Monthly Archives: september 2009

Norra kukeseenepirukas

Seentega on mul omapärane suhe. Lapsepõlves ei võtnud ma neid suu sissegi, aga rohkem kui nende maitse, häiris mind sealjuures hoopis  te a d m i n e, et tegemist on seentega, näiteks varjates mu eest fakti, et kotletid sisaldavad ka seeni, õnnestus mulle neid sisse sööta küll. Oleks keegi mulle siis öelnud, et kunagi hakkan ise täiesti vabatahtlikult seenepirukaid tegema! 😛 (Hea küll võib-olla ilma Nami-nami seenepirukate kooskokkamiseta ikka poleks hakanud ka.) Nüüd söön seeni küll, igasugusel kujul valmistatuna, ausalt öeldes siiski erilist maitsenaudingut saamata, aga seente korjamist naudin endiselt vägagi. Kukeseenepirukas maitseb paremini soojalt ja köömnetega tainas on üpris tänuväärne lahendus, mida tasuks rakendada ka mõnede teistegi pirukate puhul.

Norra kukeseenepirukas
(allikas: “Pirukad 2”)

Põhi:
3 dl nisujahu
125 g võid
2 sl külma vett
1 tl köömneid
soola

Täidis:
1 suur sibul
250 g kukeseeni
1 sl võid
soola
musta pipart
peotäis basiilikulehti
3 muna
2 dl kohvikoort
200 g riivjuustu

Haki külm või jahu ja soolga segamini. Lisa köömned ja külm vesi ning sega kiiresti ühtlaseks tainaks. Vajuta 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele ning pane pooleks tunniks külmkappi. Pruunista sibul võis ja pane kõrvale, tõsta pannile hakitud seened, kuumuta kuni vedelik aurustub. Maitsesta soola ja pipraga ning sega juurde sibul. Tõsta segu pirukapõhjale, puista üle hakitud basiilikuga. Kalla peale omavahel segatud muna, koor ja juust. küpseta 200-kraadises ahjus 30 minutit.

Kikerherne-tomatisupp chorizoga

Sügise lähenedes  muutuvad supid aktuaalseks. Tänase-sarnasel kõledavõitu vihmasel õhtul, viimasel suveõhtul,  mis sunnib kaminasse tule tegema ja jätab õhtul toitu pildistada üritaja keskmiselt kehva olukorda, tundub kuum supp juba peaaegu et kohustusliku aksessuaarina. Mis siis et rohkem tahaks hoopis mõnd mõnusat pirukat, kaneelisaiu, värskeid viigimarju, õuna-purukooki vahukoorega  ja valget veini (mitte kõike korraga endastmõistetavalt :P). Kookide ja saiadega on sel nädalal kehvasti, sest ühel või teisel põhjusel jõuan ma koju nende küpsetamiseks (ja eriti söömiseks ;)) hilisevõitu kellaajal  ning üleüldse on veel sada häda, aga kaminasse tule tegin igatahes ja klaasi valget veini luban endale ka (aga no kook, see on ikka täiesti mõnusast äraolemisest puudu – ja kui päris aus olla, siis mõned veel palju olulisemad osised ka). Aga enne supist.

Kikerherne-tomatisupp chorizoga
(allikas: Nami-nami)

2 sl oliiviõli
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
1 roheline tšillikaun
0,5 sl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl suitsupaprika pulbrit
800 g purustatud tomatit
500 g konservitud kikerherneid
1 l aedvilja- või kanapuljongit
150 g chorizo vorsti
soola
musta pipart
värsket koriandrit
laimi serveerimiseks

Kuumuta oliiviõli paksupõhjalises potis mõõdukal tulel. Lisa sibul ning kuumuta segades, kuni see pehmeneb. Lisa küüslauk, tšilli, vürtsköömned ning suitsupaprika. Kuumuta mõni minut. Lisa tomatid, kikerherned ning puljong. Kata pott pooleldi kaanega ning keeda tasasel tulel aeg-ajalt segades 25 minutit, kuni supp veidi pakseneb. Tõsta pott tulelt ning lase pisut jahtuda. Püreesta pool supist, kalla potti tagasi, sega ja kuumuta läbi. Lõika chorizo kuubikuteks ning prae pannil keskmisel kuumusel krõbedaks. Jaota supp kaussidesse, puista peale koriander ja chorizo-kuubikud.

Ploomi-mandlipirukas

Täna lühidalt. Pikemat juttu kunagi, kui mul jälle midagi öelda on. Ploomi-mandlipirukas on niisamagi kiire ja lihtne teha. Et ka maitseb hästi, seda ei peagi vast spetsiaalselt lisama.

