Ahvatluste aasta ja avokaado-mustasõstra juustukook

Eestlased pidid olema kokaraamatute usku. Mis jäi siis minulgi muud üle, kui sellesse religiooni omapoolne panus anda. Sestap, head lugejad, on mul erakordne rõõm teatada, et üsna äsja läks trükki minu raamat “Ahvatluste aasta”.

Ahvatluste aasta

Tahaksin siiski uskuda, et see ei ole tavaline kokaraamat. Vähemalt mitte ainult kokaraamat. Sestap pingutasin selle nimel, et pakkuda midagi muilegi meeltele. Raamat teeb 51 koogi- ja desserdiretsepti ning iga kuu kohta käiva meeleoluka mõtisklusega ringi peale tervele aastale ning jagab ka retseptisoovitusi erinevateks tähtpäevadeks

Retseptisoovitus kooliaasta alguseks - õunaroosidega ahjuõunatort

Retseptisoovitus kooliaasta alguseks – õunaroosidega ahjuõunatort

Aasta alguses, nagu ikka, ei andnud ma endale ühtegi lubadust. Küll aga käis peast läbi, et kas poleks nüüd ehk aeg küps hakata mõtlema raamatu peale. Läks mööda vaevalt kaks kuud, kui ühel täitsa tavalisel päeval helises telefon ja kirjastaja küsis, kuidas tunduks mõte magusaraamatust. Tundus, et aeg oligi tõesti küps. Märtsi keskpaiku olin juba töösse sukeldunud, ideed võtsid peas kuju, selginesid paberile konkreetseteks retseptideks, vormusid nende põhjal kookideks, tunnistati headeks või praagiti välja. Päevad venisid öösse, (osalt laenatud) nõud kogunesid virnadesse, arvuti ja fotoaparaat pidasid vapralt tainakausside ja jahukuhjade vahel vastu.

Üks minu uusi lemmikuid - kihiline porgandikook

Üks minu uusi lemmikuid – kihiline porgandikook

Tuli ette paanikahetki, mil leidsin, et olen hammustanud ilmselgelt liiga suure suutäie, arvates et suudan töö ja muu elu kõrvalt veel üksinda hakkama saada nii retseptide loomise, küpsetamise, pildistamise kui lugude kirjutamisega. Tuli ette kannatusekaotusi, kui ma retseptiga ka mitmendal korral ikka rahule ei jäänud või kui mõni kook keeldus pildile jäämast või kui ma leidsin, et parimagi tahtmise juures ei suuda ma juulikuus kirjeldada jaanuari.

Väikese üllatusega - rabarberi-tšillimuffinid

Väikese üllatusega – rabarberi-tšillimuffinid

Kahtlemata on sellesse raamatusse võimalik suhtuda ainult kui kokaraamatusse. Või siis üldse mitte kui kokaraamatusse, sest kõik lood, mis on retseptide vahel, on loetavad ka täiesti iseseisvalt. Ent ma usun, et kõige parem on lasta retseptidel, lugudel ja piltidel põimuda tervikuks teie oma mõtete ja mälestustega ning lapsepõlvemailegi tagasi põigates rännata nende maitsete ja meeleolude saatel läbi ühe aasta, veendudes, et meil siin maal on siiski kaugelt rohkem kui vaid kaheksa kuud kehva suusailma ja õunapuud, millel apelsine ei kasva.

Klassikaline kooslus uues kuues - maasika-purgikoogid jaaniõhtuks

Klassikaline kooslus uues kuues – maasika-purgikoogid jaaniõhtuks

Et praegu on oktoober, siis isutekitajaks ja tutvustuseks olgu toodud üks katkend raamatu oktoobrimeeleoludest:

Just oktoobrikuu tekitab minus igal aastal tahtmise osta endale mõis. See mõte ei lase end kunagi reaalsusest vähimalgi moel häirida, vaid maalib romantilise meeleolupildi rõdule lõunasööki lõpetama kogunenud seltskonnast – oktoobripäike valab puuladvad üle sulakullaga, parim portselan on kappidest välja toodud, kohviaroom ning naeru- ja jutukatked kanduvad mööda värviliste vahtratega palistatud mõisaalleed kaugemale ning üle selle kõige on kõrge sinine taevas.

Ja vastu igasugust loogikat tekib vaikne lootus, et nii jääbki. Ei pruugi. Järgmisel hommikul võib seesama allee olla mähitud paksu niiskesse udusse, mille tuul küll päeva peale laiali ajab, aga seepeale kurjast vaimust vaevatu ägedusega puid ja langenud lehti räsima asub ning Mary Poppinsi kombel vihmavarjuga lendamise täiesti võimalikuks muudab. Seegi pole kõik. Läheb veel päev ning alles õitsevad roosid all aias on hommikuks kaetud paksu märja lumega, justkui oleks oktoobrist üleöö saanud detsember.

