Mini-oktoober

01.10. Kui sa oled jalgrattur, siis võid ainult unistada, et põlve jaoks mõeldud võrkside nr. 3 sulle ümber jala läheb, ilma et jäse pärast verevarustuse katkemise tõttu amputeerida tuleks. Homme lähen ostan pea jaoks mõeldud sideme! Seniks konstrueerisin bandaaži vanast sukast.

02.10. Tegevuspaik: täiesti teine apteek. “See on siis suurus 4,” täpsustab apteeker, nagu näeks kohe läbi, et kavatsen seda täiesti mittesihtotstarbelisel kehaosal kasutada. Number on muidugi suurelt karbi peal kirjas.
Side sobib suurepäraselt.

03.10. Mul on nüüd 2 miljonit.
Blogikülastust. Need pole muidugi unikaalsed külastused, aga ma ei olegi aru saanud, miks just need peaksid olulisemad olema. Püsikülalised on ju ometi palju toredamad, kui korraks juhuslikult läbi hüppajad.

04.10. Enam ei vii sinna ühtegi rada. Peahoone mattub järjest enam kibuvitste ja hõbepuude tihnikusse. Õunad lasevad vaikselt okstelt lahti ja kõdunevad koos kinnisvaraga.
Käisin maha jäetud mõisas õunaraksus. Aga no kuna ma kavatsen ühel päeval selle mõisa endale osta, siis kuuluvad need õunad põhimõtteliselt niikuinii mulle.

05.10. Peaaegu igal kuul aastast on oma muusika. Mõni konkreetne pala, mõni esitaja või koguni terve muusikastiil. Olen sellest rääkinud. Siin ja seal. Oktoobrimuusika leidsin alles sel aastal – Valentin Silvestrovi tsükkel “Silent Songs”. Uduste alleede ja ütlemata sõnade muusika.

06.10. Mulle tundub, et see läheb aja jooksul aina hullemaks. Kui kunagi oli teiste maksimum minu standard, siis nüüd kipub see olema juba minu miinimum.
See kõik võib tunduda kerge. Aga teie ei tea, kui palju täpselt minult nõuab selle eluks nimetatava rahnu igapäevane mäkke vedamine.

07.10. Ma ei jaksa. Täna ma lihtsalt ei jaksa. Pole sõnu, pole palveid, pole lohutust, küsimisegi peale mitte. On ainult soovitus teha rohkem ja tunda teisiti. Ja lootus, et homseks läheb jälle üle. Enamasti läheb.

08.10. Peapiiskop Viilma: Meie jaoks on pühakiri kõrgemal põhiseadusest või vähemalt on nad kooskõlas. Ei taha, et tekiks olukord, kus üks on teisest kõrgemal. Pühakirja me muuta ei saa, aga põhiseadust on võimalik muuta.
No aga milleks peatuda poolel teel, milleks üldse põhiseadus, kui pühakirjast piisaks täiesti. Et siis, mis see šariaadi kohalik vaste muidu olekski?

09.10. Kui tahate ennast eriti eluvõõra snoobina tunda, minge maal kohalikku poodi ja ostke 20 cl pudel vahuveini (lokaalset konjunktuuri arvestades on muidugi ime, et neil selline toode üldse sortimendis on) – kõik teised ostavad lauaviina ja vähemalt kaks 2-liitrist Bocki.

10.10. See helde sügis peibutas mind ühele suvel tegemata jäänud rattatiirule. Päike paistis, kerge tuuleke puhus, sooja oli üle kümne kraadi, kilomeetrid lendasid mööda. Ja siis äkki tõmmati taevas pilve ja tuul keerati vastu. Lõigata polnud enam kusagilt. Koju jõudsin 59 kilomeetrit hiljem.

11.10. Teoorias olen ma täiesti veendunud, et inimesed peaksid vähem töötama ning rohkem muude asjadega tegelema, aga ka lihtsalt tunduvalt rohkem aega surnuks lööma. Praktikas saadab pidevalt tunne, et peaks rohkem tegema. Täpselt sedasorti närimine, mille kohta käib ütlus: kui teil tekib tahtmine tööd teha, siis oodake, äkki läheb üle.

