Me armastame ooperit! 2. osa – tõelised mehed

Rõõmustagem, kallis rahvas, sest jälle on käes ooperipühapäev! Jätkan heal meelel selle kauni kunsti tutvustamist ning seekord laulavad teile bassid ehk tõelised mehed, nagu ma neid nimetan. Rollide poolest ei lähe neil ooperis just palju paremini kui baritonidel, kangelaste ja esimeste armastajate rolle pole heliloojad raatsinud neile eriti kirjutada, ent samas ei pea nad ka vast kehastama päris nii palju kaabakaid kui baritonid.

Bass (nagu ka kontraalt) on üldiselt pigem küps hääleliik ning noored bassid kipuvad tihtipeale kuidagi toored olema (sellest reeglist on muidugi erandeid). Samas on basside liigitamise osas lõputu segadus ning ilmsesti pole erilist vajadust lüürilisuse ja dramaatilisuse karakteristikute kaasamisega klassifikatsiooni väga detailseks ajada, nii et ma kasutan tegelikult ainult kahte kategooriat: basso cantate (ehk lüüriline bass) ja kõige madalam meeshääl ehk basso profondo. Basso cantate kõrgem register on märksa lüürilisem kui basso profondol ning ta on ka suuteline laulma kõrgemas tessituuris. Siia juurde võiks lisada kolmanda, bass-baritoni, ent piir lüürilise bassi ja bass-baritoni vahel on suhteliselt hägune ning enamasti esitavad nad üksteise rolle.

Basso cantate näiteks on Philip II monoloog “Ella giammai m’amo”  Verdi ooperist “Don Carlo”, laulab Ferruccio Furlanetto.

Kui ma peaksin ogarast peast võtma endale eriti tänamatu ülesande valida tuhandete ooperiaariate hulgast absoluutselt parim, siis siin oleks üks tugevamaid kandidaate (või pigem konkurente ühele teatud aariale, millest edaspidi), sest see siin on täiuslikemaid stseene kogu ooperiajaloos üldse, selline tundlikkus, sügavus ja intensiivsus iseloomustab seda, hääle ilust ja vokaaltehnikast rääkimatagi. Inimlik, haavatav, väärikas. Niisugused võimsad stseenid on üheks põhjuseks, miks ma ooperit armastan.
Muidugi pole see aaria õigupoolest noorte jaoks (mitte et Furlanetto selles videos alles neljakümnendates poleks, aga ju seda võib lugeda erandit kinnitavaks reegliks ehk), tavaliselt jääb ka kogu tehnilise võimekuse juures noortel Philip II rolli sisse elamise osas midagi puudu. Soovitan vaadata ka järgnevat duetti (muusikalises mõttes on see küll retsitatiiv) Suurinkvisiitoriga (Matti Salminen), mis on samuti väga jõuline.

Edasi tuleb kaks väga tuntud aariat, mida võib pidada basso buffo näideteks (hääleliigilt ikka lüüriline bass, aga peab valdama ka koloratuuritehnikat, enamasti koomilised rollid Rossini, Donizetti, Mozarti jt ooperites). Esiteks Leporello aaria “Madamina, il catalogo è questo” Mozarti ooperist “Don Giovanni”, laulab Luca Pisaroni.

“Madamina, il catalogo è questo” on kuulus nn kataloogiaaria, milles Leporello uhkuse ja kadeduse seguga kannab ette oma isanda vallutustest erinevates maades. Kataloogiaaria on kasutusel peamiselt itaalia koomilises ooperis ja kujutab endast kiires tempos ette kantud nimekirja. Kui Rossini oleks täitnud oma lubaduse kirjutada muusikasse pesumaja nimekiri, oleks sellest kindlasti saanud suurepärane aria del catalogo.
Bass-bariton Luca Pisaroni on aga tore laulja, kel lisaks erakordsele musikaalsusele ja maitsekatele rollikäsitlustele näib alati laval väga lõbus olevat. Laulnud on ta peamiselt Mozartit, viimasel ajal aga ka Rossini rolle ning isegi barokk-ooperit. Ja kuna ooperifriigid kiibitsevadki peamiselt selle üle, kas laulja ikka üldse on sellest häälekategooriast, kuhu ta väidab end kuuluvat, siis siinpuhul on ka sobilik avaldada kahtlust, kas Pisaroni ehk ka lüürilist baritoni laulda ei võiks.

Teiseks näiteks on Basilio aaria „La calunnia è un venticello“ Rossini ooperist „Sevilla habemeajaja“, laulab John Relyea (kes väärib ühtlasi märkimist selle poolest, et on pooleldi eesti verd, tema ema on nimelt sopran Anna Tamm-Relyea).

See on dünaamiline ja jõuline aaria, milleks läheb tarvis sügavat ja kõlavat häält, et selle lugulaulu teatav õline ja salasepitsuslik pahaendelisus esile tuua. Ent hästi laulduna paneb see publiku alati vaimustusest kiljuma, seda enam, et tegu on kaunikesti geniaalselt orkestreeritud palaga, mis ka muusikaliselt järgib libreto kulgemist vaiksest sosinast võimsa kahuripauguni (come un colpo di cannone…). Kauni häälega John Relyea kuulub samuti kaasajal tunnustatuimate bass-baritonide hulka.

