Category Archives: nami-nami kooskokkamine

Tuuletaskud kohupiimaga

Hallo kosmos, hallo maa! Mäletan selgesti, et kunagi oli mul vaba päev. Järgmine – see on nimelt täna. Õnnis tunne oli elimineerida telefon ja äratuskell ning magada kella kümneni. Istuda oma kopatäie koorekohviga ning pühendada ajalehele rohkem aega, kui kulub vaid pealkirjade läbilugemiseks. Ja ennekõike – mitte kuhugi minna. või kui, siis vaid kööki, et taas kord üle umbes-täpselt 20 aasta valmistada keedutainast (inspireerituna Nami-nami kooskokkamisest nr. 21 – keedutainas ja keedutainaküpsetised.
Eelmine katsetus andis mu mäletamist mööda küll igati korraliku tulemuse, aga teadmata põhjusel pole ma keedutainast rohkem käsile võtnud, mis sellest, et tegelikult on tegemist ühe lihtsama tainaga. Mälu värskendamiseks tutvusin põhitõdedega “Suure küpsetamisraamatu” 2. osa põhjal ja niiviisi teoreetiliste teadmistega varustatult võtsin aluseks ikkagi klassikalise retsepti Ida Savi raamatust “Saiad. Pirukad. Koogid”.

Tuuletaskud

Tuuletaskud kohupiimaga

Tainas:
200 g vett
100 g võid
1/2 tl soola
180 g jahu
4-5 muna

Täidis:
250 g kohupiima
2 dl vahukoort
2 tl suhkrut
soovi korral (mustasõstra)moosi

Taina valmistamiseks lase vesi paksupõhjalises kastrulis koos või ja soolaga keema tõusta. Tõsta nõu tulelt ja vala kogu jahu korraga kuuma vedelikku. Sega tugevasti, tõsta nõu pliidile tagasi ja kuumuta segades paar minutit, kuni taigen moodustab tombu ja lööb nõuseintest lahti. Lase 5 minutit jahtuda ja lisa ükshaaval munad (esialgu lisa 4 muna), kloppides taina iga muna lisamise järel siledaks. Valmis tainas on ühtlane, läikiv ja valgub lusikalt aeglaselt maha. Kui tainas on liiga paks, lisa ka viies muna.
Tõsta võiga määritud küpsetusplaadile lusikaga tainakuhjad või kasuta kondiitripritsi. Pane plaat 200 kraadini kuumutatud ahju ning keera kuumus kohe 225-le. Lase küpseda 10 minutit, keera siis kuumus uuesti 200-le ja küpseta veel 15 minutit. Ära küpsemise ajal ahjuust ava. Ahjust võetud tuuletaskutele torka noaga auk sisse, et aur välja pääseks. Jahtunult täida kohupiima ja suhkruga vahustatud vahukoorega (soovi korral lisa paar sl moosi) ning sõelu peale tuhksuhkrut.

Tuuletaskud

Advertisements

Norra kukeseenepirukas

Seentega on mul omapärane suhe. Lapsepõlves ei võtnud ma neid suu sissegi, aga rohkem kui nende maitse, häiris mind sealjuures hoopis  te a d m i n e, et tegemist on seentega, näiteks varjates mu eest fakti, et kotletid sisaldavad ka seeni, õnnestus mulle neid sisse sööta küll. Oleks keegi mulle siis öelnud, et kunagi hakkan ise täiesti vabatahtlikult seenepirukaid tegema! 😛 (Hea küll võib-olla ilma Nami-nami seenepirukate kooskokkamiseta ikka poleks hakanud ka.) Nüüd söön seeni küll, igasugusel kujul valmistatuna, ausalt öeldes siiski erilist maitsenaudingut saamata, aga seente korjamist naudin endiselt vägagi. Kukeseenepirukas maitseb paremini soojalt ja köömnetega tainas on üpris tänuväärne lahendus, mida tasuks rakendada ka mõnede teistegi pirukate puhul.

