Category Archives: leivad-saiad-kuklid-karaskid

Potica

Aasta lõpuni on kakskümmend neli tundi. Kakskümmend kaks tundi. Kakskümmend. Aga mina olen endiselt ärkvel. Ma kuulan ühte ja sama laulu. Ikka ja uuesti.

Rock Hotel “Kohtumistund”.

Aasta lõpus vaadatakse miskipärast ikka tagasi. Aastale. Elule võib-olla.

Tööd olen ma teinud, liigagi palju vist. Maailma näinud seevastu küllap liiga vähe.

Armastanud olen, ühte meest meeletuseni, teisi natuke teisiti. Haiget olen teinud ja ise saanud. Olen kõõlunud maailma serval. Olen imetlenud tähistaeva lõppematust ja hommikuuduseid päikesetõuse.

Olen õhtuid hommikutesse tantsinud, joonud, rääkinud ja vaikinud. Olen maganud riiulis 😉 ja Pärnu-Ikla maantee ääres metsas, küljealuseks sammal ja tekiks niiskevõitu käterätt.

Ma tean, mis tunne on, kui meri on põlvini. Tean sedagi, kuidas on vaadata kellegi silmadesse ja näha seal iseennast.

Olen hoidnud pea püsti ja teeselnud äärmist enesekindlust seal, kus ma seda sugugi tundnud ei ole. Ühe kingituse, mida elu pakkus, olen ära põlanud ja seda hiljem kahetsenud.

Olen elanud. Tehtud on palju ja palju rohkem on tegemata. Aga nii ju ongi hea. Sest nii on kõik ilus ikka alles ees. Elu suured ja väikesed imed. Ma ei anna endale uueks aastaks lubadusi. Mitte ühtegi. Sest endale antud lubadusi on kõige lihtsam murda.

Ei ela minevikus. Ei igatse homset. Olen olemas.

Aasta viimasel hommikul koputab aknale tihane ja üle värske lume läheb haldjate jäljerida.

Õnnelikku uut aastat teile, mu armsad (te teate, kes te olete :))! Ja kõigile teistele täpselt seda sama!

Potica
(allikas: “Kodu ja Aed”, Jõulud 2010)

Tainas:
600 g nisujahu
40 g pärmi
2 munakollast
50 g võid
50 g suhkrut
veidi soola
250 ml piima
1 sidruni riivitud koor

Täidis:
400 g kreeka pähkleid
200 ml piima
1 sidruni riivitud koor
2 tl kaneeli
3 sl rummi
100 g suhkrut
100 g mett
2 munavalget

määrimiseks muna

Võta kõik ained paar tundi varem toatemperatuurile seisma. Murenda pärm sobivasse nõusse, sega paar sl sooja piimaga, lisa 2 sl jahu ja 1 tl suhkrut ning jäta pooleks tunniks sooja kohta seisma. Vahusta toasoe või munakollaste ja suhkruga, lisa sool ja sidrunikoor. Kui pärm on pool tundi kerkinud, lisa sõelutud jahu, käesoe piim ja võivaht. Sõtku, kuni tainas lööb käte ja kausi küljest lahti. Lase soojas kohas kolmveerand tundi kerkida.

Täidise jaoks kalla piim ja pool suhkrust potti, kuumuta, lisa purustatud pähklid ning jäta pooleks tunniks seisma. Seejärel lisa kaneel, mesi, rumm ja sidrunikoor ning kuumuta veel (ära lase keema). Vahusta munavalged ülejäänud suhkruga ning lisa veidi jahtunud pähklisegule.

Rulli kerkinud taigen ristkülikukujuliseks, kata täidisega, keera rulli ning aseta võitatud rõngakujulisse vormi. Lase pool tundi soojas kohas kerkida, määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 180-kraadises ahjus 45-55 minutit.

