Category Archives: ploomid

Leivakreem apelsini ja mustade ploomidega

Aeg-ajalt tuleb ette, et kodus on liiga palju leiba. Ma ei kuulu nimelt nende hulka, kes arvavad, et kõigepealt tuleb vanem leib ära süüa ja siis võtta käsile värske (millest selleks hetkeks on ka muidugi juba saanud vanem leib). Niisiis, kuna miski ei hoia mind tagasi samal päeval küpsetatud leiva kallale asumast, siis võib juhtuda, et varasem väljalase jääbki seisma ja vajab näiteks leivakreemiks transformeerimist. Seega siis – leivakreem. Mälus sorides leidsin sealt informatsioonikillu Oma Maitses ilmunud retseptist, mis kandis nime peenem leivakreem mustade ploomidega. See peenem seal mulle ei sobinud ja apelsinile kõrvalosa andmine tundus vajalik.
Kui mul on kavas toitu pildistada (alati ei ole – mainin nii igaks juhuks ;)), siis on tekib tavaliselt juba valmistamise käigus nägemus, millistes nõudes seda serveerida, mismoodi kaunistada ja mismoodi pildistada. Aga mõnikord juhtub nii, et plaan on hea, aga välja tuleb nagu alati. Nagu käesoleval juhtumil. Sest serveerimiseks mõeldud suurematest apelsinipoolikutest pigistasin suurimas rahus mahla välja ja alles lõhkisi koori vaadates tuli meelde, et mahla pressimiseks olid mõeldud pisemad pooled. Ja pärast seda keeldus vahukoor vahtu minemast. Lihtsalt – ei tervita! Aga õnneks oli leivakreemi nõnda aukartustäratav kogus :P, et  järgmisel päeval sain oma plaani südamerahus ellu viia.

Leivakreem apelsini ja mustade ploomidega
(allikas:  Oma Maitse, jaanuar 2009)

6 dl vett
200 g kuivatatud ploome
300 g leiba
1 dl suhkrut
1 apelsini mahl ja riivitud koor
2 dl vahukoort

serveerimiseks 1 dl vahukoort

Tükelda leib ja kuivatatud ploomid, lisa vesi ja suhkur ning keeda tasasel tulel ühtlaseks pudruks. Sega juurde apelsinist pressitud mahl ja riivitud apelsinikoor. Lase pisut jahtuda ning vahusta siis mikseriga (vajadusel võid enne saumikseriga ühtlaseks püreestada). Lisa vahustamist jätkates rõõsk koor. Lase täielikult jahtuda, siis tulevad kõik maitsed esile, soojana domineerib apelsinimaitse. Serveeri vahukoorega.

Ploomikneedlid

Mulle näib, et keegi võiks mind takistada endale veel mingeid asju kaela võtmast. Vaevalt olen ma ühe projektiga poolenisti valmis (ma rõhutan: poolenisti. Mitte täielikult.), kui juba on vaja oma nina järgmistesse toppida. Mille tulemusena on mul märtsikuus täielikult vabu päevi… mitte ühtegi. Kas see on normaalne? Ega vist ei ole. Mu päevad on nõnda ära planeeritud, et ei ole miskit imestada, et ma öösel magada ei saa, kuna aju ei suuda ennast välja lülitada. No aga takistage siis keegi mind ometi! Rääkige mulle puhkamise, lõõgastumise ja mitte midagi tegemise vajalikkusest. On aspekte, milles ma ei vaja mitte mingisugust julgustamist, vaid hoopistükkis tagasi hoidmist. Ärge hakake rääkima suvel puhkamisest, minu puhkus on nii näruselt lühike, et sellele lootma jääda on praktiliselt sama hea, kui panustada pensionieas (mis minuvanustel saabub eeldatavasti pealegi postuumselt) puhkamisele.

Aga no mis sest ikka, süüdistada ei ole peale enda mitte kedagi. Kulinaarselt kaardilt valgete laikude järjekindlas kõrvaldamises tuleb tunnustada Nami-nami kooskokkamist # 24 – gnocchi, kneedlid ja muud klimbilised. Minu valik langes jällegi magusale variandile (ehkki töökaaslased ähvardasid mulle soola tuua, et blogisse jälle ka mõni soolane toit ilmuks), ja tegelikult olin üldse kogu  ettevõtmise suhtes mõnevõrra skeptiliselt meelestatud. Ei, mitte kneedlite tegemise ega söömise, vaid pildistamise pärast. Mismoodi sa ühte klimpi serveerid ja pildistad, et ta apetiitne välja näeks? Igatahes ma seda tegin ja on teie otsustada, kas äratab isu või ei tee seda sugugi. Kuivatatud ploomidega ebapiisava varustatuse tõttu said pooled klimbid täidiseks külmutatud maasikad.

Ploomikneedlid (švestkové knedliky)
(allikas: Salme Masso “Rahvaste toite”)

250 g jahu
1 muna
1 munakollane
2 suurt keedetud kartulit
2 spl toiduõli
soola
piima
250 g kuivatatud ploome

Serveerimiseks:
tuhksuhkrut
sulatatud võid
mooniseemneid

Riivi külmad keedetud kartulid, lisa lahti klopitud munad, sool, õli ja nii palju piima, et saad rullitava taina. Rulli tainas jahusel laual õhukeselt lahti, lõika klaasiga umbes 5 cm läbimõõduga kettad. Aseta igale kettale ploom ja suru tainas ümber kinni. Keeda nõrgalt soolases vees tasasel tulel 5-7 minutit. Tõsta kneedlid vahukulbiga välja ja pane sõelale nõrguma. Serveeri sulavõi ja purustatud mooniseemnetega, puista peale tuhksuhkrut.