Norra kukeseenepirukas
(allikas: “Pirukad 2”)

Põhi:
3 dl nisujahu
125 g võid
2 sl külma vett
1 tl köömneid
soola

Täidis:
1 suur sibul
250 g kukeseeni
1 sl võid
soola
musta pipart
peotäis basiilikulehti
3 muna
2 dl kohvikoort
200 g riivjuustu

Haki külm või jahu ja soolga segamini. Lisa köömned ja külm vesi ning sega kiiresti ühtlaseks tainaks. Vajuta 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele ning pane pooleks tunniks külmkappi. Pruunista sibul võis ja pane kõrvale, tõsta pannile hakitud seened, kuumuta kuni vedelik aurustub. Maitsesta soola ja pipraga ning sega juurde sibul. Tõsta segu pirukapõhjale, puista üle hakitud basiilikuga. Kalla peale omavahel segatud muna, koor ja juust. küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.

Virsiku-kohupiimastruudel

Nostalgianurgake kõneleb sellest, et paremaid virsikuid, kui aastat 6 tagasi Zagrebi turult ostetud, pole ma ei varem ega hiljem enam saanud. Küllap olid seal ka muud tegurid mängus, eks see oligi selline vasikavaimustuse periood – kõrvuni armununa -, aga mälestus plaatanite all paberkotist üliküpsete virsikute (ja viigimarjade – kui juba jutuks tuli) õngitsemisest, endal mahl lõuga mööda alla tilkumas, püsib ikka ere. Igal juhul on päris kindel, et Eestist selliseid virsikuid osta ei õnnestu. Ehkki sügiseti võib mõnikord kohata vilju, mis isegi näevad välja ja maitsevad virsiku moodi.

Struudlite kooskokkamine hoiab mind jätkuvalt vastaval lainel. Virsiku-kohupiimastruudel sündis pooleldi juhuse läbi, nagu nii mõnedki head asjad. Tegelikult mõlkusid mul mõttes hoopis aprikoosid, aga kuna neid parajasti poes polnud, läksid käiku virsikud. Filotainas puudus poes samuti, selle asendas pärmi-lehttainas (eks sobib ka tavaline lehttainas). Esimesel päeval lisasin struudlile mandlilaaste, kui aga järgmisel päeval oli tarvis uus struudel teha, siis polnud kohalikus poes enam neidki, sestap leidsid kasutust rosinad. Tulemus rahuldas mind täiesti – krõbe tainas, mahlane ja mitte liiga magus täidis.

Virsiku-kohupiimastruudel

500 g pärmi-lehttainast
250 g kohupiima
2 munakollast
0,75 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
500 g virsikuid
3 sl brändit
75 g mandlilaaste või 100 g rosinaid
määrimiseks 1 muna

Lõika virsikud viiludeks, tilguta peale brändi ja lase tund aega maitsestuda. Sega kohupiim, munakollased, suhkur ja vanillisuhkur ühtlaseks (kui tundub, et segu on liiga vedel, lisa natuke jahu või mannat). Rulli tainas lahti, kata kohupiimaseguga (servad jäta 3 cm ulatuses katmata), puista peale mandlilaastud või rosinad ja lao kõige peale virsikuviilud. Tõsta katmata servad täidise peale ja keera struudel rulli. Lõika tainale paarisentimeetriste vahedega lõhed sisse (neist pääseb aur välja ning neid mööda on hea struudlit lahti lõigata). Määri pealt munaga ja küpseta 200-kraadises ahjus 35-40 minutit. Serveeri soojalt tuhksuhkruga ülepuistatuna.

Õunastruudel

Kõigepealt lubage esitleda – minu uus kaaslane on Tamron 17-50 mm F2,8. Ma olen üpris kindel, et me hakkame omavahel sobima ;).