Šokolaadi-babka

Oma Maitse 2009. aasta detsembrinumbris ilmus lugu Korea päritolu ameeriklannast Heidi Parkist, kes elab ja töötab Tallinnas ning keda võib ilmselt nimetada ka babkade maaletoojaks. Sellest ajast ilmus babka minu katsetamist vajavate roogade nimekirja ja ega läinudki kauem kui peaaegu aasta ning tehtud ta saigi :P. Ilmselt ei jää see sugugi mitte viimaseks korraks, sest see kringli õrnem ja õhulisem sugulane on tõepoolest imemaitsev. Babka on tuntud mitmel pool (Poolas, Valgevenes, Slovakkias, Ukrainas, ka Leedus), kuid niisugune – šokolaadi- ja/või kaneelitäidise ning pealt puruga versioon on pärit juudi köögist, olles väga populaarne ka näiteks New Yorgis.

Et kaloripelglikke kaaskodanikke mitte otsekohe eemale peletada, on tõenäoliselt parem, kui te sööjatele ei ütle, k u i palju võid ja šokolaadi siin tegelikult sees on ;). Mu esialgne arvamus, et ainult ühe babka pärast ei tasu mässamist üldse ette võtta, osutus täiesti õigeks 🙂 – ehkki tõele au andes ei ole siin tegemist oluliselt rohkem kui tavaliste kaneelisaiade puhul. Ühesõnaga – siin tuleb kordusetendus. Raudselt. Retsept on kokku pandud Oma Maitses ilmunud Heidi Parki retseptist ja õnnestunud katsetusest blogis Head asjad.

Šokolaadi-babka (2 tk)
(allikad: Oma Maitse 12/2009, Head asjad)

Tainas:
2,25 dl sooja piima
120 g suhkrut
12 g kuivpärmi
650-700 g nisujahu
2 muna
2 munakollast
1 tl vanillisuhkrut
2 sl konjakit
soola
200 g toasooja võid

Täidis:
250 g kvaliteetset tumedat šokolaadi
100 g võid
25 g suhkrusiirupit
25 g kaneeli

Puru:
100 g jahu
60 g suhkrut
60 g võid

Määrimiseks:
1 munavalge
1 sl piima

Taina jaoks sega kausis kuivpärm, sool, suhkur ja vanillsuhkur, lisa 40 kraadini soojendatud piim, lahti klopitud munad ja munakollased ning konjak. Lisa jahu, sega ühtlaseks ja lisa sõtkudes juurde toasoe või. Sõtku tainast, kuni see on ühtlane, sile ja läikiv ning hakkab käte ja kausi küljest lahti lööma (tainas peaks jääma tavalisest pärmitainast pehmem, kui on liiga vedel, lisa veidi jahu). Kata kauss ja lase tainal soojas kohas umbes 1,5 tundi kerkida.

Täidise jaoks sulata šokolaad veevannil, lisa või ja suhkrusiirup ning kaneel. Sega, kuni või on sulanud ja täidis ühtlane.

Puistesegu jaoks sega või, suhkur ja jahu ühtlaseks puruks.

Jaga kerkinud tainas kaheks palliks ning rulli kumbki pall jahuga üle puistatud laual 30×40 cm suuruseks. Määri šokolaadikreem tainale, üks pikem serv jäta vabaks ja määri munavalge-piimaseguga. Keera tainas pikemast servast alates tihedalt rulli (munavalgega määritud serv kleebib rulli kokku. Keera tainarull pooleks ja põimi kokku. Aseta saadud pats küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi. Toimi samamoodi teise tainapoolega. Lase babkadel soojas kohas umbes tund aega kerkida, määri pealt munavalge-piimaseguga ja puista peale purusegu.

Küpseta 175-kraadises ahjus 15 minutit, alanda siis kuumus 150 kraadini ning küpseta veel umbes 45 minutit.

Pohlasaiad

Keelekõrv

Professionaalne kretinism kõneleb kaduva kirjaoskuse teemal :P. Kuid kui teid see teema põrmugi ei kõneta, siis palun lahkesti retsepti juurde siirduda ;).

Ma suhtlen tööasjus väga palju e-kirja teel. Ja viimasel ajal olen end selles suhtes üha enam hakanud tundma mingi kiviaegsete vaadetega reliktina. Ma olen harjunud ka elektroonilist kirja käsitama k i r j a n a, millele kehtivad samad reeglid nagu paberkirjale, eriti ametlikus kontekstis. Rääkimata minu jaoks lihtsast ning enesest mõistetavast vahetegemisest, millal, kus ja kellega millist keelt sobib kasutada.

