Läätsepasteet praetud sibulaga

Ilmselt ei ole täna veel hilja soovida:

Hakkame aga jälle pihta. Nagu osa teist on tähele pannud, jäi möödunud aasta hetkede (varasemad – 2012, 2013) kirjapanek siin blogis sel korral ära. Proosalisel põhjusel – see 2014 oli üks ilgem ikaldus, nii et isegi mina, kel enda meelest pole mingit probleemi sädemest lõkke süütamise või ühe ainsama emotsionaalse hetke romaani mõõtu paisutamisega, jäin tagasi vaadates hätta.

Uueks aastaks luban eesmärke mitte seada, mõned võimalikud sihid on muidugi silme ees siiski, aga need materialiseeruvad kahtlemata selletagi, et oleks tarvis silmaklappidega varustatult ja mängu ilu märkamata vastavas suunas tormata.

Sama soovin ka teile:

vähem eesmärke, vähem lubadusi,
vähem pealiskaudseid suhteid ja suhtlust,
vähem mõistlikkust ja ülemäärast tõsidust,
vähem lahkumisi ja rohkem kohtumisi,
vähem linna, rohkem metsa,
vähem eksisteerimist ja rohkem elus olemist,
rohkem sisu, rohkem vaikust,
rohkem raamatuid, rohkem hetki,
rohkem kirge, rohkem kallistusi!

31. detsembril 2015 vaatame, kuidas läks.

Muusika: Arve Henriksen “Sorrow and it’s Opposite”

Läätsepasteet praetud sibulaga

250 g läätsi
praadimiseks õli
2 sibulat
tšillihelbeid
soola, vürtsköömneid, garam masalat vmt
soovi korral 1 sl pärmihelbeid

Keeda läätsed vastavalt pakendil toodud juhendile ja kurna. Haki sibul, kuumuta pannil õli, prae selles sibulat paar minutit, lisa sool ja tšillihelbed,  vürtsköömned või muud maitseained ning prae sibul kuldseks. Pane kõik koos läätsedega köögikombaini või blenderisse ja töötle ühtlaseks (lisa vajadusel veidi vett, soovi korral ka pisut sidrunimahla). Maitsesta vajadusel täiendavalt ja soovi korral sega juurde pärmihelbed.

Läätse-bataadisupp

What I’ve felt, what I’ve known
never shined through in what I’ve shown.

Metallica “The Unforgiven”

Kevadeootus on ametlikult alanud. Nagu igal aastal jaanuarikuus. Leidsin täiesti juhuslikult oma telefonist eelmisel kevadel Raadi pargis tehtud (kriitikat mittekannatava kvaliteediga) salvestuse, kus konnad ja ööbikud üksteisest üle laulda üritavad. Niuks.

Aga talv pole ju õigupoolest veel päriselt tulnudki… Soe supp on igatahes asjakohane.

Läätse-bataadisupp (neljale)
(allikas: Scandi Foodie)

oliiviõli
1 sibul
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,5 tl kurkumit e kollajuurt
250 g punaseid läätsi
1 keskmine bataat
1,2 l köögiviljapuljongit
soola
musta pipart
(sojakastet)

Kuumuta potipõhjas õli, kuumuta selles hakitud sibulat, vürtsköömneid ja kurkumat mõni minut. Lisa puljong, läätsed, kooritud ja kuubikuteks lõigatud bataat ning keeda tasasel kuumusel umbes 30 minutit, kuni bataat on pehme. Maitsesta soola, musta pipra ja soovi korral sojakastmega ning püreesta ühtlaseks.

Kartuli-läätsesupp

Vägisi kisub sügiseks kätte. Supid lähevad tummisemaks ja tšillisemaks, õhtul tahaks kähedat kurku kosutada ingveriteega ja akna tagant kostab tammetõrude kukkumise klobinat.

Kartuli-läätsesupp on täpselt selline sügisene supp, mida süüa siis, kui lehesajud on alanud ja akna all kasvav puu koputab õhtupimeduses okstega vastu klaasi, nagu tahaks tuppa sooja tulla.

Ja siis, kui mitte kuidagi ei taha leppida tõsiasjaga, et suvi on läbi. Nagu mina, kes ma läksin hommikul välja heledate poollahtiste kingadega. Mis oli viga, muidugi. Õhtul trennist koju tulles olid jalad juba põlvini märjad ja nagu sellest veel vähe oleks, valis vihmavari lõpliseks allaandmiseks just selle sama päeva. Õnneks sain teel koju töö juures kingad ära vahetada ja jätkasin teekonda stiliseeritud Tuhkatriinuna – kõrged kontsad, põlvini märjad püksid, ühes käes katkine vihmavari ja teises läbiligunenud kingad.

Kui on üks asi, mida ma ära õppinud ei ole (tegelikult on neid muidugi veel ;)), siis on see niisuguse konsistentsiga supi keetmine, mida üldse täie õigusega supiks võiks nimetada. Mul kipuvad nad kõik nimelt olema pigem niisugused noorema pajaroa olemisega, kus lusikas sees püsti seisab :P. Ja piprased muidugi ka, kui just piimasupiga tegemist ei ole.

