Vana Tallinna panna cotta astelpajutarretisega

Tegus päev, suurvesi ja esimene peoleo

Ärkasin kell 7 hommikul naabri koera haukumise peale. Poole tunni ja keskmiselt ebatsensuursete väljendite järel saabus vaikus ja tundes ennast nagu Saalomon Vesipruul pärast seda, kui koera haukumist enam kuulda ei olnud, jäin uuesti magama. Kella kümne ajal arvasin siiski heaks üles tõusta. Kella üheteistkümnest kolmveerand kaheteistkümneni võitlesin eile õhtul tehtud desserti pildistades loodusjõududega – kui tavaliselt on häda, et valgust on liiga vähe, siis nüüd oli seda igal pool liiga palju. Kord maaa külmund, kord kärss kärnas, eks ole :). Pärast seda tegin poolteist tundi tööd ja poolteist tundi sporti. Siis veel kolm tundi tööd. Kuskil vahepeal ma isegi sõin midagi. Lõpuks tundus aeg küps olevat jõe äärde siirdumiseks ja seal möödus järgmine poolteist tundi, suurvee, fotoaparaadi ja mu lemmik-laululinnu, peoleo vilistamise seltsis. Oh kaunist kevadet! Minge vaadake teie ka!

Ning kui ma siis lõpuks koju tagasi jõudsin, oli kell juba üheksa ligi ning endastmõistetavalt vajalik end premeerida vormilt rahvusvahelise, sisult rahvusliku magustoidu ja sellega mitte kokku sobiva joogiga (džinn toonikuga, kui nüüd täiesti aus olla).

Vana Tallinna panna cotta astelpajutarretisega
(mugandatud Santa Maria retseptist)

Panna cotta:
2 dl vahukoort
2 dl piima
75 g suhkrut
1 vanillikaun
6 cl Vana Tallinna koore- või šokolaadilikööri
2 želatiinilehte

Astelpajutarretis:
150 g astelpajumarju
50 g suhkrut
1 želatiinileht

Kõigepealt valmista astelpajutarretis. Pane marjad ja suhkur potti, kuumuta umbes viis minutit, seejärel püreesta marjad saumikseriga ning suru püree seemnete eemaldamiseks läbi sõela. Leota želatiinilehte külmas vees, lahusta siis väheses kuumas vees ning sega astelpajupüreega. Jaota astelpajusegu vormidesse ning tõsta külmkappi tarduma.
Panna cotta jaoks kalla vahukoor ja piim kastrulisse, lisa suhkur, poolitatud vanillikaun ja Vana Tallinna liköör. Kuumuta keemiseni, eemalda vanillikaun ja kaabi seemned kooresegusse. Lisa külmas vees leotatud želatiinilehed. Lase jahtuda ning tõsta paksenema hakkav segu astelpajutarretise peale. Lase üleöö külmkapis seista.

Retsepti ja fotosid uuendatud juulis 2014.

Tort isamaale 2010

Elagu Eesti!