Mis puutub struudlisse, siis siin oli motiveerivaks jõuks taas kooskokkamine @ Nami-nami. Nii tema tehtud sai. Muidu oleks ilmselt veel paar aastat mõelnud, et hmmm… struudel…peaks tegema… kunagi… ah, tühja kah, teen parem veel ühe juustukoogi. Tegelikult olen ma struudlit kunagi teinud, nii 15 aastat tagasi, oma küpsetuskatsetuste algusaegadel. Mingeid mälestusi sellest ei eksisteeri, järelikult siis polnud, mida mäletada ja imestada ei maksa, sest gaasiahjus kardetavasti tulemus eriti atraktiivne ei saanud. Et õunasadu on juba alanud, valisin tegemiseks selle kõige klassikalisema – õunastruudli. Plaane on veel, kas need ka realiseeruvad, ei julge lubada. Retseptieeskujuga toetas Eesti küpsetamisraamatute ema – Ida Savi “Saiad, pirukad, koogid” (nuudlitainarull õuntega).

Õunastruudel

Tainas:
300 g nisujahu
1 dl toasooja vett
1 sl 30% äädikat
soola
50 g toiduõli

Täidis:
50 g võid
1,5 dl riivsaia
1 kg õunu
1 dl suhkrut
2 sl kaneeli
1 dl rosinaid

Peale:
50 g võid
tuhksuhkrut

Sõelu jahu kaussi või lauale kuhja, tee keskele süvend ja vala sinna omavahel segatud vesi, õli, sool ja äädikas. Sega ja sõtku hoolega, kuni tainas on ühtlane ja läikiv ning lööb käte küljest lahti. Vajaduse korral lisa veel veidi vett või jahu. Veereta tainas palliks ja pane pooleks tunniks soojaveenõu kohale või keeva veega kuumaks aetud poti alla, et tainas jahu paisumisel elastsemaks muutuks. Täidise jaoks sulata või ja prae riivsai selles kuldseks. Koori ja puhasta õunad, lõika väga õhukesteks viiludeks ning sega suhkru ja kaneeliga. Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks, kata ühtlaselt riivsaiaseguga, jättes ääred 3 cm ulatuses katmata. Jaota tainale õunaviilud ja rosinad, keera tainaservad täidisele ja rulli struudel kokku. Tõsta rull küpsetuspaberiga kaetud plaadile, pintselda üle sulavõiga ja küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit. Küpsetamise ajal pintselda veel mitu korda sulavõiga. Lase veini jahtuda ja sõelu peale tuhksuhkrut.

Klassikaline kriteerium struudlitaina kohta väidab, et lahti rullitud tainas peaks olema nii õhuke, et läbi selle saab armastuskirju lugeda. Mul ei olnud tainas kindlasti nii õhuke – aga võib-olla see reegel enam ei kehtigi, sest kes teab, kas tänapäeval üldse keegi armastuskirju kirjutab. Mina igatahes pole ühtegi saanud…(aga see muidugi ei tõesta veel midagi :P).

Meloni-maasikasalat

Aeg-ajalt tuleb koogiküpsetamisse paus teha ning midagi kergemat ja kiiremat käsile võtta. nii et marja- ja puuviljasalatite kooskokkamine  sai päris heaks motivaatoriks. Puuviljasalatid saab lihtsalt ja kiirelt valmis, sinna võib sisse panna enam-vähem kõike, mida fantaasia lubab; neid võib serveerida naturaalselt, jäätisega (kui see teile juhtumisi maitseb), vanillikastme või vahukoorega. Ja lisaks – puuviljasalat ei pea ilmtingimata magus olema. Aga ükskõik, kas tegemist on soolase salatiga liha lisandiks või desserdiga – igal juhul rõõmustavad nii kõht kui silmad. Meloni- või arbuusisalatite puhul on lisaboonusena ka taara omast käest võtta – kui viljad pooleks lõigata ja sisu välja uuristada, saab koorepoolikuid kasutada serveerimiseks.

Meloni-maasikasalat

1  melon
500 g maasikaid
3 virsikut
soovi korral sidruni- või laimimahla ja tuhksuhkrut
kaunistamiseks melissi- või mündilehti

Poolita melon, lõika sisu välja ning tükelda. Tükelda ka virsikud, lõika maasikad neljaks ning sega kõik kokku. Kui tundub, et tulemus on liiga mahe, pigista sekka pisut sidruni- või laimimahla. Lase pool tunnikest külmkapis maitsestuda, serveerimiseks tõsta melonikoortesse ning sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut.