Aga see lumi veel ei jää, vaid annab sõnaõiguse sügisesele päikesele tagasi. On paras aeg minna omadega rappa, mis pakub heldelt nii küpseid jõhvikaid, vaikust kui värve ning kõige kaunima vaatemängu hoopis selle napi hetke jooksul, mil lühikese sügispäeva valgusest saab hämarik. Viimase osa teekonnast astumegi metsaservas selle hämaruse sees. Läbi puuvõrade paistab taevas, tähed näitamas teed rändlindudele, sest nemad ei saa teisiti, kui peavad minema. Tohutute parvedena asuvad nad suve kannul teele, ees tuhanded pikad rännukilomeetrid ning iga linnukolmnurga jumalagajätust jääb meie juurde kurbusest kajav vaikus.

Kui sulgeda silmad, siis polekski kuigi keeruline unustada jalge all sahisevad lehed ning hetkeks uskuda, et on hoopis aprill. Ainult hanede hüüd üle tumeneva taeva ja läbi rahutute pilvede tuletab meelde hüvastijättu. Üks kolmnurk teise järel – teele, lõuna poole, ära siit! Aga meie, kel pole tiibu, peame jääma. Siia. Vastu lumele.

Klassikalise õunte ja martsipani koosluse asemel pirnid ja halvaa - pirni-halvaastruudel

Klassikalise õunte ja martsipani koosluse asemel pirnid ja halvaa – pirni-halvaastruudel

Raamat algab minu lapsepõlvetalismani – mustika-klimbisupiga – ning lõpeb aastavahetusele kohaselt mulli ja promilli ehk vaarika-vahuveinitordiga. Vahele mahub nii (lapsepõlve)klassikuid nagu möldrikook, mustasõstra-beseekook, kohupiimakorbid, grillitud banaan, banaani-vahukooretort jne kui ka uusi üllatajaid, nagu avokaado-mustasõstra juustukook, maasika-kookosetort, greibi-moonikeeks, halvaa-hapukoorepuding rabarberiga või muraka-kodujuustudessert.

Halvaa-hapukoorepuding rabarberiga

Halvaa-hapukoorepuding rabarberiga

Selle raamatu tegemiseks kulus näiteks 7 kilo jahu, 6 kilo suhkrut, 3 kilo võid, 106 muna, 2 kilo hapukoort, 3 kilo kohupiima, 4 kilo toorjuustu, 3,5 liitrit vahukoort, 1,7 kilo küpsiseid, 1 kilo šokolaadi, 2,1 kilo banaane, 1 kilo sarapuupähkleid, 1 kilo mandleid ja 600 grammi mandlilaaste. Ja nii edasi. Õuntest ja marjadest rääkimata – aga neid ma kilokaupa ei ostnud, vaid korjasin ise. Närvikulu aga oli kokkuvõttes vist väiksemgi, kui ma kartsin. Tegelikult oli seda raamatut teha puhas rõõm. Lõpuks ma muidugi väsisin, leidsin, et ei suuda enam ühtegi kooki küpsetada, veel vähem midagi pildistada ning omaenese teksti üha uuesti ja uuesti läbi lugemine muutus järjest vastuvõetamatuks. Aga see tunne läks loomulikult üle ning alles jäi imestusesegune rõõm – Raamat? Minu tehtud?

Ohtralt õunu - möldrikook

Ohtralt õunu – möldrikook

Raamat ilmub 3-4 nädala pärast ning küllap ma siis sellest ka teada annan, kui on põhjust raamatupoodi minna. Teie nautige seniks avokaado-mustasõstra juustukooki, ikka “Ahvatluste aastast”.

Muusika: Benedikt Jahnel Trio “Sacred Silence”

Avokaado-mustasõstra juustukook

Avokaado-mustasõstra juustukook

Põhi:
200 g šokolaadiküpsiseid
60 g võid

Täidis:
400 g toorjuustu
150 g suhkrut
1 sl maisitärklist
poole sidruni mahl ja riivitud koor
3 küpset avokaadot
3 muna
150 g külmutatud musti sõstraid

Serveerimiseks:
200 g mustasõstramoosi (suru soovi korral läbi sõela)

Põhja jaoks purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja suru segu 24 cm läbimõõduga vormi põhja.
Täidise jaoks koori ja tükelda avokaado ning püreeri koos sidrunist pressitud mahlaga. Sega maisitärkis suhkru hulka ning vahusta toasoe toorjuust suhkruga, lisa ükshaaval munad, avokaadopüree ja riivitud sidrunikoor.  Vala täidis põhjale, jaota peale mustad sõstrad ning küpseta 175-kraadises ahjus umbes 1 tund (täidis jääb kergelt võbisev, see tardub jahtudes).  Lase järgmise päevani külmkapis seista.

