Category Archives: rabarber

Maasika-rabarberišarlott

Kirjutaks kah vahepeal jälle. Pealegi oli külmkapis veel üks vinho verde, mida keegi polegi imekombel ära joonud. Peale selle oli külmkapis rääsunud või. Mis tähendab seda, et kooki ei ole siin majas nii ammu tehtud, et isegi või on halvaks läinud. Ent see pole mitte ainus anomaalia.
Inimesest, kes alati suutis end natuke veel rohkem tagant sundida, on saanud inimene, kes pole isegi veel alustanud mõnd tööd, mille tähtaeg oli juba nädal tagasi. Õnneks olen ma liiga väsinud, et selle pärast tohutusse täiendavasse stressi sattuda. Ma olen juba hommikul üles ärgates väsinud. Aga vahet pole. Murdumist ei saa endale nagunii lubada, sest kui kedagi pole, kes pärast jalule aitaks, siis oleks kukkumine lihtsalt asjata energiakulu. Ja no üldiselt on ikka veel lihtsam mõni nali visata.

Vahepeal aset leidnud inimeste jälgimise tulemusena võib väita, et märkamisvõimetuses inimesi süüdistada ei saa, küll aga selles, et see tähelepanu on selektiivne – seda pannakse tähele vabalt, mil moel su käitumine nende suhtes muutunud on. Aga seda, et selle muutuse taga võib olla nende enda käitumine, vaat selles suhtes ollakse pimedusega löödud. Ja kuidas sa seletaksidki midagi, mille jaoks sul ei ole õigeid sõnu. Kui võib-olla isegi ühist keelt pole enam olemas. Sest siis ei ole küsimus enam mingis üksikus väikeses ja tähtsusetus episoodis, vaid ka neis eelmistes kokku, mis kõik olid väikesed ja tähtsusetud. Aga neid sai kokku palju ja sulg murdis lõpuks kaameli selgroo.

Moraalinurgake – mõtlesin siin vahepeal nendele isikutele, kes jutlustavad esiteks tänutunde teemal ja teiseks sellest, kuidas soovida välist tähelepanu ja tunnustust on vale, sest kõik mida me vajame, on otse loomulikult meis endis olemas – need inimesed lähevad oma teooriatega vastuollu. Ma nimelt arvan, et isikud, kes suurejooneliselt räägivad, et neil ei ole teiste tuge ja tähelepanu vaja, saavad seda niigi, ilma et nad seda üldse spetsiaalselt tähele paneks. Nii et ma soovitan järele vaadata, kas te äkki ei ole midagi ega kedagi oma elus täiesti endastmõistetavaks pidama hakanud.
Sest lojaalsus, toetus, samal poolel olemine (mitte ajada segi samal arvamusel olemisega), huvi ja tähelepanu ei ole mitte endastmõistetavad ja peaksid olema vastastikused, vastasel juhul hakkab üks pool piisava aja möödudes tundma, et teda ei märgata, hinnata ega armastata. Ja pärast seda, kui ta on teile kõigepealt veel mitu võimalust andnud, jõuab ta lõpuks vältimatule järeldusele, et ei võlgne teile õigupoolest mitte midagi. Ja siis lõpuks saate aru, mis tunne on, kui hapnikukraan kinni keeratakse. Või siis ka mitte.

Tagasi selle juurde, mida ma ei jaksa ja ei taha. Ma ei taha ka süüa teha ja isegi veel vähem tahan seda sööki pildistada. Nii et siia tuleb üks ajakirjas ilmunud retsept. Teisalt peaks siiski kooki tegema, sest punased sõstrad on valmis. Juuli alguses! See tähendab, et talv on tulekul – nendele, kes sellest  fraasist aru saavad, ütleb midagi ilmselt ka see muusika:
Ramin Djawadi “Light of the Seven” sarjast “Troonide mäng”. (Ei saa lisamata jätta, et põhiliselt on muidugi oluline raamatut lugeda, aga sari on siiski ka võimas. Tahaks öelda ‘eepiline’, aga ei ütle, sest see on nimetet sarja kontekstis ilmselgelt üleekspluateeritud.)

Nii et siis kook. Maasikaid ilmselt veidike on veel ja küllap kõlbab see jaanipäevajärgne rabarber ka süüa. Või hakake sügavkülmast järgmise aasta varusid kulutama. (Mis tuletab jällegi meelde, et lisaks kõigele muule, mis on tegemata, ei ole mul ka rabarberit sügavkülmas.)