Ma ei kavatsenud sel aastal väga eriliselt pingutama hakata. Vabariigi aastapäeva tordiga, ma mõtlen. No et isegi minu võimetel on piirid. Ma suudan küll enam-vähem samal ajal umbes 4 erinevat asja teha ja veel kolme-nelja probleemi üle mõelda, aga sealt edasi on juba liig. Et siis oli kavas kergemalt võtta. (Muidugi mitte i l m a koogita, see oleks suisa mõeldamatu.) Aga – 18. veebruari õhtul tulin suusatamast (läbi nagu läti raha, sest ei saa mina ilma, et rajal ilmtingimata kellegagi v õ i s t l e m a hakkaksin – no oli vaja ühele kaaskodanikule ring sisse sõita :P) ja arvuti taha laekudes leidsin, et Nami-namis leiab aset retseptivõistlus “Tort isamaale 2010”. Ja sellega oli asi otsustatud kah. Esimese hetkel paanikale, et mul pole ju ei aega ega ideed, järgnes mõningane mõtisklus ja paar tundi hiljem oli ideekavand sündinud. Juba järgmine päev leidis mind mööda Tartu linna apteeke kuivatatud rukkililli otsimas. Kas te kujutate ette, kui raske on neid hankida?! (Tsiteerides Eesti filmiklassikat: “Ma olen siiani tellinud punaseid sipelgaid, te ei oska ette kujutada, kui raske on neid hankida. Eriti talvel.”) Ma võiksin vanduda, et olen neid apteegis näinud, nüüd aga vaadati mind enamasti nagu hullumeelset. Rukkililli?! Apteegist? Mis teile veel pähe ei tule! Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui osta kohvi- ja teepoest rukkilillelisandiga tee ja sealt rukkililleõied välja nokkida. Ükshaaval. Pintsettidega. Värisevate kätega. 😀 Suudate seda ikka ette kujutada, jah? 😛
Rääkimata sellest, et kõigi šokolaadiga glasuuritud tortide puhul ajab magus šokolaadilõhn mul lõpuks südame pahaks ja ma ei suuda mingi valemiga ette kujutada, et ma suudaksin seda kooki veel ka süüa. Ja rääkimata sellest, et kui ma lõpuks vaabriigi aastapäeva eelõhtul kella 23 paiku tordi tegemise lõpetasin, olin juba nii väsinud, et šokolaadist rukkililled ei meenutanud enam üldse rukkililli, vaid pigem närvirakke. Öösel nägin unes… sibula ja hapukoorega heeringat :D. Hommikul vaevasin ennast tordi lõpliku kaunistamise ja pildistamisega ning siis siirdusin (närvide rahustuseks :P) suusatama. Pärast seda tundus koogi s ö ö m i n e juba päris hea mõte. 🙂

Kohupiimatort kamašokolaadi ja astelpajumarjadega

Kakao-rukkibiskviit:
4 muna
1 dl suhkrut
60 g rukkijahu
60 g kartuliträklist
30 g kakaopulbrit
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
950 g kohupiima
2 dl suhkrut
200 g kamašokolaadi
200 g astelpajumarju
4 dl vahukoort
10 želatiinilehte

Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks (vähemalt 5 minutit), sõelu juurde omavahel segatud kuivained. Sega ettevaatlikult, vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning silu pealt noaga ühtlaseks. Küpseta 225-kraadises ahjus 5-7 minutit. Kummuta biskviit suhkruga üle puistatud küpsetuspaberile ja lõika ketasteks vastavalt vormi suurusele. Vooderda vormid toidukilega ja aseta kettad vormi põhja, ülejäänud biskviidist lõika ribad vormi äärtesse.
Pane želatiinilehed külma vette pehmenema, pigista siis kuivaks ja lahusta väheses kuumas vees. Täidise jaoks sega kohupiim suhkruga, lisa riivitud kamašokolaad, astelpajumarjad ja vahustatud koor, lõpuks sega juurde želatiinilahus. Laota täidis biskviidiga vooderdatud vormidesse ja lase vähemalt 5 tundi külmas tarduda. Eemalda koogid vormidest ja aseta ülestikku serveerimisalusele.

Glasuurimiseks:
450 g kondiitrišokolaadi
2 dl vahukoort
2 sl võid

Kaunistamiseks:
100 g valget šokolaadi
kuivatatud rukkililleõisi

Glasuuri jaoks tükelda šokolaad ning lase koos koore ja võiga madalal kuumusel sulada. Sega läbi ning vala pool glasuurist koogi keskele. Määri palettnoaga peale ja külgedele laiali ning tõsta tort natukeseks külma. Kata teise glasuurikihiga (kui glasuur on vahepeal tahkunud, siis sulata madalal kuumusel uuesti voolavaks). Kaunistamiseks pane tükeldatud valge šokolaad mini-grip kotti, suru õhk välja, sulge ja pane kuuma vette. Kui šokolaad on sulanud, lõika koti nurka väike auk ja joonista küpsetuspaberile rukkililled (täienda kuivatatud rukkililleõitega) ja viljapead. Lase külmas tahkuda ning kleebi sulašokolaadi abil koogile.