12.10. Teatavasti on mul ilmselgelt liiga vähe spordiriideid. Seepärast läksin vaatama, kas kuskil on midagi, mida mul ilmtingimata vaja on. Aga leidsin hoopiski jooksukleidi. Saate aru. Jooksukleidi. Ilmselt olen ma midagi jälle maha maganud, aga perché?! Miks peaks kleidiga jooksma? (Vastus pole, et kui tennist mängitakse kleidiga, miks siis joosta ei võiks. Minu arust ei peaks ka tennist kleidiga mängima.)

13.10. See võis olla viimane. Sel juhul oli see imetore 4244 kilomeetri pikkune hooaeg, milles palju päikeseloojanguid ja mõned päikesetõusud; palju langusi, aga rohkem ilmselt tõuse; üksjagu tuult ja vihma; läbi sõidetud kett, paar välisrehve ja kolm sisekummi; hulk tunde puhast rõõmu. Aga praegu on ikkagi tühi tunne. Juhul, kui see oli viimane.

14.10. Ilus oli, aga leidis oma otsa. See aeg aastast, kui mul ei ole kogu aeg külm. Piir on laias laastus +10 juures. Järgmine kord kuulete minust aprillis, vahepealse aja veedan saunas.

15.10. Sõnu on ümberringi aina rohkem ja rohkem. Aga nad tähendavad järjest vähem ja vähem. Pärast sõnalärmi täis päeva mõjub vaikus sooja ja rammusana.

16.10. Öö on külm. Tähed tunduvad nõelteravad. Mitte ebasõbralikud, aga ükskõiksed. Nii on raske uskuda, et universum on sõbralik paik. Pigem näib see ääretus kauge ja külm ja huvitu.

17.10. “Soolata, pipardada ja vürtsitada tuleb korralikult, siis on ta hea.” – Majasokk.
Ma pole mitte üheski toidukohas saanud piisavalt vürtsikat toitu. Isegi ise tegemine ei aita alati, sest suvalisi poetšillisid võib toidusse panna tükki paar koos seemnetega ja ikka pole see. Nüüd leidsin võrdse vastase, Carolina Reaperi, keda tuli kohelda kinnastes ning praadimisel aken avada, sest ta kargas ninna ja kõrri. Valmis korralik tuleneelajate hautis. Ehkki ausalt öeldes tundus üks punane habanero mulle isegi äkilisem. 

18.10. Ma pole trenni tehes ammu muusikat kuulanud, seepärast olin unustanud ühe laulu olemasolu oma jooksumuusika hulgas. Täiesti tore retrolaul on muidu, tuletab meelde Zoja Puhuri pidusid EPA klubis. Aga kuna selle esitaja äratab minus kõikehõlmavat antipaatiat, siis ma ei suuda seda enam kuulata. Pidin peaaegu põõsasse koperdama, üritades seda jooksu pealt vaigistada.

19.10. Väljas on sooja kaks kraadi. Sajab midagi, mis ei suuda otsustada, kas olla vihm, lumi või lörts. Mornide nägudega inimesed parvlevad kaubanduskeskuses. Nende vahel lükkab itaallasest puuviljakaupmees Luca võrdlemisi musikaalselt vilistades kaubakäru ja ma ei imestaks üldse, kui ta äkki “O sole mio” laulma hakkaks.