Mul läheb hari täiesti punaseks, kui ma saan mõne kirja aadressilt coolbaby3@hotmail.com vms, kus aastate poolest justkui täisikka jõudnud inimene teatab ilma igasuguse tervituseta, et point on selles, et ta tahaks regada kursusele ja kas see oleks võimalik??? Kui seal sisalduvad (veel) mõned kirjavahemärgid (peale kolme küsimärgi lause lõpus) ja lause alguse suurtähed, siis on isegi hästi. Nagu ka siis kui coolbaby3 soostub avaldama oma kodanikunime ja kontaktandmed.

Täielikult endale aru andes, et keel on elav ja muutuv, ei saa ma siiski jätta küsimata: kuhu me niiviisi jõuame? Läheb veel mõni aeg mööda ja ma kirjutan lp. Coolbaby3-le vastuseks: kle, ilgelt nõme, tead, aga kohad on juba täis. Nii?

Et piir kirjaliku ja kõneldava keele vahel üha enam ähmastub, on asja üks külg – ega selle suulise keelegagi kõik korras ei ole. Kui keegi nagu tudeng tahaks nagu võtta ainet, aga nagu ei saa õppeinfosüsteemis registreeruda, siis mina tõepoolest ei tea, mida keegi meist tegema peaks :S.

*

Aga muidu on tore. Vihma sajab, sooja on kaheksa kraadi – niisiis igati paras hetk pohlasaiadeks, punase veini ja Ketil Bjørnstadi saatel.

Pohlasaiad (~ 35 tk)
(allikas: “Väike saiaraamat”)

Pärmitainas:
50 g pärmi
5 dl piima
65 g suhkrut
soola
1 muna
16-17 dl nisujahu
175 g võid

Täidis:
350 g pohlamoosi
200 g pohli
1,5 sl kartulitärklist
2 tl kaneeli
300 g maitsestamata toorjuustu
1 sl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
50 g toasooja võid

Määrimiseks:
1 muna

Hõõru pärm vähese sooja piimaga vedelaks, lisa ülejäänud piim, toasoe muna, sool ja suhkur. Kalla juurde pool jahust ja sõtku paar minutit. Edasi sõtkudes lisa ülejäänud jahu (paar dl jäta esialgu alles). Lisa pehme või ja sõtku uuesti ühtlaseks. Sõtku edasi ning lisa nii palju jahu, et tainas oleks elastne ja sile ning lööks käte ja kausi küljest lahti. Tõsta tainas sooja kohta ja lase kinni kaetult umbes 45 minutit kerkida.

Täidise jaoks sega pohlamoos, marjad, kartulitärklis ja kaneel. Teises kausis sega toasoe toorjuust tavalise ja vanillisuhkruga. Jaga kerkinud tainas pooleks ning rulli jahusel laual kaheks ristkülikukujuliseks tükiks. Määri tainaplaatidele pehmet võid, sellele toorjuustusegu ning siis moosisegu. Keera mõlemad rulli ning lõika paari sentimeetri laiusteks tükkideks. Tõsta need küpsetuspaberiga kaetud plaadile või pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse. Lase 15 minutit kerkida, määri pealt munaga ja küpseta 225-kraadises ahjus 20 minutit (pöördõhurežiimil 12 minutit).

Suhkrukringlid

Suur suvi, vaarikate aeg. Nende kõige südasuvisemate marjade aeg. Kõrvetav päike, putukate sumin, lõhnad ja värvid ja küpsetest vaarikatest lookas varred. Ei ole lihtne selge taeva all virvendavas kuumuses üle oksavaalude turnida, higi mööda selga alla nirisemas, jalad karjumas kummikutest vabastamise järele – aga ikkagi see meeldib mulle, see on suve kvintessents. Nendel käikudel ma ahmin suve endasse nagu röövlitütar Ronja, et sellest talvel toituda.

