsini-beseekorvikesed (8 tk)

Korvikesed:
100 g võid
1 sl suhkrut
1 munakollane
100 g jahu

Täidis:
2 apelsini mahl
1 apelsini riivitud koor
100 g suhkrut
3 munakollast
2 sl maisitärklist

Besee:
4 munavalget
100 g suhkrut

Korvikeste jaoks vahusta toasoe või suhkruga, lisa munakollane ja sega ühtlaseks. Seejärel lisa jahu ning suru käte vahel ühtlaseks tainaks. Suru tainas vormidesse ning pane vormid pooleks tunniks külmkappi.
Täidise jaoks sega suhkur, munakollased, apelsinimahl ja -koor, kuumuta keemiseni, lisa külma veega segatud maisitärklis ning kuumuta, kuni segu pakseneb. Beseekatte jaoks vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks.
Tõsta vormid külmast 200-kraadisesse ahju ning küpseta 10 minutit. Jaota apelsinikissell vormidesse ning tõsta lusikaga või pritsi kondiitripritsiga munavalgevaht peale. Küpseta 180-kraadises ahjus veel 15 minutit, kuni vaht hakkab pruunikaks muutuma. Serveeri jahtunult.

Advertisements

9 responses to “Apelsini-beseekorvikesed ja lugu ebamõistlikest otsustest

  1. Kadestan sind! Harjumuspärase hülgamine nõuab suurt julgust. Ja see, et sa tead, mida hing ihaldab, on samuti kiiduväärt. Ahvatlevast bezeekorvikesest ma parem ei räägigi 🙂

  2. Müts maha! Ma ei usu, et sa oma otsuseid ülepeakaela tegid, nii et ju siis pidi su jaoks piisav põhjus olema ja sel juhul pole ju selles midagi ebamõistlikku.

  3. Põhjused olid, julgust ei olnud 🙂 – aga mõnikord tuleb hüpata hirmust hoolimata ja loota, et elu seab turvavõrgu alla.

  4. Ups, milline LUGU:) Elagu mittemõistlikud otsused ja jaksu edasiseks!

  5. Oh kui tuttav tuli see lugu ette! 🙂 Olin samasuguses seisus u 2 a tagasi. Kui siis aga lõppude lõpuks (võiks isegi öelda pärast aastatepikkust rahutust ja otsustamatust) see otsus tehtud sai ja ka tühjusesse astusin, hakkasid asjad hoopis õigemat rada pidi liikuma. Moraal: usalda oma sisetunnet! Tuleb unistada ja anda aega. Ja kui sa midagi väga tahad, siis on kõik võimalik! 🙂 Hoian sulle igatahes pöidlad pihus!

  6. Lugesin juba siis kui oma ebamõistlikusest kirjutasid, ja juba siis peale lugemist helisesid read…. aga kirjutamiseni jõuan praegu.
    Mõte peale lugemist. Et kas Sa tead kui hinge puudutav on ausus. Sinu ausus. Aga need helisenud read. Loodan, et lubad siia Sulle jätta…. -Tõusku Tee kohtama Sind ja Hoidku Jumal Sind oma peopesa kumeruse sees (Keldi)-

  7. Aitäh, Kris. See oli ilus.

  8. blogilugeja

    Mul on nii hea meel seda postitust lugeda. Et keegi mõtleb ja julgeb ja tegutseb samamoodi kui mina õigeks pean. Sina saad kindlasti hakkama! Ja see annab endalegi killukese lootust juurde, et kui Sina saad, siis ehk ka mina…

    “When you get to the end of all light you know and it’s time to step into the darkness of the unknown,faith is knowing that one of two things shall happen: Either you will be given something solid to stand on,or you will be taught how to fly.”

  9. Aitäh, blogilugeja 🙂 Rohkem ei oskagi ma midagi öelda, sest see oli nõnda ilus ja lugesin seda nõnda õigel hetkel, et võttis sõnatuks.

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s