Ploomi-mandlipirukas

Ploomi-mandlipirukas
(allikas: “Kirsi- ja ploomikoogid”)

Põhi:
125 g võid
0,5 dl suhkrut
3 dl nisujahu
2 sl külma vett

Täidis:
250 g 20% hapukoort
1 muna
50 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
500 g ploome
50 g mandlilaaste

Taina jaoks vahusta toasoe või suhkruga, lisa jahu ja vesi ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas 26 cm läbimõõduga võitatud pirukavormi põhja ja äärtele. Täidise jaoks klopi muna lahti, sega juurde suhkur, vanillisuhkur ja hapukoor. Kalla segu tainale ning lao peale kividest puhastatud poolitatud ploomid. Raputa peale mandlilaastud ning küpseta 200-kraadises ahjus 25 minutit.

Ploomi-mandlipirukas

Retsepti ja fotot uuendatud septembris 2013

Õuna-juustukook

Päev rabeleb päeva järgi,
töid taga ajavad tööd.
Juba mesipuus küpsenud kärgi,
ja õuntest lõhnavad ööd.

(Bernard Kangro)

Vahel istun ma hilisõhtul rõdul, uinuv äärelinn ümberringi. Aegamööda ilmuvad taevasse tähed ja öö lõhnab tõepoolest õunte järele. Nii nagu mõnel lapsepõlvemälestusel on küpsetatud õunte lõhn. Mälukillud vanast saunast, mida ammu enam ei ole, kerisel küpsetatud ja vanas plekk-kopsikus külmas vees jahutatud õuntest. Pildist seinal, kus oli kujutatud mereröövlit rummivaadiga ja õige õrnast hirmust, kas piraat äkki lapsi kinni ei võta ja oma tünni ei topi.

Selles koogis saavad kokku kreemjas toorjuust, mahlane õunakate ja ohtralt kaneeli. Just praegu on see aeg, mil õunte ja kaneeliga kokku hoida ei maksa. Mõnikord võib õuntega kaneelisaiu ahjust võttes silmad sulgeda ja kujutleda end aega, mil rohi oli rohelisem.

Õuna-juustukook
(allikas: “Juustukoogid” (õuna-karamelli juustukook)

Põhi:
60 g kaerahelbeid
1 tl kanelli
1 tl suhkrut
180 g vanilliküpsiseid
70 g võid

Täidis:
2 dl suhkrut
3 sl jahu
800 g maitsestamata toorjuustu
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
2 dl vahukoort

Õunasegu:
3 õuna
1,5 dl õunamahla
1 sl maisitärklist
1 sl suhkrut
1 tl kaneeli

Kate:
3 õuna
1 sidruni mahl
1 tl kaneeli
1 sl suhkrut

Põhja valmistamiseks rösti kaerahelbeid koos kaneeli ja suhkruga paar minutit. Lase jahtuda, peenesta koos küpsistega. Lisa sulatatud või ning suru segu 26 cm läbimõõduga küpsetuspaberigs vooderdatud vormi põhja. Täidise valmistamiseks sega kausis suhkur ja jahu, lisa toorjuust ning vahusta ühtlaseks. Klopi hulka munad ja vanillsuhkur, kõige lõpuks lisa kergelt vahustatud koor. Õunasegu jaoks koori ja viiluta õunad. Sega kastrulis õunamahl, tärklis, suhkur ja kaneel. Kuumuta ja keeda paar minutit, kuni segu pakseneb. Vala juurde õunaviilud ja sega ühtlaseks. Vala põhjale toorjuustutäidis, kata õunaseguga ja küpseta 175-kraadises ahjus 1 tund ja 15 minutit. Lase ahjus täielikult jahutda ning hoia üleöö külmkapis. Katte jaoks koori ja viiluta õunad ning kuumuta keemiseni koos sidrunimahla, kaneeli ja suhkruga. Hauta tasasel tulel paar minutit, kuni õunad pehmenevad. Jahuta ja vala koogile enne serveerimist.

Ploomi-rukkikook

Juba kevadest alatest paeluvad mu meeli rukkijahuga magusad küpsetised, olgu nendeks siis rukki-kohupiimakook, rukkirullbiskviit või rukkijahuga mustikapirukas (blogimata, kuna tollest tehtud fotod ei kannata avalikkusele esitlemist). Seekord sai inspiratsiooniks perenaine.ee ploomi-odrajahukook. Kuigi mulle ka odrajahu meeldib (ja eriti meeldib mulle odrajahulisandiga leib – sellel on nimelt ütlemata mõnus krõbe koorik), tundus absoluutselt vajalik hoopis rukkijahu kasutamine (selle loogika alusel, et leib ja ploomid teadupärast päris hästi kokku sobivad). Kook sai mõnus, mahlane, minulikult mitte eriti magus, hapuka ploomilisandi ja teretulnud üllatusega mandlitükkide kujul, aga üllataval kombel oli  rukkijahu maitset kasinasti tunda.