20.10. Hangusin töö juures ära. Sisemiselt ja väliselt. Kappasin kodu poole, tigedalt ja tülpinult, kui äkki Kaarsild minuga kõnelema hakkas. Paul-Eerik Rummo keeles.
Plangusakkidel rõhtne laud
mitmendat korda ma juba möödun
ikka kass peseb silmi
hakkab koitma: olen alati tahtnud
elada
nii nagu poleks mind olemas

21.10. E-apteegis kategoorias “sport ja liikumine”: Alka-seltzer.

22.10. Kirjutasin 25. mail: Päeval kaotasin linna mööda traavides oma mesilaseprossi. Leidku keegi ja tundku rõõmu!
Täna hommikul tuhlasin oma kotis, kui miski mu jopekapuutsi küljest kotti kukkus ja kuhugi asjade vahele kadus. Hiljem kraamisin kogu varanduse välja ja – seal oli mu mesilasepross, mis polnud niisiis tookord jaki küljest kaduma läinud, vaid haakunud nagis kõrval rippuva jope külge, pidanud seal siiani kukkumata vastu ja lõpuks pudenes mu enese kotti. Leidja rõõm!

23.10. Sõnavabadus, teate, ei tähenda seda, et teie juttu kritiseerida ei tohiks või et te oma sõnade eest vastutama ei pea. Sõnavabadus tähendab seda, et teil pole tarvis oma sõnade pärast võimude poolt represseerimist karta.
See, et tahaks ise räusata, aga nii, et keegi teine selle kohta midagi  öelda ei või, ei ole vähimalgi määral sõnavabaduse küsimus. Enamjaolt on see, mis siin viimasel ajal sünnib, lolluse, labasuse ja kitserinnalisuse küsimus.

24.10. Sõitsin jalgrattaga poolteist tundi metsade ja külade ja põldude vahel. Ma ei näinud selle aja jooksul mitte ühtegi inimest.
Ja mõtlesin, et on õige huvitav, kuidas kõige suuremad rahvuslased on ka kõige suuremad kliimamuutuse eitajad. Kui laialdased alad kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks muutuvad ja puhtast veest puudus kätte tuleb, siis on absoluutselt välistatud, et meil siin inimtühjuses edasi olla lastakse. Pea liiva alla peitmisest on ses küsimuses abi väga vähe.

25.10. Kui sa oled vaimus juba maanteehooaja lõpetanud ja saad siis ootamatult veel mõne sõidu teha, siis on see eriti tore riukalik boonus. Nagu oleks kavalusega talvelt päevi välja petnud.

26.10. Ega küll küllale liiga ei tee, ütles ta ja võttis hapukapsa juurde kimchit.

27.10. Hakkab pihta. Poodides on jõulukraam lahti pakitud ja tänasel jooksutiirul nägin ühel aknal ohukolmnurka. See oli muidugi sealkandis, kus inimesed üht tänavanime alavääristavaks pidasid, nii et võib-olla neil on mingi endale sobivam alternatiivne ajaarvamine ka.

28.10. Panin söögi ahju ja läksin korraks jooksma. Alasti kuu seisis kõrgel taevas tühjade tänavate kohal. Jalad olid rasked, aga meel kerge.

29.10. Kas Eesti Vabariik tunnistab abielu üksnes mehe ja naise liiduna? Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise liiduna?
Palun öelge, et see kaks miljonit maksev tunnikontroll ei ole päriselt. Kas seda lokkavat idiotismi on üldse enam võimalik peatada? Kuidagigi.

30.10. Tuleb välja, et kõik toredad lasteraamatud siiski ei ole juba olemas, neid kirjutatakse ikka veel. Nii et kui teil juhtumisi mingil hetkel läheb vaja ühte pisikest rõõmsat ampsu, siis võite proovida endamisi öelda Kuradi Kuradi kodanikunime Örrõp Karvajalg ja tunnete kohe, kuidas väike totakas itsitus peale tuleb.

31.10. On hiline õhtu ja Klassikaraadios mängib De Caix d’Hervelois’ “Plainte”. Väljas tuleb kuu pilvede varjust välja, et kuulata, kuidas metsades hauguvad rebased. Ja luiged lähevad.

36 responses to “Mini-oktoober

  1. Talvel võib jalgrattaga sõita metsas. Pole tuuline, pole külm, pole libe. Maastiku vormid on paljad (erinevalt suvest) ja huvitavad. Ma tean küll, et sa tegelikult tead.

    Lasteraamatud – tasub vist sirvida võistluste võitjaid. Mu tuju tegi heaks Kertu Sillaste “Ei ole nii!”.

