Imekook

Nimetet koogi “ime” seisneb asjaolus, et vormi läheb üks tainas, aga ahjust väljub kook enam-vähem kolmekihilisena. Kui seda retsepti Nami-namis nägin, meenus mulle, et midagi sarnast peaks olema ühes umbes 20 aastat vanas käsikirjalises retseptivihikus ja et mäletatavasti ma seda kooki kunagi ka tegin. Imekoogi nime kandva retsepti leidsingi, paistis teine olevat USA päritolu, sest mõõtühikuks oli ‘tops’ ja ahjutemperatuuriks 350° F. Minu retseptis ei eraldata ega vahustata eraldi munavalgeid ja -kollaseid (mida muidugi võib ka siinpuhul teha, ilmselt on selle tulemuseks paksem ja kohevam pealiskiht ning selgem kihistumine) ning täienduseks on kookoshelbed. Koogi alumiseks kihiks moodustub midagi ahjupannkoogilaadset, järgneb veidi kreemjam osa ning pealmiseks kihiks kerkivad kookoshelbed.

Muuseas, peaaegu oleksin kirjutanud, et pealmine kiht on kookosene. Ei, seda ei ole ta mitte. Ja sellega ma tahan öelda (nüüd tuleb filoloogiline kretinism, pardon) et ma ikkagi ei mõista selle moodustusmalli tohutut populaarsust toiduretseptides. Kuhu ka ei vaataks, taas ja taas torkab silma mõni juustune (või hullemal juhul isegi parmesanine) kaste, köögiviljane salat, šokolaadine kook või mustikane muffin. Ma olen sellest korra juba kirjutanud, aga kordamine tuleb ilmselt siiski kasuks:

eesti keeles kasutatakse sisalduvuse või koostise märkimiseks tavaliselt seestütlevat käänet või liitsõna täiendosist (rukkijahust pirukas või rukkijahupirukas, mitte rukkijahune pirukas) ja ne-liide tähistab tavaliselt välist kokkupuudet (mullane põrand tähendab, et muld on põranda peal, põrand on mullaga koos, mitte ei koosne sellest ja kui juhtumisi koosneb, siis on see muldpõrand).

Olgu, ma saan loogikast aru küll, toiduretseptides peaks ne-liide justkui ilmselt edasi andma (mingi koostisosa) rohket sisaldust (nt liivane maa analoogial), aga mind ikkagi hirmsasti huvitab, kas nt šokolaadine kook vaarikase kreemiga kõlab tõesti millegi poolest paremini kui korrektses eesti keeles vaarikakreemiga šokolaadikook?

Muusika: Andreas Vollenweider “These Hearts of Gold”

Imekook

Imekook

4 muna
55 g sulatatud võid
175 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
60 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl piima
75 g kookoshelbeid

Klopi munad suhkru ja vanillisuhkruga lahti, lisa küpsetuspulbriga segatud jahu, kookoshelbed, piim ja sulatatud ning veidi jahutatud või.  Vala saadud vedel tainas võitatud (24 cm läbimõõduga ümmargusse või 20×20 cm neljakandilisse) koogivormi (lahtikäiv vorm ei sobi, kuna see võib lekkida) ja küpseta 175-kraadises ahjus umbes 50 minutit. Lase vormis jahtuda ning sõelu peale tuhksuhkrut.

Imekook

10 responses to “Imekook

  1. Väga tore, et keegi on vaevaks võtnud seda -ne liite asja selgitada ja teema üles võtta. Oh, kuidas mind häirib see “neetamine” toiduretseptides.

  2. Mul on heameel, et seda teemat taas puudutad! Paratamatult tuleb endal imelik tunne, kui see totter mood, mis kahjuks aina süveneb, mind häirib – et no kui kõik teevad, mis siis minagi enam võitlen. Tubli, et jaksad inimesi harida!
    Lisaksin omalt poolt veel ühe väga häiriva ja tihti äärmiselt kohatu vormi – see on ‘tänu millelegi’. Kahjuks liiga sageli ebasobivas kontekstis kasutatud. Nt tänu haigusele või surmale (kuigi ma möönan, et kindlasti on ka mainitud situatsioonides mõnikord midagi õppida vms ja seega ‘tänu’ kasutamine õigustatud, aga enamasti siiski mitte).
    Aga see on üldisem keeleteema (keeleline :P), toiduga lõdvemalt seotud.

  3. Ah jaa – kook oli väga maitsev, kookost oli piisavalt (kuigi alati oleks võinud rohkem olla :P). Võib-olla sobiks sinna midagi hapukat-krehvtisemat ka (ei, mitte tšillipipar) – nt sidrunimahl ja/või -koor (kuigi ma ausalt öeldes ei armasta tsitrusekoori)… rabarberit? Ei tea, kas see ka tõuseks pinnale?

  4. Sidrunikoort võib lisada küll, rabarberit ma võib-olla väga ei soovitaks, sest ilmselt vajub see just põhja ning muudab alumise kihi väga nätskeks. Aga proovi järele🙂

  5. Tere, mind huvitab, mis jahu siin kasutatud on?

  6. Tavaline nisujahu.

  7. Küsin, et mis selle porfolio (väga levinud eestikeelsetel saitidel) ja portfoolioga ( http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=portfoolio&F=M) kasutusega on?

  8. Ma ei saa päriselt küsimusest aru – mis selle kasutusega siis on? Kui küsimus on õigekirjas, siis jah, õige on tegelikult tõesti ‘portfoolio’.

  9. Oi, ma polegi ainus, keda häirivad need “juustused saiad” ja “karamellised koogid”🙂. Olen mitme blogi järgimisest sellise keelekasutuse tõttu loobunud.

  10. Mis kõige hullem, see pole vaid blogide probleem, ka ajakirjades ja -lehtedes on seda massiliselt, ehkki minu meelest peaks keeletoimetajad niisuguse moodustusmalli välja rookima.

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s