Šarlott

Maasika-rabarberišarlott

Biskviit:
4 muna
125 g suhkrut
80 g tärklist
70 g nisujahu

Rabarberimoos:
700 g rabarberit
1 dl suhkrut
2 tl kaneeli

Täidis:
200 g kohupiima
3 dl vahukoort
100 g suhkrut
400 g maasikaid
5 želatiinilehte

Šarlott

Keeda kõigepealt rabarberist, suhkrust ja kaneelist moos ning lase sellel jahtuda.
Vahusta toasoojad munad suhkruga tihedaks ühtlaseks vahuks (umbes 7-8 minutit mikseri täisvõimsusel), sõelu peale omavahel segatud kuivained. Sega ettevaatlikult alt üles liigutustega segamini, vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, aja noaga laiali ning küpseta 225-kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni biskviit hakkab plaadiservadest lahti lööma.
Kummuta valmis biskviit teisele küpsetuspaberilehele, lase veidi jahtuda, kata rabarberimoosiga, keera pikemast servast rulli, paki küpsetuspaberisse ning pane paariks tunniks külmkappi. Lõika seejärel rullbiskviit viiludeks ja vooderda nendega u 1,5-liitrine toiduõliga määritud või toidukilega vooderdatud kauss.
Sega kohupiim suhkruga, lisa tükeldatud maasikad. Lahusta 5 minutit külmas vees paisunud želatiinilehed vähese kuuma veega ja nirista želatiinilahus kohupiimasegusse. Vahusta koor ning lisa tarduma hakkavale kohupiimasegule. Vala täidis vormi ja lase üleöö külmkapis tarduda.
Kummuta tort vormist serveerimisalusele ja kaunista maasikatega.

Šarlott

Retsept ilmus ajakirja Kodu & Aed juuninumbris. 

Advertisements

Seitse aastat Toidutegu. Rabarberi-hapukoorekook

Õunapuuõied

Kunagi arutlesime ühes seltskonnas blogide kestmise üle. Blogimise ajalugu pole nii pikk, et oleks juba võimalik rääkida eluaegsetest blogijatest, aga võib-olla ongi kunagi inimesi, kelle kohta saab öelda, et nad on regulaarselt 30, 40 või 50 aastat blogi pidanud.
Seda ma ei tea, kas ma nende hulka kuulun ja eesmärgiks ei kavatse seda ka seada, aga juba (või alles) seitse aastat on õnnestunud vastu pidada. 27. mail 2008 ilmus esimene postitus. Elu on sellest saadik muutunud, Toidutegu on muutunud, aga vajadus aeg-ajalt midagi öelda või pildile paigutada pole päriselt kordagi kadunud.
Peaaegu kõigil neist seitsmest aastast on toimunud ka midagi uut, millesse inimesel õnnestub end mässida juhul, kui ta otsustab oma elu rohkem või vähem kulinaarse nurga alt rohkem või vähem avalikult peegeldada.
Ka kaheksanda blogiaasta algus toob endaga üht-teist kaasa – alates juunist teen kaastööd ajakirjale Kodu & Aed, minu retsepte võib sealt leida rubriigist Tosin torti. Juuninumbrisse sai sefiiriga maasika-tatrarulli retsept.
Tatrajahu sisaldab ka juuresolev retsept, kuna mul oli vaja algretsepti valge nisujahu välja vahetada. Maitseb väga hästi, parim küpsetamise päeval.
Aitäh kõigile, kes te olete nende seitsme aasta jooksul siit juba üle 1,3 miljoni korra läbi astunud!

Rabarberi-hapukoorekook

Rabarberi-hapukoorekook
(allikas: Nami-nami)

Tainas:
100 g võid
85 g suhkrut
50 g hapukoort
1 muna
180 g toortatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
250 g hapukoort
4 sl suhkrut
1 muna
1 tl vanillisuhkrut

Kate:
300 g rabarberit

Vahusta toasoe või suhkruga. Sega juurde hapukoor, muna ja küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega tainas ühtlaseks. Suru tainas võitatud 24 cm läbimõõduga vormi põhjale ja servadele.
Sega täidiseained omavahel ja kalla vormi. Kata tükeldatud rabarberiga ja küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit. Lase jahtuda.

Rabarberi-hapukoorekook(1)

Rabarberi-kookosekook

Teate, kui tore koht on Järvselja taimeaed?
Veedad seal mõned head tunnid. Valid välja neli hostat, teed südame kõvaks, paned kaks tagasi ja valid kolm juurde. Otsustad, et sul on ilmtingmata vaja täidisõielist floksi ja Boydi paju ja “Variegata” maikellukest, ogalisest lantaanist ja umbes kaheteistkümnendast mugulbegooniast rääkimata. Lisaks saime teada, et tundmatu põõsas, mida lahkelt teistessegi aedadesse jagatud, on lõhnav vaarikas.
Ilmselgelt on vaja suuremat aeda, parki soovitatavalt, ja talveaeda loomulikult ka (kus ogaline lantaan talvituda saaks). Ergo, jõuamegi jutuga jälle sinna – tuleb osta mõis.