    Sarnast kliimamuutus vs rahvuslased argumenti olen ma kuulnud emand Kaljulaiu suust.

    Palju õnne miljonärile 🙂

    Meeldib

    • Loen praegu Harari “21. òppetundi 21. sajandiks”, jõudsin just rahvusluse peatükini, kus ta mainib samuti, et kliimamuutuse eitajad on tavaliselt rahvuslikult meelestatud parempoolsed.
      Ju sellepärast, et neil lahendust pole, ülemaailmsel kliimaprobleemil ei ole ega saa olla rahvuslikku lahendust, seega on lihtsam eitada.

      Ma arvan, et ma sel talvel maastikuratast üldse âra panema ei hakkagi. Vahepeal oli maanteesõiduks liiga külm ja tuuline, siis hakkas maastikuratas jälle täitsa hästi maitsema 🙂

      Meeldib

      • 21. saj õppetunnid – kas meeldib?
        Ma ise olen alles null-klassis ja loen “Sapiensi”. Ma olen seda raamatut küll kinkinud, aga mitte lugenud.

        Meeldib

        • Jaa, meeldib. Midagi väga valgustuslikku seal muidugi pole, kui oled natuke harjunud elu ja inimeste üle mõtisklema. Aga ma olen paljuski temaga nõus ja kirjutada oskab ta haaravalt.
          Ma olen lugenud vastupidises järjekorras, tulevik – “Homo deus” – esimesena, nüüd siis 21. sajand ja “Sapiens” on veel lugemata.

          Meeldib

    • Suhtumine meditsiini on kah osa sellest vastandusest. Laias laastus saab ennustada, et kui keegi on vaktsineerimisvastane, siis ei usu ta ka praeguse kliimamuutuse inimtekkelisust, kardab pagulasi ja ei salli homosid.

      Meeldib

  2. Jooksukleit/-seelik – järsku neile, kellel on pükste jaoks liiga lai tagumik? Ma jooksen enamasti kleidi või seelikuga, sest ma lihtsalt käingi enamasti kleidi või seelikuga, sest suurem osa pükse on hirmus ebamugavad ja mugavad püksid tuleb india tantsu jaoks reserveerida (see käib pükstega), mitte kuskil mujal täis higistada. Tõsi, minu jooksmised on ainult bussi peale v kuhugi mujale, kuhu ma hiljaks kipun jääma, viimati näiteks koroonaproovi andma.

    Meeldib

    • Kui sel asjal oleks mingi funktsionaalne põhjus, siis ma saaks aru küll. Aga ma kahtlen, kas on, ja kujutan ette pigem midagi niisugust, mis on mõeldud vaatamiseks, mitte selleks, et kandjal mugav oleks (Kas taskud näiteks on? Isegi kõigil naiste rattasärkidel ei ole taskuid!)
      Ja tundub ka, et sellisele kleidile peaks niikuinii ikkagi alla panema nii spordirinnahoidja kui jooksuretuusid, nii et ma olen äärmiselt kahtleval seisukohal.

      Meeldib

      • Fantaseerin edasi (olemata neid jooksukleite näinud) – äkki on need neile, kellel tuleb otse jooksmast inimeste hulka minna, nt tööle, ja retuusiväel oleks liiga palja tagumikuga?

        vrd “ratta seljast otse tööle”.
        noh, et kui jooksmine on transpordiviis, mitte sport.

        Meeldib

  3. väga väga naine

    06 ja 07 ja 11
    Olen selle peale nii palju mõelnud ja ilmselt mõtlen edasi, kuni kestavad mu päevad.
    Nii krdi raske on! Kogu aeg on nii krdi raske! Ja samas ma ei oska ja taha kuidagi vähem teha. Sest … see tundub nii vale. Kui ma suudan rohkem, kuidas ma siis vähem teen??? Ja ma suudan rohkem! Ma olen nii krdi võimekas, et endal ka süda paha!