Las need südasuve teed olla rohtunud pealegi, rohima hakatakse alles sügisel.

Ja siis ma vaatan neid vaarikaid, mahla ja moosi ja mõtlen, et tahaks hoopis suhkrukringleid (pärmi-muretainas õunakoogi ainetel). Talvel, talvel see-eest saab nähtavasti ohtralt vaarikakooki ;).

PS. Eelmises postituses mainisin leiva küpsetamist. Temperatuur köögis oli lõpuks enam-vähem sama mis ahjus, aga oluline on hoopis see, et leib ilmutas taas kord iseseisvat mõtlemist. Mina unustasin ennast mujale ja vormi kerkima pandud leivale hakkas loomulikult mingil hetkel aitama, nähes et keegi ei kavatse teda ahju panna. Tabasin just õige hetke, mil ta asutas ennast vormist lahkuma. 🙂

Tänane muusika: Brett Anderson “Back To You”. Lihtsalt on selline tuju.

Suhkrukringlid (~ 24 tk)

Pärmi-muretainas:
30 g pärmi
125 g suhkrut
2 dl vett
200 g võid
630 g nisujahu

Peale:
1 muna määrimiseks
tavalist ja pärlsuhkrut peale puistamiseks

Hõõru pärm suhkruga vedelaks, lisa vesi ja sega ühtlaseks. Lõika toasoe või kuubikuteks ning sõtku vaheldumisi jahuga tainasse. Veereta tainas palliks ja pane pooleks tunniks külmkappi. Veereta tainast rullid ning vormi neist kringlid. määri pealt munaga, puista peale suhkrut. Küpseta 200-kraadises ahjus  kuldpruuniks (~ 15-20 minutit, pöördõhuga ahjus 10-12 minutit). Maitsevad kõige paremini samal päeval.

Juustu-sibulapärg

Tunnistage nüüd ausalt üles, teie, kes te sügisel lume sadamist ära oodata ei jõudnud – kas te s e d a tahtsitegi? (Tsiteerides härrasmeest Titanicul: I asked for ice, indeed, but this is ridiculous!) Olgu-olgu, ma tavaliselt aastaaegadega võitlema ei kipu ja iseenesest on hea meel, et ka tänased lapsed saavad lõpuks näha sellist talve, mida ma oma lapsepõlvest küll ja küll mäletan – kus peaaegu räästani ulatuvad hanged ei olegi enam pelk metafoor ja lumesse saab rajada tunneleid (praegu ei veaks küll enam ükski vägi mind lume sisse roomama 😀 – brr, lumi ronib krae vahelt sisse ja pärast on kõik riided märjad). Olgu, halba ilma ei ole kah, on ainult sobimatu riietus, seepärast hüljatakse homme kontsaga saapad, ridikül ja viigipüksid ning te võite mind näha, seljakott seljas ja matkasaapad jalas, sportlikku minevikku taaselustavana üle hangede takistusjooksu tegemas. 😉 Aga vaat lume koristamisest hakkab küllalt saama. Erilised lõbustused seisnevad selles, kui kogu lumi on ära loobitud, auto välja kaevatud ja lahti lükkamata tänaval peaaegu lumme kinni jäädud, siis poest tagasi jõudmise ajaks on agulitänavat üldiselt harva külastav lumesahk oma tiiru ära teinud ja sissesõidutee ette gigantse lumevalli lükanud.
Kuna ma päeval olin tööl, siis olin sunnitud kogu täna sadanud lume õhtul ära koristama (kodakondsed olid endale ettenägelikult mujal rakenduse leidnud) – ja ma ei ütle, et mul ei tekkinud tahtmist seda kõige lihtsamat ja otsesemat teed üle aia naabri hoovi loopida :P. Vastasel juhul võinuks lumesaju tihedust arvesse võttes alljärgneva juustupärja küpsetamine välja näha nii: korista sadanud lumi ära, pane tainas kerkima, korista lumi ära, vormi pärg-lase kerkida-pane ahju, korista sadanud lumi ära, võta sai ahjust-söö, korista lund. Või umbes midagi sinnapoole.