Avokaado-mustasõstra juustukook

Advertisements

19 responses to “Ahvatluste aasta ja avokaado-mustasõstra juustukook

  1. Väga ahvatlev raamat, tõepoolest! Jään põnevusega ootele.

  2. Kokaraamatutega on mul tekkinud see küsimus, et kuidas neid kasutada?Formaat on nõnda raske/suur/läikiv, et kööki ei tihka pannide/pottide/ ja määrdunud käte vahele võtta. Ikka lipaka peale ja kui retsept kärab, siis retseptihunnikusse ja kui ei kära, siis prügikasti. Ja siis see raamat ootab seal riiulis järgmist korda …

    Kui siin paar positust tagasi oli päevakorras teema, et millest kirjutdada, siis muusikast. Minu muusikamaitse on tänu sellele blogile küll kordi ja kordi avardunud. Aitäh! Ja ooper on huvitama hakanud, aga on hirmutav – no x tundi alustuseks on vast vähe palju. Millest alustada, kuidas aru saada, et üks primadonna on parem kui teine jne.

    Õnne ning teravat sulge/fookust/kõrva/…!

  3. See raamat on ka hingele, tunnen ette-yks ilus asi. Kuidas saaks paari nädala sees,,,,,,,sest pean minema teisele poole lahte.

  4. Palju palju õnne! Üks hingega kokaraamat saab see kindlasti olema!

  5. Palju-palju õnne! Jään juba uue raamatu ootele:)

  6. Ohoo, mis tore uudis! Õnnitlused! 🙂

    (Ja avokaadokook näeb nii hea välja, et ilmselt läheb isa sünnipäeva puhul juba sel nädalal ahju!)

    Ootusärev blogilugeja K

  7. Mina olen põnevil! Kuigi natuke üllatav ka, et sinult just koogiraamat tuleb, teisalt: koogiraamat on midagi minule. 🙂

  8. Oi selle raamatu ma ostan KINDLASTI!!! Hea uudis 🙂

  9. Oi, Sille, milline uudis! Jään põnevusega ootama – kindlasti ilus, ilus, ilus… 🙂

  10. Nii tore uudis! Kindlasti eristub see raamat teiste kokaraamatute hulgast oma suurepäraste vahetekstidega. Peale maitsemeelte puudutab ka hinge.

  11. No ei arvand mina, et lähiajal mõne uue küpsetamisraamatu pean hankima. Nüüd küll PEAN 🙂

  12. Mina tänan südamest 🙂 Tahaks öelda, et püüan olla ootuste kõrgusel, aga see töö on juba tehtud.

  13. A – tänan veel eraldi muusikateemat kommenteerimast. Muusikast olen alati valmis rääkima ja seda tutvustama ning ei liialda, kui väidan, et oma ooperiseltskonna olen ise enda ümber kasvatanud :). Mis ooperisse puutub, siis 4 tundi Wagnerit ma alustuseks küll ei soovita, aga midagi populaarset Verdilt (nt “Traviata” või “Rigoletto”) või Puccinilt (nt “Boheem”) oleks sobivam valik. Aga alati võib alustada mõnest Best of või highlights-plaadist. See teadmine, kas üks primadonna on parem kui teine, ei ole ka alguses primaarne, esmatutvumisel sobib meeldib-ei meeldi skaala väga hästi, küll treenitum kõrv hiljem ise nõudlikumaks muutub.

  14. Selle raamatu ma muidugi ostan.
    See võiks käia nii, et küpsetad koogi/valmistad magustoidu, kutsud külalised ja kui siis kõik ümber laua, loed enne sööma hakkamist loo juurde: et nagu söögipalve või nii.
    Igal juhul imeilus ja kosutav: hingele ja kõhule!

  15. Anne Tamm

    Väga tore uudis! Palju õnne! Raamatu juures võiks olla ka CD muusikaga (või järsku ongi?). Muusika lihtsalt kuulub asja juurde, on nii sillelik.

  16. Oi, mis tore uudis! Avastasin Sinu blogi alles hiljuti, aga kohe tekkis äratundmine. Sinu kirjutamisstiil on lihtsalt nii mitmekihiline ja tabav. Ärgem unustagem head huumorisoont. 🙂 Palju õnne, ja suur tänu veel ühe ilusa elamuse eest!

  17. Olge tänatud!
    Anne – CD-d kahjuks ei ole, ehkki ei saa öelda, et ma sellisele variandile kunagi mõelnud poleks. Võib-olla kunagi… teisel ajal, koos teistsuguse raamatuga 🙂

  18. Milline uudis! Muidu ma eriti kokaraamatuid ei osta, aga nyyd…pole kahtlustki!

  19. Muide, see avokaado-mustsõstrakook on maru hea!

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s