    Meeldib

  4. Jooksukleit tundub nii tore. MIks ei peaks sellega mugav joosta olema.? Ja kas retuusid alla või mitte, sõltub ilmselt ….enesetundest?…enesekindlusest? Kui jooksjale endale kleit sobib, siis miks ei võiks ka kõrvalt kena olla? Toiduga ju sama lugu, maitseb palju paremini, kui ka ilus välja näeb.
    Ilmselt küll rohkem noortele suunatud univorm, aga retuusid all sobib ka vanemale tervisesportlasele.. Ainumas tingimus mu arust, et siis peab juba teatav võhma krunt all olema, ma ei kujuta ette sellist näost punast ja raske sammuga kleidis jooksjat.

    Meeldib

    • Võib vabalt olla, et ma näen seal nähtamatuid ootusi, mida selles üldse ei pruugi olla, aga mulle seostub kleidis jooksmine kogu selle “naine peaks ikka olema naiselik/jääma naiselikuks”-diskursusega ning kuna naise ülesanne on ju silmailu pakkumine, siis, palun väga, kandku ikka kleiti, joostes, ujudes või puid lõhkudes. 
      Tõesti, võib-olla seda pole seal üldse mitte, võib-olla on see toode üldse naiste disainitud ning leitud, et see on igavesti funktsionaalne, mitte ei esinda meeste ettekujutust sellest, kuidas jooksev naine võiks ikka seksikas välja näha vms. 
      Ja teisest aspektist muidugi ka, et kui keegi leiab, et talle sobib väga hästi kleidis joosta, siis loomulikult, andku minna, see vabadus peab igaühel olema. 

      Nii et põhimõtteliselt ma tabasin end tegelikult praegu eelarvamuselt – et kui ma näeks kedagi kleidiga jooksmas, siis mul ilmselt vilksataks peast läbi midagi niisugust, et teda huvitab rohkem väljanägemine kui jooksmine. Ja siit edasi võib hoopis mõelda, et äkki on kleidiga jooksja just eriti enesekindel, kuna julgeb niiviisi erineda. 

      Leidsin mõned arvamused siit ja siit

      Meeldib

      • väga väga naine

        skirts are fine, but dress is pushing it?
        Seelik on see “aint selleks seljas, et miski reite ümber lehviks”, kleit on “üks asi seljas, mugav, läheb!”
        Aga maisaa. Olen proovinud (muidugi tavalise lühikese kleidi, mitte spets-eri-imeasjaga) ja kui ma kõvasti higistama hakkan, kui reite vahel niiskeks läheb, hakkab hõõruma.
        Või pissisin ma veidi püksi? Vahet pole, valus oli igatahes. Säärtega asjad mulle jooksmiseks, aitäh..

        Meeldib

        • see oleneb vist vaagna kujust, õigemini sellest, mis nurga all jalad sealt välja kasvavad. Mul on sama häda, aga kõigil ei ole.

          Aga! vabandust, kui ma nüüd kogemata liiga rõvedaks lähen (ma ei taju seda ise hästi), aga see hõõrumine tekib vähemalt mul peamiselt siis, kui pesu on seljas. Ilma pesuta tekib retuuside järele vajadus ainult mingi väga väga intensiivse liikumisega. Pesu ajab higistama.

          (kust ma tean? suvel käin tihti pika seeliku/kleidiga ja naudin ilma pesuta elu, ilma et peaks inimesi sündsusetusega pahandama. ja võin isegi vahepeal punktist A punkti B joosta või tantsida vms.)

          Nii et äkki on jooksukleit hoopis neile, kes tahavad ilma aluspüksteta jooksmas käia?

          Meeldib

          • Küsisin A. käest, mis mõtted talle pähe tulevad, kui öelda “jooksukleit”.
            Ta ei osanud kohe midagi öelda, lisasin, et blogija, keda ma lugesin, tajub sellest survet “naised peavad ka joostes ilusad naiselikud välja nägema”.
            A: Aa, et see on naistele või?

