Category Archives: nami-nami kooskokkamine

Õunastruudel

Kõigepealt lubage esitleda – minu uus kaaslane on Tamron 17-50 mm F2,8. Ma olen üpris kindel, et me hakkame omavahel sobima ;).

Mis puutub struudlisse, siis siin oli motiveerivaks jõuks taas kooskokkamine @ Nami-nami. Nii tema tehtud sai. Muidu oleks ilmselt veel paar aastat mõelnud, et hmmm… struudel…peaks tegema… kunagi… ah, tühja kah, teen parem veel ühe juustukoogi. Tegelikult olen ma struudlit kunagi teinud, nii 15 aastat tagasi, oma küpsetuskatsetuste algusaegadel. Mingeid mälestusi sellest ei eksisteeri, järelikult siis polnud, mida mäletada ja imestada ei maksa, sest gaasiahjus kardetavasti tulemus eriti atraktiivne ei saanud. Et õunasadu on juba alanud, valisin tegemiseks selle kõige klassikalisema – õunastruudli. Plaane on veel, kas need ka realiseeruvad, ei julge lubada. Retseptieeskujuga toetas Eesti küpsetamisraamatute ema – Ida Savi “Saiad, pirukad, koogid” (nuudlitainarull õuntega).

Õunastruudel

Tainas:
300 g nisujahu
1 dl toasooja vett
1 sl 30% äädikat
soola
50 g toiduõli

Täidis:
50 g võid
1,5 dl riivsaia
1 kg õunu
1 dl suhkrut
2 sl kaneeli
1 dl rosinaid

Peale:
50 g võid
tuhksuhkrut

Sõelu jahu kaussi või lauale kuhja, tee keskele süvend ja vala sinna omavahel segatud vesi, õli, sool ja äädikas. Sega ja sõtku hoolega, kuni tainas on ühtlane ja läikiv ning lööb käte küljest lahti. Vajaduse korral lisa veel veidi vett või jahu. Veereta tainas palliks ja pane pooleks tunniks soojaveenõu kohale või keeva veega kuumaks aetud poti alla, et tainas jahu paisumisel elastsemaks muutuks. Täidise jaoks sulata või ja prae riivsai selles kuldseks. Koori ja puhasta õunad, lõika väga õhukesteks viiludeks ning sega suhkru ja kaneeliga. Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks, kata ühtlaselt riivsaiaseguga, jättes ääred 3 cm ulatuses katmata. Jaota tainale õunaviilud ja rosinad, keera tainaservad täidisele ja rulli struudel kokku. Tõsta rull küpsetuspaberiga kaetud plaadile, pintselda üle sulavõiga ja küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit. Küpsetamise ajal pintselda veel mitu korda sulavõiga. Lase veini jahtuda ja sõelu peale tuhksuhkrut.

Klassikaline kriteerium struudlitaina kohta väidab, et lahti rullitud tainas peaks olema nii õhuke, et läbi selle saab armastuskirju lugeda. Mul ei olnud tainas kindlasti nii õhuke – aga võib-olla see reegel enam ei kehtigi, sest kes teab, kas tänapäeval üldse keegi armastuskirju kirjutab. Mina igatahes pole ühtegi saanud…(aga see muidugi ei tõesta veel midagi :P).

Meloni-maasikasalat

Aeg-ajalt tuleb koogiküpsetamisse paus teha ning midagi kergemat ja kiiremat käsile võtta. nii et marja- ja puuviljasalatite kooskokkamine  sai päris heaks motivaatoriks. Puuviljasalatid saab lihtsalt ja kiirelt valmis, sinna võib sisse panna enam-vähem kõike, mida fantaasia lubab; neid võib serveerida naturaalselt, jäätisega (kui see teile juhtumisi maitseb), vanillikastme või vahukoorega. Ja lisaks – puuviljasalat ei pea ilmtingimata magus olema. Aga ükskõik, kas tegemist on soolase salatiga liha lisandiks või desserdiga – igal juhul rõõmustavad nii kõht kui silmad. Meloni- või arbuusisalatite puhul on lisaboonusena ka taara omast käest võtta – kui viljad pooleks lõigata ja sisu välja uuristada, saab koorepoolikuid kasutada serveerimiseks.

Meloni-maasikasalat

1  melon
500 g maasikaid
3 virsikut
soovi korral sidruni- või laimimahla ja tuhksuhkrut
kaunistamiseks melissi- või mündilehti

Poolita melon, lõika sisu välja ning tükelda. Tükelda ka virsikud, lõika maasikad neljaks ning sega kõik kokku. Kui tundub, et tulemus on liiga mahe, pigista sekka pisut sidruni- või laimimahla. Lase pool tunnikest külmkapis maitsestuda, serveerimiseks tõsta melonikoortesse ning sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut.