Juustu-sibulapärg
(mugandatud: “Väike saiaraamat”)

Tainas:
25 g pärmi
3 dl sooja piima
1 tl soola
1 muna
9-10 dl nisujahu
75 g võid

Täidis:
4 sibulat
peterselli
300 g riivitud juustu
soola, pipart
päevalille- või kõrvitsaseemneid

Peale:
50 g riivitud juustu
päevalilleseemneid
määrimiseks muna

Hõõru pärm vähese piimaga vedelaks. Lisa ülejäänud piim, sool, muna ja sõtkudes vähehaaval jahu. Lõpuks lisa tükeldatud toasoe või ja sõtku, kuni tainas lööb käte ja kausi küljest lahti. Vajadusel lisa veel jahu. Kata tainakauss rätikuga ja lase soojas kohas tund aega kerkida.
Täidise jaoks koori ja viiluta sibulad ning kuumuta õlis klaasjaks, maitsesta soola ja pipraga. Rulli tainas jahusel laual nelinurkseks, kata sibulatega, puista peale hakitud petersell, seemned ja riivjuust. Keera tainaplaat tihedalt rulli, keera ringiks ja suru otsad kokku. Tee kääridega tainasse 3-4 cm vahedega sisselõiked (ära põhjani läbi lõika) ning keera viilud vaheldumisi sisse- ja väljapoole. Kata rätikuga ja lase soojas kohas pool tundi kerkida. Määri pealt munaga, puista peale seemned ja riivjuust. Küpseta 200-kraadises ahjus 35 minutit (pöördõhuga ahjus 20-25 minutit).

PS. Tervitused Anule ja tema töökaaslastele Paidesse! 🙂

Kohupiimarullid mustikatega

Millest peaks praegu kirjutama kui mitte külmast? Ühel õhtul jalutasin pärast tööd kodu poole, lumi krudisemas taldade all, õhk jääkristallidest sädelev ja mõtlesin: ilus? On jah. Aga mõtted tiirlevad lausa häirivalt ühe kauge kevadõhtu ümber, kui jalgade all krabises vihmamärg asfalt, äärelinn oli mattunud sirelilõhna ja kõrvus kõlas Apocalyptica “Faraway”. Ja see tundub ilusam, ikka veel…
No kas sa saad! Kas siis talvekülmadest pole midagi meenutada!? Aastast 1987, kui 30-kraadine külm ei takistanud ei suusatamist ega katseid maal soos puu otsa viivat redelit ehitada (naelte tagumine külmunud puusse ebaõnnestus). 2002./2003. aastavahetusest, kui lumi oli sama sädelev, puud praksusid külma käes ja kaua aega kütmata maja läks alles hommikuks soojaks – aga sisemisest soojusest meil puudu ei tulnud. Aastast 2006, kui tööasjad sundisid kõige karmima külma ajal Narva – damotška s šubam, “Uspenski katedral”, rehvivahetus keset Narva linna ja -30 kraadi veripunase päikeseloojangu ajal Narva-Jõesuu rannas, kus isegi õhk tundus külmunud olevat – need on ju kõik päris toredad mälestused.

Kohupiimarullid mustikatega (12 tk)

Pärmitainas:
25 g pärmi
2,5 dl sooja piima
0,5 dl suhkrut
75 g võid
1 muna
7-8 dl nisujahu
0,5 tl soola

Täidis:
300 g kohupiima
1 tl vanillisuhkrut
0,5 dl suhkrut
1 muna
1-2 sl jahu
150 g värskeid või külmutatud mustikaid
1 tl maisitärklist

määrimiseks muna
peale puistamiseks pärlsuhkrut

Hõõru pärm vähese piimaga vedelaks, lisa ülejäänud piim, toasoe muna, sool ja suhkur. Kalla juurde pool jahust ja sõtku paar minutit. Edasi sõtkudes lisa ülejäänud jahu (paar dl jäta esialgu alles). Lisa pehme või ja sõtku uuesti ühtlaseks. Sõtku edasi ning lisa nii palju jahu, et tainas oleks elastne ja lööks käte ja kausi küljest lahti (pigem olgu tainas pehme kui liiga kõva ja sitke). Tõsta tainas sooja kohta ja lase kinni kaetult umbes 45 minutit kerkida.