Tagasiteel põikasime läbi Ihamaru pitsakohvikust Pizza Olive. Täiesti arvestatav koht oli, pitsa oli küpsetatud kogunisti puuküttega pitsaahjus ning maitses igati ausalt. Selline ehe kodu(küla)kohvik (ainult nime oleks ju ka võinud eestikeelse panna). Saab kindlasti teine kordki mindud.

Seda päeva oli hädasti vaja. Neid taimi ja puid ja päikest ja pitsat ja linnulaulu. Nii on jälle hõlpsam uskuda, et kõik ilus ei olegi möödas. Et kunagi on meil taas rohkem aega, üksteisele ja kõigele, õnnedele ja unistustele, ärakuulamisele ja olemas olemisele. Et nälg märkamise järele ei riisu kogu motivatsiooni ja suured teod saavad alguse väikestest asjadest ega hääbu väsimusse ja vääriti mõistmisesse.

Olgu, nii kaugele see lootus ilmselt siiski ei ulatu, et hakata uskuma, nagu võiksid mõningad isikud kunagi lõpetada paljunemise ja öösiti tümaka kuulamise. Lisaks on see täiesti klassikaline kala ja õnge juhtum, kus arvatakse, et kui on osatud soetada kaheksa last viie erineva mehega, siis sellega on oma etteaste lõppenud ning edaspidi võib täie õigusega ainult oodata laekuvat sotsiaalabi. Maja ümbrus on nagu prügimägi, aga kolm kaheksast, kes on (vist) täisealised, vedelevad päevad otsa juues ja tümakat kuulates toas, selle asemel, et lillegi liigutada. Ja selle koha peal saab mu sallivus otsa.

Aga muidu on kõik hästi.

Muusika: Eleni Karaindrou “The Dance of the Life Tree”

Rabarberi-kookosekook

Rabarberi-kookosekook
(idee: “Rabarberikoogid ja -magustoidud”)

Põhi:
75 g võid
40 g suhkrut
1 muna
180 g jahu

Täidis:
100 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
200 g maitsestamata jogurtit
2 muna
175 g kookoshelbeid
300 g rabarberit

Rabarberi-kookosekook

Põhja valmistamiseks vahusta toasoe või suhkruga. Lisa muna ja jahu ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas 24 cm läbimõõduga lahtikäiva (piruka)vormi põhja ja servadele ning pane 15 minutiks sügavkülma. Seejärel võta vorm külmikust ja küpseta põhja 200-kraadises ahjus 10 minutit. Tükelda rabarber ning laota eelküpsetatud tainapõhjale. Sega täidiseained omavahel, jaota täidis rabarberitele ning küpseta  30 minutit.

Rabarberi-kookosekook

 

Rabarberi-vanillikreem

Viimase paari aasta jooksul on palju muutunud. Pealtnäha veidi vähem, koore all tunduvalt rohkem. Mõned muutused olid toredad, teised jälle mitte nii toredad. Osa muutusi toimus hoopis teistega, aga laine pühkis üle kõrvalseisjate eludegi. Kõik muutused ei toonud kaugeltki loodetud tulemust. Mõned muutused murdsid südame ja hävitasid usalduse tükiks ajaks, sest reetmisi on elus erinevaid ja kui armastuse reetmist saab ajaga andeks anda, siis olla reedetud inimesena on veel valusam.

Paar nädalat tagasi olin üle pika aja maal. Tulin saunast, südaöö ammu möödas. Üle tihedalt tähti täis taeva lendasid haned, metsa taga häälitsesid sookured. Üks neid hetki, kus elu paljastab oma suuruse ja ei jää muud üle, kui hardunult seista ning mõelda sellele, mis on päriselt oluline. Nendele väikestele suurtele asjadele. Nendele tavalistele imelistele inimestele. Kaunitele hetkedele ja kurbadele hetkedele ja sellele, et mõnikord on need üks ja sama.
Ja siis ma otsustasingi, et aitab. Olen pikka aega püüdnud mõnest inimesest aru saada ja pole mõistmisele palju lähemale jõudnud. Olen võtnud valge lipu ja kõndinud vastu rohkem kui poolele teele. Rohkemat ma teha ei saa, sest mina olen ainult pool kogu loost ja tangot rumbat tantsitakse teatavasti kahekesi. Mina maksin niikuinii teiste lolluste eest kõrgemat hinda.

