Mangodessert kreeka jogurtiga

Meeldetuletusi, et ennast petta – see tähendab olla ühtaegu nii petja kui petetu – on õigupoolest üpris lootusetu, jagati eelmisel nädalal päris mitu. Kuitahes harvadel hetkedel me ka seda, mis on alati rohkem aimdus iseendale valetamisest kui täisväärtuslik teadmine, oma teadvusesse lubame, on iseasi, aga ta on olemas, oodates hetke, mil me valvsus hetkeks mujale vaatab.

Tol hommikul oli kiire niikuinii ning täiendava ajakuluga selle tarvis, et kogu ootamatult alla sadanud talv auto pealt ära koristada, ei olnud loomulikult arvestatud. Ja seal ta siis oligi. Üks mälestuskild. Kauge, kuid unustatud vaid näiliselt. Üks novembriõhtu aastate tagant; ilm, nagu tolsamal päeval; ja mees, kes puhastas paljaste kätega mu autot lumest, sest polnud mul harja autos ega kindaid käes…

Samal päeval sain ilusas eesti keeles ilusa kirja ühelt blogilugejalt, keda ma päriselus ei tunne ning omamoodi äratusena kõlas seegi. Äratusena ja meeldetuletusena, et ükski inimlik kogemus ei ole unikaalne, kuitahes erilised poleks igaühe tundmused ja kogemused, kahtlemata on keegi kuskil midagi sellist tundnud, mõelnud, läbi elanud. Ja seda tuleb võtta lohutusena ning leevendusena inimlikule üksindusele, mis laieneb seda jõudsamalt, mida väiksemaks näib maailm muutuvat ning mida rohkem tundub aeg-ruumiline distants vähenevat.

Ja õhtul oli muidugi ilmtingimata hädasti tarvis maale minna, endal veel hea meel, et lörtsi sadama hakkas alles siis, kui tee oli suuremalt jaolt juba läbitud. Oh seda õnne ja rõõmu! Alles hommikul, kui akna tagant vaatas vastu tõeline õudus (ei noh, objektiivselt võttes oli väga ilus muidugi, aga pardooon, oktoobrikuus?!), mis lõuna paiku küll mõningaid sulamise märke ilmutama hakkas, tuli meelde, et tagasi linna on ka kuidagi tarvis saada. Auto hangest välja kaevanud ja mõnda aega suverehvidega tõtt vahtinud, jõudsin järeldusele, et transformatsiooni talverehvideks ikkagi ei toimu.

Linna jõuda oli aga hädasti vaja nimelt sellepärast, et õhtul ootas ees “Othello” Johan Bothaga nimiosas ning Renée Flemingiga Desdemonana, tegeliku niiditõmbaja Jago rollis Falk Struckmann. Ooperižanri tüüpilise esindajana hakkab see teos tõeliselt elama alles tegevuse edenedes (žanritruult muidugi aina suurema sünguse suunas) ning kulmineerub Desdemona “Ave Marias”. Kui nii ketserlikult üldse saab väljenduda, siis ei ole “Othello” minu jaoks Verdi parim teos, ehkki paistab silma võib-olla kõige tihedama helikeelega (ja et jutt on ikkagi Verdist, siis see juba ütleb midagi). Aga tõeline elamus oli see igal juhul ning seda parem on, et Verdi kaks otsast lõpuni tõeliselt geniaalset meistriteost (ehk “Maskiball” ja “Rigoletto”) on veel ees.

Muusika: U2 “One”

Mangodessert kreeka jogurtiga (neljale)

400 g mangopüreed
400 g kreeka jogurtit
50 g mandlilaaste
100 g šokolaadiküpsiseid

Lao serveerimisnõudesse kihiti mandlilaaste, mangopüreed, purustatud šokolaadiküpsiseid ja jogurtit. Lase enne serveerimist paar tundi külmkapis maitsestuda.

Mangolassi

Juttu ei ole, seekord kõnelegu vaikus enda eest. Põhimõtteliselt ei ole ka retsepti, sest nii väheste koostisosade loetelu ja kahelauselist valmistusviisi ei paindu keel üldse retseptiks nimetama. Aga vähemalt on see jogurtijook maitsev ja kosutavalt kollast värvi.