Täidise jaoks sega kohupiim suhkru ja vanillisuhkruga, lisa lahti klopitud muna ja 1-2 sl jahu. Rulli kerkinud tainas jahusel laual ristkülikuks, kata kohupiimatäidisega ning jaga peale tärklisega segatud mustikad (külmutatud marjad sulatamata). Keera pikemast servast alates rulli ning lõika umbes 3 cm paksusteks viiludeks. Aseta need ahjuplaadile või pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse ning lase soojas kohas rätiku all pool tundi kerkida. Pintselda munaga, puista peale pärlsuhkrut ning küpseta 200-kraadises ahjus 20-25 minutit (pöördõhuga ahjus umbes 12 minutit).

NB! 😛 Merike!

Kaneelisaiad, need klassikalised

Ärkate ühel keskmiselt ebatavalisel esmaspäeva hommikul. Tuletate endale meelde, et tõusmisega ei ole kiiret. Teil on vaba päev nimelt, esimene üle mitme nädala. Tõmbate kardinad eest ja leiate, et lõvilõuad ja päevalilled teie rõdukastides ning alles õitsevad roosid all aias  on kaetud… lumega, lörtsisegusega küll, aga siiski vastuvaidlematult lumega. Rõdulaua alla lindude toiduks asetatud päevalilleõisikute ümber arendavad vilgast tegevust tihased. Oktoobrikuust on hoobilt saanud peaaegu detsember.

Seesama, mis nõuab valdavalt talviseid aksessuaare – kaminatuld hämarduvas õhtus, head seltskonda, vürtsikat hõõgveini, ahjust tulnud kaneelisaia (niisugust, nagu küpsetas vanaema – pehme ja koheva taina ning nii rohke kaneelitäidisega, et isegi Karlssonil poleks millegi üle nuriseda)  ja fado-laulu või mahedat instrumentaaldžässi.

Minu meelest on kaneelisaiade (nagu igasuguste pärmitainast küpsetiste) puhul õnnestumise eelduseks piisav aeg. Kui hakata pärmitainast kiirustades tegema, siis ei ole head nahka loota. Tuleks võtta kohe täitsa vabalt, lasta rahulikult kerkida nii tainal kui valmis vormitud saiadel ja üleüldse toimugu kogu tegevus äärmiselt mõõdukas tempos. Minusuguse jaoks, kel enamasti vähemalt 3-5 erinevat tegevust korraga käsil, on see juba iseenesest paras väljakutse :P.

Kaneelisaiad (~ 30 tükki)

Tainas:
50 g presspärmi
5 dl sooja piima
1 dl suhkrut
(1 muna)
14-16 dl nisujahu
150 g toasooja võid
1 tl soola

Täidis:
100 g võid
6 spl suhkrut
4 tl kaneeli

Peale:
1 muna määrimiseks
pärlsuhkrut

Hõõru pärm vähese piimaga vedelaks, lisa ülejäänud piim, (toasoe muna), sool ja suhkur. Kalla juurde pool jahust ja sõtku paar minutit. Edasi sõtkudes lisa ülejäänud jahu (paar dl jäta esialgu alles). Lisa pehme või ja sõtku uuesti ühtlaseks. Edasi sõtkudes lisa nii palju jahu, et tainas oleks elastne ning lööks käte ja kausi küljest lahti. Tõsta tainas sooja kohta ja lase kinni kaetult tund aega või pisut rohkem kerkida. Kerkinud tainas kummuta lauale, sõtku kergelt läbi ja rulli ristkülikuks. Määri tainas sulatatud võiga ning puista peale omavahel segatud kaneel ja suhkur. Keera tainas pikemast servast alates rulli ja lõika juppideks. Tõsta need küpsetuspaberiga kaetud plaadile ning lase kinni kaetult pool tundi kerkida. Määri munaga, puista peale pärlsuhkrut ning küpseta 225-kraadises ahjus 13-15 minutit.