Sel moel ennast ülemäärasest vastutustundest vabastanud, võis siirduda aktuaalsemate asjade juurde. Kuna pole mingit tarvidust ootama jääda, et keegi sulle lilli tooks, siis tuleb ise oma tomatid kasvatada. Rooma salat ja trobikond teisi salatilisi, lehtpeet, basiilik, rukola, värvilised porgandid ja seitset sorti tomatid on uhiuude kasvuhoonesse juba sisse kolinud, pommud, paar põnevat kurki ja erinevad tšillipiprad tuleneelajate tarvis kosuvad veel toas aknalaual. Ma olen üldiselt muidugi laisk inime, aga selles, et inimene istutades õnnelik on, pole küll mingit kahtlust. Nii et suurima rõõmuga käin oma taimi kaks korda päevas vaatamas ja on ainult aja pikendusjuhtme küsimus, mil nad hakkavad kasvama Mozarti saatel. Ma ütlen – õnne jaoks on vaja kasvuhoonet!

Rabarberid juuresoleval pildil olid siiski veel sügavkülmast.

Muusika: Lars Danielsson “Suffering”

Rabarberi-vanillikreem

Rabarberi-vanillikreem
(mugandatud: “Rabarberikoogid ja -magustoidud”)

2,5 dl piima
1 vanillikaun
2 muna
4 sl suhkrut
2 sl nisujahu
500 g rabarberit
2 dl vahukoort

Kuumuta kastrulis piim ja poolitatud vanillikaun keemiseni. Vahusta munad 2 sl suhkruga, lisa jahu ning sega ühtlaseks. Võta vanillikaun piimast välja ja kraabi seemned piimasse. Kalla munavaht pidevalt segades piima hulka. Tõsta segu pliidile ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Lase jahtuda.
Tükelda rabarberid ning keeda 2 sl suhkru ja vähese veega pehmeks. Lase jahtuda. Jäta 4 sl rabarberisegu alles, ülejäänu sega vanillikastme hulka. Sega juurde vahustatud koor. Jaga kreem nelja pokaali, tõsta igaühe peale 1 sl rabarberisegu ning sega õrnalt läbi.

Rabarberi-vanillikreem

Toidutegu-5 ja rabarberi-bellini

Peaaegu oleksin unustanud. Pea on pilgeni täis muid mõtteid ja kalender muid meeldetuletusi ning asjaolu, et siinne veebipäevik sai alguse viis aastat tagasi, oleks võinud hõlpsasti üldse meelest minna. Kes oleks 27. mail 2008 osanud arvata, et viis aastat hiljem olen vahetanud näiteks töökohta ja autot, et on olnud inimesi, kes on tulnud ja läinud koos osaga minust, aga Toidutegu püsib endiselt. Püüdmas hetki, helisid ja maitseid. Vaatamas vaikust. Pakkumas ehedalt emotsionaalset äratundmisrõõmu ja ilusaid illusioone. Katsetamas, mida saab teha sõnadega ja mida toiduga. Mina pole seesama inimene kes viis aastat tagasi, olen kogenud ja kasvanud, aga ka mõned haavad ja armid juurde saanud, ning Toidutegu on retseptikogust arenenud elu peegelduseks – koos kõigi  moonutuste ja aeg-ajalt kahtlemata ka kõverpeegliefektiga.

Kõigile teile, kes te olete siit nende 5 aasta jooksul üle 900 000 korra läbi astunud – aitäh lugemast, vaatamast, katsetamast, kommenteerimast ja kaasa elamast!

Juubelit tähistatakse tavaliselt mulli ja promilliga, aga kuna on rabarberihooaeg, siis võib need kõik kokku panna. Väidetavalt 1940ndatel Veneetsias loodud bellini kokteil koosneb tavapäraselt proseccost ja virsikupüreest, siinne variant on Jamie Oliverilt, aga vaevalt ta päris esimene oli, kes rabarberi kasutamise peale tuli.

Ja kui juba bellini, siis olgu ka muusikas: Vincenzo Bellini – Riccardo aaria “Ah! Per sempre io ti perdei” ooperist “I Puritani”. (Ehkki kokteil pole nimetatud siiski mitte helilooja, vaid 15. sajandi Veneetsia maalikunstniku Giovanni Bellini järgi.) Ja kuna aaria on üks mu lemmikuid, siis olen muidugi esituse suhtes ülimalt kriitiline, sest umbes pooltel juhtudel kiputakse seda interpreteerima täiesti hüsteerilises maneeris. Aga Simon Keenlyside’i, Ludovic Tézieri või Mariusz Kwiecieńi versiooniga üldiselt alt ei lähe.