Ploomi-mandlipirukas

Täna lühidalt. Pikemat juttu kunagi, kui mul jälle midagi öelda on. Ploomi-mandlipirukas on niisamagi kiire ja lihtne teha. Et ka maitseb hästi, seda ei peagi vast spetsiaalselt lisama.

Ploomi-mandlipirukas

Ploomi-mandlipirukas
(allikas: “Kirsi- ja ploomikoogid”)

Põhi:
125 g võid
0,5 dl suhkrut
3 dl nisujahu
2 sl külma vett

Täidis:
250 g 20% hapukoort
1 muna
50 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
500 g ploome
50 g mandlilaaste

Taina jaoks vahusta toasoe või suhkruga, lisa jahu ja vesi ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas 26 cm läbimõõduga võitatud pirukavormi põhja ja äärtele. Täidise jaoks klopi muna lahti, sega juurde suhkur, vanillisuhkur ja hapukoor. Kalla segu tainale ning lao peale kividest puhastatud poolitatud ploomid. Raputa peale mandlilaastud ning küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit.

Ploomi-mandlipirukas

Retsepti ja fotot uuendatud septembris 2013

Ploomi-rukkikook

Juba kevadest alatest paeluvad mu meeli rukkijahuga magusad küpsetised, olgu nendeks siis rukki-kohupiimakook, rukkirullbiskviit või rukkijahuga mustikapirukas (blogimata, kuna tollest tehtud fotod ei kannata avalikkusele esitlemist). Seekord sai inspiratsiooniks perenaine.ee ploomi-odrajahukook. Kuigi mulle ka odrajahu meeldib (ja eriti meeldib mulle odrajahulisandiga leib – sellel on nimelt ütlemata mõnus krõbe koorik), tundus absoluutselt vajalik hoopis rukkijahu kasutamine (selle loogika alusel, et leib ja ploomid teadupärast päris hästi kokku sobivad). Kook sai mõnus, mahlane, minulikult mitte eriti magus, hapuka ploomilisandi ja teretulnud üllatusega mandlitükkide kujul, aga üllataval kombel oli  rukkijahu maitset kasinasti tunda.

Ploomi-rukkikook

3 muna
1 dl suhkrut
2 dl rukkijahu või 1,5 dl rukkijahu + 0,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
90 g võid
250 g kohupiima
100 g hapukoort
75 g mandleid
500 g ploome
peale raputamiseks 2 sl (pruuni) suhkrut

Vahusta munad suhkruga, sega juurde kohupiim ja hapukoor. Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu, hakitud mandlid ja sulatatud või. Määri 26 cm läbimõõduga või kandiline koogivorm võiga, kalla tainas sisse ja lao peale poolikud kividest puhastatud ploomid. Raputa peale pruun suhkur. Küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit.

Ploomikreem ja muraka-kohupiimakreem

Mul on kiire. Sel nädalal konstantselt kohutavalt kiire. Ma liigun kas enam-vähem joostes või autoroolis kiirust ületades ja olen oma töödega umbes kolm päeva graafikust maas. Ja see tähendab, et ka kokkamisele (ehkki mitte söömisele 😛 – mõne asja pealt lihtsalt ei saa kokku hoida) kuluv aeg on miinimumini viidud.  Nami-namis aga on lihavõttekuiselt tähelepanu all pashad ja küpsetamata kohupiimadesserdid. Pashale pühendun ülehomsest, aga sinnani on kohupiimadesserdid piisava kiirusega valmistamist võimaldavad. Mõlemad retseptid samuti Nami-namist (siin ja siin), kohati muudetud koguste ja mõne õige mikroskoopilise täiendusega.

Ploomikreem

300 g kuivatatud ploome
1 dl vett
tükk kaneelikoort
2 dl 10% rõõska koort
400 g kohupiima
1 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
soovi korral veidi konjakit

Pane ploomid, vesi ja kaneelikoor potti. Keeda umbes 10 minutit, kuni ploomid on pehmed ja vedelik aurustunud. Võta kaneelikoor välja, lisa kohvikoor ja püreesta ühtlaseks. Lisa suhkur ja vanillsuhkur, sega juurde kohupiim. Hoia serveerimiseni jahedas.

Tahaks öelda, et seda võiksid süüa isegi need, kes kuivatatud ploome silma otsaski ei salli, aga igaks juhuks ei ütle. Mulle kuivatatud ploomid meeldivad ja maitseb ka see dessert.

Muraka-kohupiimakreem

400 g kohupiima
2 dl 35% rõõska koort
2 dl murakamoosi
soovi korral murakalikööri

Sega kohupiim ja murakamoos ning soovi korral pisut murakalikööri (soovitan). Vahusta koor ning lisa kohupiimasegule. Lase pisut aega külmkapis maitsestuda.

Kindlasti maitseks paremini värskete murakate või murakatoormoosiga, aga värskeid murakaid nägid minu silmad viimati… 3 aastat tagasi. Ent siiski… murakad… ja vahukoor – minu jaoks see juba kõlab suurepäraselt. Maitseb – sama hästi.

PS. Appi, mis kell juba on!