Originaalretseptiga võrreldes vähendasin maitseainete ja -taimede hulka kohe poole võrra, sest Maru retseptis on lisaks ingverile, tšillile ja apelsinile ette nähtud veel ka safran, Tai basiilik ja pronks-lutiklill. Kui julgete, siis proovige :), minu meelest ei oleks nii palju erinevaid maitseid teps mitte kasuks tulnud. Kerge apelsinimaitse seevastu sobib nii läätsede kui kartuliga üllatavalt hästi ja tšilli annab vajaliku särtsu.

Kartuli-läätsesupp
(allikas: “Maru maitsev maailm”)

2 suurt kartulit
2 dl musti läätsi
1 (punane) sibul
jupp ingverit
1 punane tšillikaun
ühe apelsini koor ja mahl
7 dl puljongit
oliiviõli
soola ja pipart
serveerimiseks hapukoort või mascarponet

Lõika kooritud kartulid väikesteks kuubikuteks. Haki sibul, tšilli ja ingver ning prae neid mõni minut oliiviõlis. Lisa kartulikuubikud ja kuumuta veel mõni minut. Lisa külma veega loputatud läätsed ja puljong ning lase veerand tundi keeda. Lisa apelsinist pressitud mahl ja riivitud apelsinikoor. Keeda veel 10-15 minutit, kuni läätsed on pehmed (vaata pakendilt läätsede keetmisaega). Vajadusel maitsesta soola ja/või pipraga. Serveeri hapukoore või mascarponega ning riivi peale apelsinikoort.

Vürtsikas läätse-köögiviljahautis

Tõnis Mägi laulis metsavaikusest, mis on sõnu täis. Ehkki laulus maalitud pilt on teine, viitab see päris hästi praegusele meeleolule metsas. Puude all on vaikus, ainus hääl, mis kaugemalt kostab, on tihaste häälitsemine. Isegi soojadel päikeselistel päevadel on juba sügiseselt läbipaistvas õhus aimatavat kargust, niiskete lehtede ja seente lõhna. Valgus on sügisene ja varjud metsa all suvistest hoopis erinevad. Metsast seenekorviga tagasi tulles tunned õunte ja üleküpsenud ploomide lõhna, märkad päevalilleseemnete valmimist inspekteerivaid tihaseid ja tead, et on aeg enesepettus lõpetada – suvi hakkab läbi saama.

Vürtsikas läätse-köögiviljahautis
(allikas: Kodu ja Aed, september 2009)

1 slvürtsköömneid
2 sl õli
2 tl karrit
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 tšillikaun
3 kartulit
3 porgandit
1 porru
600 ml kana- või köögiviljapuljongit
200 g läätsesid

Pane köömned kuiva potti ja kuumuta, kuni tunned köömnelõhna. Vähenda kuumust, lisa potti õli ja karripulber ning kuumuta selles hakitud sibul ja küüslauk pehmeks (ära pruunista). Pane potti ka puljong ning viilutatud porru ja porgand, samuti hakitud tšillikaun (eemalda seemned) ja kartulid. Lase keema tõusta ning lisa läätsed. Hauta 15-20 minutit. Maitsesta. Serveeri hapukoorega.

Toekas läätsesupp

Nami-nami järjekordses kooskokkamises on tähelepanu all läätsetoidud. Läätsed ei ole minu köögis üldsegi mitte igapäevaed külalised, tahaks loota, et tutvuse uuendamise tulemusena hakkame rohkem kokku puutuma. Nami-namist leitud toekas läätsesupp, mille valmistamises käsile võtsin, annab selleks küll igatahes lootust.

Toekas läätsesupp

3 dl tumerohelisi prantsuse Puy või musti beluuga läätsesid
1,25 l vett
2 sl külmpressitud oliiviõli
1 suurt hakitud sibulat
5 dl kuubikuteks lõigatud muskaatkõrvitsat
400 g purustatud tomatit
1 l vett või aedviljapuljongit
1 tl jahvatatud meresoola
noaotsatäis suitsutatud paprikat või
tšillipulbrit (või tšillihelbeid)

Serveerimiseks:
värsket basiilikut
riivitud parmesani
kvaliteetset oliiviõli

 

Kuumuta vesi keemiseni. Lisa pestud ja nõrutatud läätsed ja keeda umbes 15 minutit, kuni läätsed on pehmed. Samal ajal kuumuta õli paksupõhjalises potis mõõdukal tulel. Lisa sibul ja hauta umbes 3-5 minutit, kuni sibul hakkab pehmenema. Lisa kuubikuteks lõigatud muskaatkõrvits, tomatid, aedviljapuljong ning keeda umbes 10 minutit, kuni kõrvits on pehme. Kurna läätsed, sega koos soola ja suitsupaprika või tšilliga supi hulka. Kuumuta supp uuesti tasakesi keemiseni, siis maitsesta uuesti. Serveerimisel puista peale basiilikut ja parmesani ning nirista head oliiviõli.

Tegemist on tõelise külma ilma supiga, nii et minu soovitus on lisada tšillit nii, et seda ikka ka tunda on. Aga maitses suurepäraselt ka praeguses soojas talveilmas.