Rabarberi-bellini

Rabarberi-bellini

300 g rabarberit
75 g suhkrut
1 pudel proseccot

Tükelda rabarber, pane koos suhkru ja natukese veega potti, kuumuta keemiseni ja hauta, kuni rabarber on täiesti pehme. Püreeri või suru läbi sõela ja jahuta. Täida kolmandik klaasist rabarberipüreega ning vala peale vahuvein (võid seda enne pool tundi sügavkülmas hoida).

Rabarberi-bellini

Maasika-rabarberikook

Ei noh, suvi või mis. Ma ei ole mingi paadunud rannainimene ja päevitada ei armasta ma üleüldse, aga no ausalt, see muutub juba naeruväärseks. Mõned lilled hakkavad liigniiskusest kollaseks minema, ilma et nad veel õitseda oleks jõudnud ja peale lehetäide roosidel ei paista keegi ennast just väga hästi tundvat.

Jaanilaupäeva hommikul tekkis tahtmine voodisse tagasi ronida ja sealt mõnda aega üldse mitte välja tulla. Mida ma siiski ei teinud, vaid viskasin oma enam-vähem pidevas stardivalmiduses seljakoti autosse ja arvasin oma ääretus naiivsuses, et sõidan sinnapoole, kus vihmasadu juba üle jäänud on. Tutkit muidugi.  Ketast heideti ja oda visati paduvihmas, võitjaks tuli sport. Lõkke saime siiski põlema ja tänutäheks joonistasid sädemed tumeda taeva taustale tuhandeid mustreid.

Süüa teha ma praegu eriti ei viitsi, parem on, kui teeb keegi teine.   Aga maasika-rabarberikook on nii hooajaline, et kui seda justnimelt nüüd ei kajasta, siis jääks see ju järgmist aastat ootama.

Maasika-rabarberikook
(mugandatud: “Võrratud koogid”)

Põhi:
200 g võid
100 g suhkrut
250 g jahu
1 muna
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
300 g rabarberit
200 g maasikaid

Kate:
3 muna
75 g suhkrut
250 g hapukoort

Põhja valmistamiseks vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna ja küpsetuspulbriga segatud jahu. määri tainas küpsetuspaberiga kaetud väiksemale ahjuplaadile (u 25x35cm). Jaota põhjale tükeldatud rabarberid ja sektoriteks lõigatud maasikad. Katte jaoks vahusta munad suhkruga, lisa hapukoor ning vala kate koogile. Küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit. Lase jahtuda ja lõika ruutudeks.

Rabarberi-maasika juustukook valge šokolaadiga

Lühidalt öeldes:

kel homseks muid plaane pole, võib sammud lahkesti seada Põlva talupoodi, mille tagahoovis kostitab kell 10-15 külalisi õuekohvik Tillu koostöös Lõuna-Eesti blogarditega.  Minu poolt on suitsulõhepirukas ja klassikaline rabarberikook.

Seniks aga silmadega söömiseks rabarber, maasikad ja valge šokolaad.

Muusika: Seitsmes Meel “Tule kui leebe tuul”

Rabarberi-maasika juustukook valge šokolaadiga

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid
75 g võid

250 g rabarberit
70 g suhkrut
12 maasikat
1 apelsini mahl

400 g toorjuustu
200 g hapukoort
50 g suhkrut
1 tl maisitärklist
200 g valget šokolaadi
2 tl vanillisuhkrut
3 muna

Kaunistamiseks:
100 g valget šokolaadi
maasikaid

Tükelda rabarber, poolita maasikad, lisa suhkur ja apelsinimahl. Kuumuta keemiseni, vähenda kuumust ja keeda, kuni rabarber on pehme ja vedelik vähenenud,
Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ning suru 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Eelküpseta põhja 180-kraadises ahjus 10 minutit.
Vahusta toorjuust suhkruga, lisa hapukoor, maisitärklis, vanillisuhkur ja veevannil sulatatud valge šokolaad. Lisa kergelt lahti klopitud munad.
Vala pool toorjuustutäidisest eelküpsetatud põhjale, vala peale pool rabarberitäidisest ning sega noaotsaga kergelt läbi. Kata teise poolega toorjuustutäidisest ja rabarberitäidisest, sega noaga kaheksaid joonistades läbi. Küpseta 175-kraadises ahjus 1 tund ja 10 minutit. Lase tund aega avatud uksega ahjus jahtuda, võta siis ahjust välja, lase täielikult jahtuda ning hoia üleöö külmkapis. Kaunista riivitud valge šokolaadi ja maasikatega.