Kaneelisaiad, need klassikalised

Ärkate ühel keskmiselt ebatavalisel esmaspäeva hommikul. Tuletate endale meelde, et tõusmisega ei ole kiiret. Teil on vaba päev nimelt, esimene üle mitme nädala. Tõmbate kardinad eest ja leiate, et lõvilõuad ja päevalilled teie rõdukastides ning alles õitsevad roosid all aias  on kaetud… lumega, lörtsisegusega küll, aga siiski vastuvaidlematult lumega. Rõdulaua alla lindude toiduks asetatud päevalilleõisikute ümber arendavad vilgast tegevust tihased. Oktoobrikuust on hoobilt saanud peaaegu detsember.

Seesama, mis nõuab valdavalt talviseid aksessuaare – kaminatuld hämarduvas õhtus, head seltskonda, vürtsikat hõõgveini, ahjust tulnud kaneelisaia (niisugust, nagu küpsetas vanaema – pehme ja koheva taina ning nii rohke kaneelitäidisega, et isegi Karlssonil poleks millegi üle nuriseda)  ja fado-laulu või mahedat instrumentaaldžässi.

Minu meelest on kaneelisaiade (nagu igasuguste pärmitainast küpsetiste) puhul õnnestumise eelduseks piisav aeg. Kui hakata pärmitainast kiirustades tegema, siis ei ole head nahka loota. Tuleks võtta kohe täitsa vabalt, lasta rahulikult kerkida nii tainal kui valmis vormitud saiadel ja üleüldse toimugu kogu tegevus äärmiselt mõõdukas tempos. Minusuguse jaoks, kel enamasti vähemalt 3-5 erinevat tegevust korraga käsil, on see juba iseenesest paras väljakutse :P.

Kaneelisaiad (~ 30 tükki)

Tainas:
50 g presspärmi
5 dl sooja piima
1 dl suhkrut
(1 muna)
14-16 dl nisujahu
150 g toasooja võid
1 tl soola

Täidis:
100 g võid
6 spl suhkrut
4 tl kaneeli

Peale:
1 muna määrimiseks
pärlsuhkrut

Hõõru pärm vähese piimaga vedelaks, lisa ülejäänud piim, (toasoe muna), sool ja suhkur. Kalla juurde pool jahust ja sõtku paar minutit. Edasi sõtkudes lisa ülejäänud jahu (paar dl jäta esialgu alles). Lisa pehme või ja sõtku uuesti ühtlaseks. Edasi sõtkudes lisa nii palju jahu, et tainas oleks elastne ning lööks käte ja kausi küljest lahti. Tõsta tainas sooja kohta ja lase kinni kaetult tund aega või pisut rohkem kerkida. Kerkinud tainas kummuta lauale, sõtku kergelt läbi ja rulli ristkülikuks. Määri tainas sulatatud võiga ning puista peale omavahel segatud kaneel ja suhkur. Keera tainas pikemast servast alates rulli ja lõika juppideks. Tõsta need küpsetuspaberiga kaetud plaadile ning lase kinni kaetult pool tundi kerkida. Määri munaga, puista peale pärlsuhkrut ning küpseta 225-kraadises ahjus 13-15 minutit.

19 responses to “Kaneelisaiad, need klassikalised

  1. See korvi käepide on ka nagu kaneelisai 🙂

    Meeldib

  2. Evalt hea tähelepanek 🙂
    Meil on enam- vähem sarnased kaneelirullide retsept – mul veidi vähem vedelikku ja jahu. Nii et ma kujutan vägagi hästi ette, kui väga hästi need saiakesed maitsevad 😛

    Meeldib

  3. Eva – hea tähelepanek tõesti! 🙂 Ma ei märganudki.

    Meeldib

  4. Appikene! Need saiad on nii isuäratavad, sööks või terve korvitäie ära! 🙂

    Meeldib

  5. Väga isuäratavad.
    Küsin – kust leidsid pärlsuhkrut. Ma olen Tartus kõik suuremad toidupoed läbi kamminud 😦

    Meeldib

  6. Mul on u pool aastat tagasi ostetud,vist kaubamajast. Mul polnud aimugi, et see vahepeal defitsiidiks muutunud on :S.

    Meeldib

  7. Kaubamajas ma tõesti pole veel käinud. Aga jah – tõeline defitsiit…või ei leia poest mina seda üles 🙂

    Meeldib

  8. Oi paganas. Mõtted on endalgi viimasel ajal liikunud va sellesamuse patuse maiuse peale… Kaneelisaiad! Ohh, ehk murdun nädalavahetusel ja võtan oma lemmikute tegemise ette 🙂 Ja pärlsuhkur on tõesti ideaalne neile peale, õnneks on mul seda kappi varutud ka.

    Meeldib

  9. tumevalge

    Piisavalt aega, puupliit ja rõõmus meel, need on minu meelest hea toidu alustalad. Ometigi, tuleb tunnistada, kui ka puupliit praksub ja kuumab, siis saiad panen ikka elektriahju küpsema. Olen niivõrd harjunud temperatuurinäidikuga. Sinu saiad on ahvatlevad ja haruldaselt korrapäraste keerdudega.

    Meeldib

  10. Puupliidi, aja ja rõõmsa meele suhtes olen sinuga täiesti nõus :). Ma linnas kasutan ainult elektriahju, kuigi puupliit on ka olemas, maal olles aga küpsetan pirukaid-saiu suures ahjus, kuigi nö. pimesi, ilma täpset temperatuuri teadmata küpsetamine on iga kord jälle harjumatu.

    Meeldib

  11. Küpsetasin neid nostalgiat tekitavaid saiakesi soomlasest ja ungarlasest sõbrale. Meile kõigile maitsesid 🙂

    Meeldib

  12. Pärlsuhkrut saab Stockmannist, tõesti vist ainuke koht Tallinnas..

    Meeldib

  13. Pingback: Kakaokissell. Nostalgilis-kunstiliselt « Toidutegu

  14. Tegin neid täna ja megamaitsvad tulid!!!.. Külma piimaga- lihtsalt perfectttt :)!
    Tänud retsepti eest!

    Meeldib

  15. Mina pole kunagi eriti hea sõber pärmitaignaga olnud. Aga vahel tuleb ikka tuju proovida. Tegin täpselt sinu retsepti järgi ning varusin ka vaba aega, nagu soovitasid. Nimelt on mul täna vaba päev. Mul pole kunagi pärmitaigen nii hästi kerkinud. Teen alati samas kausis, tavaliselt kerkib ainult pisut, seekord tuli lausa üle kausi ääre:) Saiad tulid muidugi ka väga maitsvad.

    Meeldib

  16. Proovisin täna neid teha. Nii pehmed ja head!
    Sain vist pärmitaignaga uuesti sõbraks 🙂

    Meeldib

  17. superõpetus ja superhead. Õnnestusisd 100%, sest tegin täpselt nii nagu õpetuses. Parim mis tehtud üldse õpetuse järgi.

    Meeldib

  18. Super head saiad said, nüüd minu lemmikud 🙂

    Meeldib

  19. Nii tuli kaneelisaiade isu praegu 😀

    Meeldib

Kommenteeri