Kamapallid sidruni ja kakaoga

Hakkasite juba arvama, et siin majas mitte midagi peale rabarberikookide ei sööda? Vale jutt! Aeg-ajalt süüakse ka kamakäkke. Kama meie söögilaual @ Nami-nami on endiselt aktuaalne ja retsept kah sealt. Kohe peale valmistamist on need käkid maitselt kamašokolaad mis kamašokolaad, pisikese sidrunikoorelise nüansiga. Nii et kui te armastate kamašokolaadi, siis võite proovida küll. Pärast öö otsa seismist jääb domineerima kama ning varjutab kakaomaitse. Tegelikult ma ootasin midagi muud – koostisaineid andsid alust arvamusele, et tulemuseks võiks olla midagi sellist, mis on tuttav ilmselt igale nõukaaja lapsele – suhkru ja kakaoga maitsestatud hapukoor. See õ i g e hapukoor ikka, 200-grammises klaaspurgis müüdu. Ei saa ka mainimata jätta, et ükskord pingutasin kõnealuse kooslusega üle, nii et süda läks pahaks, ja siis ei tahtnud enam üsna pikka aega mingist kakaoga hapukoorest kuuldagi. Aga kamapallid on päris tore suvine ja eestimaine maiustus ikkagi.

Kamapallid sidruni ja kakaoga

Kamapallid sidruni ja kakaoga

2 dl hapukoort
4 sl suhkrut
2 sl kakaopulbrit
3 dl kamajahu
1 tl riivitud sidrunikoort

Sega kõik ained ühtlaseks massiks, veereta pallid ning veereta neid kakaopulbris või kamajahus.

Kamapallid sidruni ja kakaoga

Kamapallid mustade sõstarde ja röstitud kaerahelvestega

Mida teie arvate kamast? Minu meelest ei ole kama selline toiduaine, mida kas vihatakse või armastatakse. Mulle tundub hoopis, et seda kas armastatakse või suhtutakse sellesse täieliku ükskõiksusega. Ma ei tea ühtegi inimest, kes kama suu sissegi ei võtaks, jaotus käib enam-vähem pooleks: need, kelle jaoks kamata poleks õiget suve, ja need, kes söövad ära, kui ette antakse, aga ei liiguta oimugi. Nami-nami kooskokkamine vol. 17 propageerib just kama. Ainus võimalus kama tarbimiseks ei ole sugugi mitte keefiri või hapupiimaga, lisaks kõikvõimalikele soolastele ja mugsatele roogadele on sellest võimalik teha näiteks selle retsepti järgi kamapalle. Originaalis kasutatud jõhvikad said asendatud mustade sõstardega, muude ainte koguseid samuti natuke kohandatud ja tulemus polnud üldse mitte paha. Ainult mett paneksin ma järgmisel korral pisut vähem, originaalis leidunud astelpajusiirupi jätsin üldse ära, aga minu jaoks oli ikka natuke liiga magus. Ent muidu – kas ei ole siis  mitte kaunis ja trendikas, aga samas üdini eestipärane suupiste?

Kamapallid mustade sõstarde ja röstitud kaerahelvestega

250 g kamajahu
200 g hapukoort
150 g kohupiima
4 sl mett
5 cl likööri Vana Tallinn
100 g külmutatud musti sõstraid

Kaunistamiseks:
250 g kaerahelbeid
suhkrut
pealepuistamiseks tuhksuhkrut

Hõõru kausis hapukoor, kohupiim, mesi, liköör ja kamajahu ühtlaseks mass. Lisa ettevaatlikult segades sõstrad ja pane kamamass umbes tunniks ajaks sügavkülma tahenema. Rösti kaerahelbed kuival pannil suhkruga kuldseks ja lase jahtuda. Veereta kamamassist pallikesed ning veereta neid röstitud kaerahelvestes. Kaunista tuhksuhkruga.