            (ja lisas täpsustusi, mida TEMA mõtles, alustades sellest, et ta kujutas ette, kuidas tal hargivahe saaks mõnusalt hingata, aga äkki on teisest küljest vaja sinna mingit ohjeldavat pesu, nagu naistel sportrinnahoidjat.)

            Meeldib

          • Nojaa, rattapükste all tegelikult ei kanta ka aluspesu, sest higistamine ja hõõrumine (vabandust ka, kui see on too much information).
            Aga samas on need jooksukleidid ilmselt üsna lühikesed, osa vast pigem tuunika-tüüpi…

            Peab ilmselt ise proovima, muidu see intrigeeriv küsimus ei anna enam rahu.

            Meeldib

          • no kui näiteks põlvini on, siis saab vast sündsalt joosta ikka ja nautida, ee, head ventilatsiooni.

            Meeldib

      • Vaatasin nüüd Frieda linke. See kleit on pmst lihtsalt hästi pikk alt laienev maika ja palavaga tunduks täitsa mõnus ainult maika väel välja minna. Nagu üks seal ütles, “One piece over your sports bra and optional undies” (teine hea argument oli, et lihtne pissil käia).

        ja see, et miski ei pigista kõhust, sest kleit ripub õlgade pealt alla ja rahu majas.

        Meeldib

        • ja teise artikli “skirts seem too easy breezy and joggy and not let’s-get-serious-and-RUN” oleks minu jaoks pigem argument kleidi/seeliku kasuks, kui mu jalad süstemaatiliselt joosta lubaks. Sest mul on palju lihtsam end midagi tegema motiveerida, kui ma ei mõtle sellest kui mingist õudselt tõsisest raskest asjast. easy breezy tundub palju tehtavam.

          Meeldib

  5. Selle peale meenus mulle stseen “Harry Potterist”, kus nõiad ja võlurid olid lendluudpalli maailmameistrivõistlustel mugudeks riietunud ja üks öösärki kandev vana võlur vaidles korraldajaga, et ta ju ostis selle rõivatüki mugupoest, järelikult mugud kannavad neid. Mispeale korraldaja näitas talle triibulisi pidžaamapükse, et mugumehed kannavad neid, ning vana võlur ütles põlastavalt, et tema neid küll jalga ei pane, tema tahab, et tema intiimsete kehaosade ümber käiks ikka tervislik tuuleke.

    Meeldib

  6. olles näinud jooksmas eri rahvustest ja religioonidest inimesi, siis jooksukleit (mida ma ei ole näinud) ei paneks mind küll vist kulmugi kergitama. mulle tundub, et märkimisväärsel hulgal maailma elanikkonnast ei ole seda arusaama, et sporditegemisriided peaksid olema kuidagi… teistsugused kui tavariided. nii et kui muidu eelistad käia kleidiga, siis miks mitte ka joosta sellega. kui muidu paned spordirinnahoidja särgi alla, siis nüüd paned kleidi alla, see ei tundu kuidagi… raskem või teistmoodi:)

    mul endal on olemas üks riideese nimega “skort”, see on siis seeliku ja shortside sohilaps. tehnilisest kangast ja poes müüdi spordiriiete osakonnas. jooksmas ma temaga ei käi, sest ta on liiga lühike, et VVN nimetatud hõõrumisprobleemi vältida (st – ma ei saaks joosta ka nii lühikeste pükstega), küll aga suvisel ajal rattaga sõites kannan meeleldi. ja ausalt ütlen, et ma hindan teda kõrgelt just sellepärast, et nii lühikesed püksid ei näeks minu jalas head välja, aga nii lühike seelik üllataval kombel näeb vägagi. mulle lihtsalt endale ta kohutavalt meeldib, nii ilus hilp.