Kamapallid sidruni ja kakaoga

Hakkasite juba arvama, et siin majas mitte midagi peale rabarberikookide ei sööda? Vale jutt! Aeg-ajalt süüakse ka kamakäkke. Kama meie söögilaual @ Nami-nami on endiselt aktuaalne ja retsept kah sealt. Kohe peale valmistamist on need käkid maitselt kamašokolaad mis kamašokolaad, pisikese sidrunikoorelise nüansiga. Nii et kui te armastate kamašokolaadi, siis võite proovida küll. Pärast öö otsa seismist jääb domineerima kama ning varjutab kakaomaitse. Tegelikult ma ootasin midagi muud – koostisaineid andsid alust arvamusele, et tulemuseks võiks olla midagi sellist, mis on tuttav ilmselt igale nõukaaja lapsele – suhkru ja kakaoga maitsestatud hapukoor. See õ i g e hapukoor ikka, 200-grammises klaaspurgis müüdu. Ei saa ka mainimata jätta, et ükskord pingutasin kõnealuse kooslusega üle, nii et süda läks pahaks, ja siis ei tahtnud enam üsna pikka aega mingist kakaoga hapukoorest kuuldagi. Aga kamapallid on päris tore suvine ja eestimaine maiustus ikkagi.

Kamapallid sidruni ja kakaoga

Kamapallid sidruni ja kakaoga

2 dl hapukoort
4 sl suhkrut
2 sl kakaopulbrit
3 dl kamajahu
1 tl riivitud sidrunikoort

Sega kõik ained ühtlaseks massiks, veereta pallid ning veereta neid kakaopulbris või kamajahus.

Kamapallid sidruni ja kakaoga

Kamapallid mustade sõstarde ja röstitud kaerahelvestega

Mida teie arvate kamast? Minu meelest ei ole kama selline toiduaine, mida kas vihatakse või armastatakse. Mulle tundub hoopis, et seda kas armastatakse või suhtutakse sellesse täieliku ükskõiksusega. Ma ei tea ühtegi inimest, kes kama suu sissegi ei võtaks, jaotus käib enam-vähem pooleks: need, kelle jaoks kamata poleks õiget suve, ja need, kes söövad ära, kui ette antakse, aga ei liiguta oimugi. Nami-nami kooskokkamine vol. 17 propageerib just kama. Ainus võimalus kama tarbimiseks ei ole sugugi mitte keefiri või hapupiimaga, lisaks kõikvõimalikele soolastele ja mugsatele roogadele on sellest võimalik teha näiteks selle retsepti järgi kamapalle. Originaalis kasutatud jõhvikad said asendatud mustade sõstardega, muude ainte koguseid samuti natuke kohandatud ja tulemus polnud üldse mitte paha. Ainult mett paneksin ma järgmisel korral pisut vähem, originaalis leidunud astelpajusiirupi jätsin üldse ära, aga minu jaoks oli ikka natuke liiga magus. Ent muidu – kas ei ole siis  mitte kaunis ja trendikas, aga samas üdini eestipärane suupiste?

Kamapallid mustade sõstarde ja röstitud kaerahelvestega

250 g kamajahu
200 g hapukoort
150 g kohupiima
4 sl mett
5 cl likööri Vana Tallinn
100 g külmutatud musti sõstraid

Kaunistamiseks:
250 g kaerahelbeid
suhkrut
pealepuistamiseks tuhksuhkrut

Hõõru kausis hapukoor, kohupiim, mesi, liköör ja kamajahu ühtlaseks mass. Lisa ettevaatlikult segades sõstrad ja pane kamamass umbes tunniks ajaks sügavkülma tahenema. Rösti kaerahelbed kuival pannil suhkruga kuldseks ja lase jahtuda. Veereta kamamassist pallikesed ning veereta neid röstitud kaerahelvestes. Kaunista tuhksuhkruga.

Nõgeserullid

Nami-nami kooskokkamine tõstab fookusesse kevadrohelise ehk siis igasuguse kraami, mis reeglina peenral ei kasva (või kui, siis pigem kutsumata) – naat, nõges, võililled, jänesekapsas, karulauk, kuusekasvud jne. Nö umbrohuga köögis oli lapsepõlves kokkupuuteid küll – olgu selleks siis nurmenukulehed, vesivirn või noored maltsalehed salatis, nõgesesupp ning -tee või lihtsalt suhu ampsatud hapuoblikad ja jänesekapsad. Nende viimaste järel kõige ilusam umbrohi ongi mu meelest noored nõgesehakatised. Küpsetistes maitseb nõges üsna ebanõgeselikult, isegi pisut magusalt. Nõgeserullide retsept mugandatud Oma Maitse 2008. aasta juuninumbrist.

Nõgeserullid

500 g pärmilehttainast
100 g noori nõgesepealseid
100 g riivitud juustu
määrimiseks muna

Kõigepealt võta üks keskmise suurusega kauss, sest 100 g nõgeseid on mahuliselt päris korralik kogus, ja veeda tubli tükk aega metsaserval, nina vastu päikest, mille käigus korja kauss nõgeseid täis (ja jälgi, et elusolendeid kaasa ei tuleks). Kalla nõgesed keeva veega üle, nõruta hoolega ja haki. Rulli tainas lahti, kata hakitud nõgeste ja riivitud juustuga. Keera rulli ning lõika terava noaga umbes 2 cm jämedusteks tükkideks. Aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile ning soovi korral lase tunnike kerkida. Pintselda munaga ning küpseta 200 kraadi juures 20 minutit.