Dramaatilisema bassi (dramaatiline basso buffo ehk) näiteks olgu Ferrando aaria “Di due figli” Verdi ooperist “Trubaduur”, laulab Štefan Kocán.

Mitte nüüd nii äärmiselt tuntud aaria, aga siin rohkem selleks, et näidata üht noorema põlvkonna võimekaimat bassi. Fantastilise häälega laulja, kes juba lähitulevikus teeb loodetavasti ilma väga võimsa basso profondona. Just Kocánile mõeldes on mul kahju, et Verdi ei kirjutanud “Rigoletto” palgamõrtsuka Sparafucile jaoks ühtegi aariat – üks Verdi parimate traditsioonide kohane aaria, milles palgamõrtsukas oma kutse-eetikat tutvustab, oleks ju võinud õige suurepäraselt kõlada.

Registris madalamale suundudes kohtame ühte mu isiklikku lemmikut, vürst Gremini kaunist aariat “Ljubvi vze vozrasti pokorni” Tšaikovski ooperist “Jevgeni Onegin”, laulab Ain Anger.

Vene ooperi puhul mängib alati lisarolli keel. Ma kuidagi ei saa päris perfektseks pidada esitust, mis võib küll olla suurepärane vokaaltehniliselt ja rollilahenduse poolest, aga on ette kantud kohutava aktsendiga. Ning et saaks ikka ühe Eesti laulja ka ära mainida, valisin siinpuhul Ain Angeri, kes on küll selle rolli jaoks tuntavalt liiga noor (noorem kui ses lavastuses Oneginit laulnud Simon Keenlyside) ja veidi liiga lüüriline (Gremin on tegelikult pigem ikka basso profondo roll) ning tempo on samuti ehk aeglasevõitu, aga muidu on see hea sooritus. Vähemalt paistab ta aru saavat, mida laulab. Pealegi kaldun ma nõustuma kommentaariga “Who needs Onegin, if you are married to this Gremin?” 🙂

Madalaimaks meeshääleks on basso profundo ning näiteks sobib siia Sarastro aaria „O Isis und Osiris“ Mozarti ooperist „Võluflööt“, laulab Kurt Moll

Hea näide tõeliselt majesteetlikust ja meloodilisest basso profondo aariast, sisuliselt palvest. Paiknedes madalas tessituuris, on tulemuseks tumedapoolne, peaaegu pühalik kõla, mis on teinud sellest aariast väga populaarse soolonumbri ka väljaspool ooperikonteksti.

Lisapalaks aga kõlagu veel üks mu enda suuri lemmikuid, ka basso profondo repertuaarist – Colline’i aaria „Vecchia zimarra“ Puccini ooperist „Boheem“. Terve see ooper on täis lihtsate asjade poeesiat ning tüüpiliseks näiteks on seegi aaria, milles filosoof Colline jätab hüvasti oma vana kuuega, et viia see pandimajja. See on lühike ja suhteliselt lihtne aaria, heas esituses ometi alati võrratult mõjus, laulab László Polgár.

Lisaks olgu ära märgitud veel mõned kuulsad bassi aariad:

Rodolfo aaria „Vi ravviso, o luoghi ameni” Bellini ooperist „La Sonnambula“ (Cesare Siepi) – kaunis näide bel canto bassiaariast, ilus laulmine sõna otseses mõttes.
Mefisto aaria “Le veau d’or” Gounod’ ooperist “Faust” (Samuel Ramey)
Dulcamara aaria “Udite, udite o rustici” Donizetti ooperist “Armujook” (Ildebrando d’Arcangelo) – veel üks kataloogiaaria.
Banquo aaria “Come dal ciel precipita” Verdi ooperist “Macbeth” (René Pape)
Bartolo aaria “A un dottor della mia sorte” Rossini ooperist “Sevilla habemeajaja” (Bruno Praticò)
Publio aaria “Tardi s’avvede” Mozarti ooperist “Tituse halastus” (László Polgár)

Advertisements

4 responses to “Me armastame ooperit! 2. osa – tõelised mehed

  1. raelojasoo

    Aitäh. Aitäh.

  2. Vahi kus laulavad! Imeline! Ei teagi, keda enda lemmikuks pidada või millist aariat. Basside puhul on seda raskem, et kuigi neid on vähem, pole nende hääles üldiselt midagi häirivat (mis tenorite puhul tavalisem on).
    Ei vali, ei eelista, lihtsalt naudin.
    Hea, et vähemalt pooleestlanegi Metis esineb. Arvestades et lätlasi on seal vähemalt 4, peaks eestlase hing muidugi kadeduses põlema. 🙂

  3. Pingback: Me armastame ooperit! 3. osa – tenorid | Toidutegu

  4. Pingback: Me armastame ooperit! 5. osa – metsosopranid ja kontraaldid. Sibulagalett kah | Toidutegu

Kommenteeri

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s