    Meeldib

    • Kui ma nüüd järele mõtlen, siis selliseid “skort”-rattapükse olen täiesti näinud müüdavat. Ja kui tõesti asjale vaadata selle nurga alt, et miks peaks sporti mingite eriliselt teistmoodi riietega tegema, siis hakkab kõik hulga loogilisem tunduma,

      Meeldib

  7. Epp Harmon

    “Ohukolmnurk”. Peaaegu et purtsatasin kohvisuutäie välja.
    Ja siis muidugi see jooksukleidi arutelu siin kommentaariumis.
    Aitäh. Mul sai nii tore varahommik 🙂

    Meeldib

  8. 18.10 – laulja, kes tekitab minus rabina “ma võin kraavi ka sõita, aga kinni peab see raadio saama!” on minu jaoks Steinfeld. Olgu laul ise kuitahes hea, aga see tunne on täiesti seljaaju reflekside tasemel olemas.
    (Kaamos, kes siin bloggeri kontolt kommenteerida ei oska)

    Liked by 1 person

    • Oo – mul on koguni kaks sellist, Vaiko Eplik ja E-I Etti.

      Meeldib

      • Hee, mul on Curly Strings (puhtalt muusikalises mõttes siis, mitte sellepärast, et mul isiklikus plaanis nende vastu midagi oleks).

        Meeldib

        • mul vennad Urbid, kuigi teise inimese autos sõites lepin kõigega, tagumisel istmel nagunii väga palju ei kuule.

          Meeldib

          • ja ma ei oska isegi öelda, kas vastumeelsus on isikute või muusikaga seotud, on mingi üldine vastumeelsuskämp nimega “gurutsemine”.

            Liked by 1 person

          • väga väga naine

            Mul ei ole raadiot ega autot, aga mul on youtube’i nimekirju (playlist) koostades isikulised muret. Steinfeldi rookisin välja. Urbid on esindatud, aga nii vähe kui annab (muusikaliselt ja sõnaliselt meeldib, mis ei meeldi, on HOIAK – jaToomas on vist naisepeksija ka?).

            Eda-ines Ettit ei salli puhtmuusikaliselt ja sõnaliselt ma lihtsalt ei suuda taluda … noh, seda, kes OLI Lea Liitmaa. Mul jookseb kohe aju kokku ja tahaks seinu kraapida, nii et küüned pahupidi.
            Aga jah. Raadiot pole. Need meeleheited on vanad.

            Meeldib

  9. Mul põhjustavad Urbid ka teatavaid moraalseid dilemmasid. Iseenesest mulle paljud laulud meeldivad (välja arvatud need kõige popimad), meeldib ka Tarmo Urbi lauluhääl, aga kuna hoiak tekitab judinaid, siis… kas ja kuidas neid ikkagi kuulata.
    Teisalt jällegi – praegu kohe ei meenu, aga kindlasti olen ma lugenud ja nautinud mõne sellise kirjaniku teost, kes oleks inimesena vastuvõetamatu.
    Ehk siis et kas ja millisel määral peaks autori ja tema loomingu lahus hoidma?

    Meeldib

    • väga väga naine

      jube keeruline küsimus mulle nt 8 aastat tagasi.
      Väga lihtne mulle praegu: kui otseselt vastik on, ei puutu ka loomingut. Kui on nibin-nabin-on havasti, aga muusika-pildid-kirjutatu on ju head, siis täpselt nii palju tarbingi, et see osa, mis väga hea, kätte saada.

      Meeldib

    • jah, just, mul on vist ka tõrge hoiaku vastu, millest ma ei tea, mida ma selle all õieti mõtlen. Aga kuna nii VVN kui ka Frieda on selle ära maininud, siis midagi sellist halvasti määratletavat ilmselt õhus on (ja see pole lihtsalt minu eelarvamus stiilis “sellise välimusega mehed äratavad kahtlust”).

      et kui ma näen või kuulen kedagi sellist, siis tuleb judin peale, tahaks eemale tõmbuda, nagu oleks midagi vastikut puudutanud.

      Meeldib

  10. väga väga naine

    Klikin juba kolmandat korda nagu lollakas: “On detsember, äkki on mini-november juba ilmunud, aint mu blogilugeja veel ei näita?”

    Liked by 1 person

  11. +1 vvn ja notsu suunal!!!

    Meeldib

Kommenteeri

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s