Ploomi-rukkikook

3 muna
1 dl suhkrut
2 dl rukkijahu või 1,5 dl rukkijahu + 0,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
90 g võid
250 g kohupiima
100 g hapukoort
75 g mandleid
500 g ploome
peale raputamiseks 2 sl (pruuni) suhkrut

Vahusta munad suhkruga, sega juurde kohupiim ja hapukoor. Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu, hakitud mandlid ja sulatatud või. Määri 26 cm läbimõõduga või kandiline koogivorm võiga, kalla tainas sisse ja lao peale poolikud kividest puhastatud ploomid. Raputa peale pruun suhkur. Küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit.

Vürtsikas läätse-köögiviljahautis

Tõnis Mägi laulis metsavaikusest, mis on sõnu täis. Ehkki laulus maalitud pilt on teine, viitab see päris hästi praegusele meeleolule metsas. Puude all on vaikus, ainus hääl, mis kaugemalt kostab, on tihaste häälitsemine. Isegi soojadel päikeselistel päevadel on juba sügiseselt läbipaistvas õhus aimatavat kargust, niiskete lehtede ja seente lõhna. Valgus on sügisene ja varjud metsa all suvistest hoopis erinevad. Metsast seenekorviga tagasi tulles tunned õunte ja üleküpsenud ploomide lõhna, märkad päevalilleseemnete valmimist inspekteerivaid tihaseid ja tead, et on aeg enesepettus lõpetada – suvi hakkab läbi saama.

Vürtsikas läätse-köögiviljahautis
(allikas: Kodu ja Aed, september 2009)

1 slvürtsköömneid
2 sl õli
2 tl karrit
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 tšillikaun
3 kartulit
3 porgandit
1 porru
600 ml kana- või köögiviljapuljongit
200 g läätsesid

Pane köömned kuiva potti ja kuumuta, kuni tunned köömnelõhna. Vähenda kuumust, lisa potti õli ja karripulber ning kuumuta selles hakitud sibul ja küüslauk pehmeks (ära pruunista). Pane potti ka puljong ning viilutatud porru ja porgand, samuti hakitud tšillikaun (eemalda seemned) ja kartulid. Lase keema tõusta ning lisa läätsed. Hauta 15-20 minutit. Maitsesta. Serveeri hapukoorega.

Virsiku-kohupiimastruudel

Nostalgianurgake kõneleb sellest, et paremaid virsikuid, kui aastat 6 tagasi Zagrebi turult ostetud, pole ma ei varem ega hiljem enam saanud. Küllap olid seal ka muud tegurid mängus, eks see oligi selline vasikavaimustuse periood – kõrvuni armununa -, aga mälestus plaatanite all paberkotist üliküpsete virsikute (ja viigimarjade – kui juba jutuks tuli) õngitsemisest, endal mahl lõuga mööda alla tilkumas, püsib ikka ere. Igal juhul on päris kindel, et Eestist selliseid virsikuid osta ei õnnestu. Ehkki sügiseti võib mõnikord kohata vilju, mis isegi näevad välja ja maitsevad virsiku moodi.

Struudlite kooskokkamine hoiab mind jätkuvalt vastaval lainel. Virsiku-kohupiimastruudel sündis pooleldi juhuse läbi, nagu nii mõnedki head asjad. Tegelikult mõlkusid mul mõttes hoopis aprikoosid, aga kuna neid parajasti poes polnud, läksid käiku virsikud. Filotainas puudus poes samuti, selle asendas pärmi-lehttainas (eks sobib ka tavaline lehttainas). Esimesel päeval lisasin struudlile mandlilaaste, kui aga järgmisel päeval oli tarvis uus struudel teha, siis polnud kohalikus poes enam neidki, sestap leidsid kasutust rosinad. Tulemus rahuldas mind täiesti – krõbe tainas, mahlane ja mitte liiga magus täidis.

Virsiku-kohupiimastruudel

500 g pärmi-lehttainast
250 g kohupiima
2 munakollast
0,75 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
500 g virsikuid
3 sl brändit
75 g mandlilaaste või 100 g rosinaid
määrimiseks 1 muna

Lõika virsikud viiludeks, tilguta peale brändi ja lase tund aega maitsestuda. Sega kohupiim, munakollased, suhkur ja vanillisuhkur ühtlaseks (kui tundub, et segu on liiga vedel, lisa natuke jahu või mannat). Rulli tainas lahti, kata kohupiimaseguga (servad jäta 3 cm ulatuses katmata), puista peale mandlilaastud või rosinad ja lao kõige peale virsikuviilud. Tõsta katmata servad täidise peale ja keera struudel rulli. Lõika tainale paarisentimeetriste vahedega lõhed sisse (neist pääseb aur välja ning neid mööda on hea struudlit lahti lõigata). Määri pealt munaga ja küpseta 200-kraadises ahjus 35-40 minutit. Serveeri soojalt tuhksuhkruga ülepuistatuna.