Muusika: Billy Joel “Matter of Trust”

Mangolassi
(allikas: Oma Maitse retseptiraamat)

4 dl kvaliteetset mangopüreed
4 dl maitsestamata jogurtit
soovi korral suhkrut ja kardemoni

Mikserda mangopüree ja jogurt kokku, soovi korral maitsesta suhkru ja kardemoniga. Võid lisada ka jääkuubikuid, melissi- või piparmündilehti. Serveeri kohe. Mangopüree võib ka ise valmistada, kui õnnestub kuskilt hankida piisavalt küps ja mahlane mango – aga ka mangokompott sobib.

Mango-brüleekreemikook

Nädalavahetusel käisin kevadet otsimas. Linnas ja maal. Jõe ääres. Metsas. Botaanikaaias. Siin on väike valik sellest, mida ma leidsin. Ilma sõnadeta.

Kooki ikka ka! 🙂

Mango-brüleekreemikook
(mugandatud: Kodukiri, aprill/2011)

Põhi:
240 g nisujahu
60 g tuhksuhkrut
150 g võid
1 muna
soola

Täidis:
400 g mangopüreed
3 munakollast
30 g maisitärklist
75 g suhkrut
150 g kohupiima
1 sidruni mahl ja riivitud koor
2 dl vahukoort
4 sl pruuni suhkrut

Sõelu jahu kaussi, lisa sool ja tuhksuhkur. Lõika külm või kuubikuteks ja haki jahuga segamini. Lisa lahti klopitud muna ning sega ühtlaseks tainaks (lihtsam on seda teha köögikombainiga). Vormi tainas palliks ja pane toidukilesse mähitult tunniks ajaks külmkappi.
Täidise jaoks klopi munakollased suhkru ja tärklisega lahti, lisa kohupiim, sidrunimahl ja -koor ning mangopüree. Vahusta koor ning sega ettevaatlikult täidisesse.
Rulli tainas õhukeseks kettaks ning tõsta 26 cm läbimõõduga pirukavormi, torka kahvliga põhja mõned augud, toesta ääred fooliumiga ning küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit. Vala täidis eelküpsetatud põhjale, alanda ahju temperatuur 140 kraadile ning küpseta kooki 45-50 minutit. Lase jahtuda. Enne serveerimist puista üle pruuni suhkruga ning pruunista lekklambiga või ahjus grillelemendi all.

Mango-vaarika juustukook

Täiesti tavaline päev.

Kell 6.45 lõikab telefoni äratus unenäo katki. I see trees of green and red roses too… Käsi sirutub ja vajutab telefoni kinni.

“Astu karussellilt maha,” ütleb süda tervituse asemel ja ta hääl kajab puuduva mõttemüra taustal valjuna.

Aga ka mõistus on juba ärkvel.

Päev edeneb, igasse e-kirja, igasse telefonikõnesse paned sa midagi endast, iga sisse-, läbi- ja möödaastuja saab natuke sinust kaasa. Õhtul koju jõudes jääd mitmeks minutiks autosse istuma, vaadates tuuleklaasilt alla nirisevat vihmavett ja kuulates, kuidas Berlevågi cool & crazy meeskoor laulab keskööpäikesest, ning keerad siis otsustava liigutusega süüte välja.

“Kas need asjad, millega sa täna tegelesid, tegid sind õnnelikuks?” küsib südame hääl enne uinumist. Kell ei näita veel kaugeltki südaööd.

“Ei teinud…”

“Miks sa siis ei teinud neid asju, mis sind õnnelikuks teeksid?”

“Sest ma olin liiga väsinud nende asjade tegemisest, mis ei tee õnnelikuks.”

“Astu siis karussellilt maha.”

Aga sa magad juba ega kuula enam… Et hommikul jälle otsast peale hakata. And I think to myself: what a wonderful world…

Mango-vaarika juustukook
(allikas: “Juustukoogid”)

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid
80 g võid

Täidis:
400 g toorjuustu
400 g hapukoort
200 g suhkrut
400 g mangopüreed
200 g vaarikaid
5 muna
2 sl jahu

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ning suru küpsetuspaberiga vooderdatud 26 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja. Täidise jaoks vahusta toasoe toorjuust suhkruga, lisa jahu, hapukoor, lahti klopitud munad, mangopüree (kui valmispüreed poest ei leia, kasuta mangokompotti ja püreeri see) ja vaarikad. Kalla segu põhjale ja küpseta 170-kraadises ahjus 1 tund ja 20 minutit. Kui täidis tundub veel väga vedel, kata fooliumiga ja küpseta veel 10 minutit.