Kohupiimakook Komeedi kommidega

Tähine laotus tantsib.
Öös inimlaps
ringutab käsi ja kratsib
kõiksuse pimedat seina,
jalge all
pöörlev pall
täis riste
ja ristikheina.

(Debora Vaarandi)

Võib-olla olen ma lihtsalt väsinud. Aga mõnikord tekib tunne, et peaaegu kõik teised teavad midagi, mida mulle on kogemata või meelega öelda unustatud. Midagi niisugust eluga eduka siseheitlusteta toimetulemise kohta, mida mina vaid teesklen teadvat, et jätta muljet samuti asjasse pühendatute ringi kuulumisest. Millest muidu need rahutud mõtted. Millest muidu see tunne, nagu veaks ahelaid järel. Või polekski see õige elu, kui aeg-ajalt ei narmendaks?

Koristasin eelmisel pühapäeval kirjutuslaua sahtleid. Tulemuseks oli kaks kotitäit vanapaberit. Ja nii mõneski vormis vaatas selle segaduse seest vastu ülikooliaegne seltskond, nõnda, nagu me tookord olime, maailma kõige targemad, suuremasse, ilusamasse ja paremasse tulevikku vaatavad. See tulevik on praegu. Tagasi vaadates – ehk oligi kõik suurem, ilusam, parem juba siis? Ma ei tahaks enam olla 20-aastane, sugugi mitte, aga tänased teadmised korrutaksin tollase vaimustuse ja unistamisjulgusega küll, liidaksin juurde kõik lood ja hetked, mis olid elust suuremad, ning lahutaksin maha paar heidutavalt valusat kogemust.

Üks kibedavõitu tõde tuli päevavalgele – lõpetatus osutus illusiooniks. Haavad ei olnudki päriselt kinni kasvanud. Kes teab, kui kaua see aega võtta võib. Küllap seda kauem, mida kauem leian end mõnikord ikka veel midagi ootamas – selgitust, vabandust, lubaduste täitmist, mida kunagi ei tule. Küllap seda kauem, mida kauem veeretada mõtteis sõnu ja küsimusi, mille välja ütlemise asemel ma tookord eelistasin taandumist (sest ma olen teatavasti mõistlik inimene ja Lõvi vaid nime poolest) ja mille jaoks nüüd on lootusetult hilja. Ma ju üritasin. Okkad välja korjata ja puhta lehe ette keerata. Püüdsin mõista ja seejärel leppida, et siiski ei mõista. Püüdsin andestada ja kui see ei aidanud, siis veel kord andestada – enese meelerahu pärast, mitte sellepärast, et toimunut selle abil vähem ebaõiglaseks muuta oleks saanud. Võib-olla ma siiski ei andnud endale piisavalt aega. Võib-olla ma ei tahtnud kellelegi tunnistada, kui palju see mind päriselt puudutas. Võib-olla ma ei tahtnud seda endale tunnistada.

Enam ei jaksa möödunuga tegeleda. Kui saaks, tooks need teravad tangid sealt tööriistakuurist ja lõikaks ahelad läbi. Et saaks anda ja paljundada rõõmu, aga mitte nii, nagu kord, kui andjale jäid vaid tühjad pihud ja katkine hing. Ja julgeda jälle ja mitte meenutada aega, kui isegi unistamine muutus liiga valusaks. Ja uskuda, et kaotatu annab elu tagasi teisel ajal ja teises vormis. Ja joobuda olemisest. Ja unustada valu ja lennata leekide poole ja võida sulgeda silmad maailma ees, nagu neil aegadel, kui üks mees armus sellesse naisesse, kelleks ma muutusin koos temaga olles – ning see polnudki tema enda peegeldus minus, vaid minu pärismina. Ja mitte jätta kätt kõrvetada saamise kartuses välja sirutamata. Ja võtta pintsel ja värvida tuhmiks tõmbunud maailm uuesti ise eredaks, sest keegi teine seda minu eest teha ei saa.

Kohupiimakook Komeedi kommidega

Kohupiimakook Komeedi kommidega
(mugandatud Selveri retseptikalendrist)

Põhi:
165 g teeküpsiseid
100 g hapukoort

Täidis:
3 muna
75 g suhkrut
500 g kohupiima
225 g hapukoort
175 g Komeedi komme

kaunistuseks Komeedi komme
serveerimiseks haput moosi

Põhja jaoks purusta küpsised, sega hapukoorega ning suru küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja. Vahusta munad suhkruga, lisa edasi vahustades kohupiim ja hapukoor. Sega juurde tükeldatud kommid, vala täidis põhjale ja küpseta 175-kraadises ahjus 50 minutit. Lase jahtuda, kaunista tükeldatud kommidega ja serveeri hapu moosiga.

Kohupiimakook Komeedi kommidega

4 responses to “Kohupiimakook Komeedi kommidega

  1. Jummel see kook minuga räägib, komeedi komm, eriti see lahtiselt müüdav on juba pidu omaette🙂

  2. juta pärn

    koogini ei ole veel jõudnud.
    Aga eelnev jutt… sain täiesti aru sellest valust ja uue poole püüdlusest,kartusest.

  3. Järele proovitud.🙂

  4. Suurepärane kook, tänan retsepti eest:) Kuna ma ei tulnud selle peale, et üks 175g pakk läheb küll koogi sisse, aga koogi peale peab ju ka kommi ostma, siis koogi peale sai tükeldatud šokolaad ja põhja tegin pooleks küpsistest-piparkookidest. Lõpptulemuseks väga muhe pooleldi-jõulune amps.🙂

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s